ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda)
30. november 2004(*)
Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk NURSERYROOM – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c
Kohtuasjas T-173/03,
Anne Geddes, elukoht Auckland (Uus-Meremaa), esindaja: solicitor G. Farrington,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: E. Dijkema ja A. Folliard-Monguiral,
kostja,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 13. veebruari 2003. aasta otsuse (asi R 839/2001-4) peale, mis käsitleb ühenduse sõnamärgi NURSERYROOM registreerimistaotlust.
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas,
kohtusekretär: ametnik J. Plingers,
arvestades 19. mail 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 8. augustil 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 22. septembri 2004. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 21. septembril 2000 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/1, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk NURSERYROOM.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) alljärgnevatesse klassidesse:
– klass 16: „raamatud, kirjatarbed, kaardid”;
– klass 18: „mähkmekotid”;
– klass 21: „taldrikud ja tassid”;
– klass 25: „mütsid, imikusussid, imikurõivad, kingad, imikupesu”;
– klass 28: „plüüsmänguasjad, mudelautod”.
4 Kontrollija jättis 26. juuli 2001. aasta otsusega taotluse rahuldamata määruse nr 40/94 artikli 38 alusel, tuginedes sama määruse artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c, põhjusel et taotletav kaubamärk kirjeldab märgitud kaupade otstarvet.
5 Hageja esitas ühtlustamisametile 19. septembril 2001 kontrollija otsuse peale kaebuse.
6 Neljas apellatsioonikoda jättis kaebuse 13. veebruari 2003. aasta otsusega (asi R 839/2001-4; edaspidi „vaidlustatud otsus”) rahuldamata põhjusel, et taotletav kaubamärk kirjeldab vastupidiselt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile c märgitud kaupade otstarvet ning seda osa elanikkonnast, kellele kaubad on mõeldud.
Poolte nõuded
7 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– saata asi tagasi kontrollijale.
8 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Poolte argumendid
9 Hageja sõnul rikkus apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c, leides, et taotletav märk tähistab märgitud kaupade otstarvet või teise võimalusena kaupade omadust, nimelt seda, et need on mõeldud kasutamiseks kas lastetoas või lasteaias (nursery room).
10 Taotletava kaubamärgi koostisosadeks olevate sõnade „nursery” ja „room” lihtne analüüs näitab, et kõnealune kaubamärk tervikuna ei vihja üldse otseselt asjaomastele kaupadele, nende otstarbele ega sellele, et neid kaupu kasutatakse ilmtingimata lastetoas või lasteaias („nursery room”). Sõna „nurseryroom” ei ole ühetähenduslik. Kõige enam vihjab see sõna asjaolule, et need kaubad on mõeldud väikelastele. On selge, et kõnealune sõna on vihjav, mitte kirjeldav. Taotletaval kaubamärgil on kaupade olemusest sõltumatu eristusvõime.
11 Hageja leiab, et apellatsioonikoda ei võtnud piisavalt arvesse tema tõstatatud küsimusi.
12 Ühtlustamisamet väidab, et eelmises punktis esitatud etteheitega seab hageja kahtluse alla hinnangu, mille apellatsioonikoda andis temale esitatud kaebuse aluste kohta. Ühtlustamisamet leiab, et kui Esimese Astme Kohus peaks seda käsitlema väitena, mis tugineb määruse nr 40/94 artikli 73 rikkumisele, siis on vaidlustatud otsus nõuetekohaselt põhjendatud.
13 Ühtlustamisamet leiab, et hageja eksib, leides vaidlustatud otsusest kaks eraldiseisvat põhjust, mis õigustavad määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamist.
14 Ühtlustamisamet väidab, et tähise NURSERYROOM moodustavad sõnad võimaldavad asjaomasel avalikkusel viivitamata tajuda nimetatud kaupade otstarvet. Nende sõnade kombinatsiooni kasutatakse sageli ühemõtteliselt lastetoa tähistamiseks. On selge, et teatavad asjaomased kaubad on mõeldud iseäranis imikutele või väikelastele, ning et muude kaupade osas ei ole hageja seda otstarvet välistanud. Ühtlustamisameti arvamuse kohaselt ei ole sõna „nurseryroom” oma olemuselt ei juhuslik ega väljamõeldis. Kõnealune sõna on moodustatud tavapäraste grammatikareeglite kohaselt ning kahe sõna liitmisest ei piisa, et see mõiste muutuks mittekirjeldavaks. Ühtlustamisamet leiab, et kaudne vihje asjaomaste kaupade lõpptarbijatele, nimelt imikutele ja väikelastele, on nende kaupade oluline omadus. See selgitab ka asjaolu, miks neid kaupu, olgugi et need on olemuselt erinevad, müüakse ühes kohas. Seega omandab sõna „nurseryroom” ostu tegemisel olulise mõõtme. Kohtuistungil leidis ühtlustamisamet, et taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumine oli seda enam õigustatud, et Euroopa Kohus sedastas 12. veebruari 2004. aasta otsuses kohtuasjas C-363/99: Koninklijke KPN Nederland (EKL 2004, lk I-1619, punkt 102), et ei ole oluline, et kaubamärgiga kirjeldatav omadus oleks kaubanduslikult määrava tähtsusega.
15 Ühtlustamisamet leiab, et hageja teine nõue on vastuvõetamatu, kuna Esimese Astme Kohus ei ole pädev ühtlustamisametile korraldusi andma.
Esimese Astme Kohtu hinnang
16 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”.
17 Kaubamärgi kirjeldavat omadust tuleb hinnata esiteks lähtuvalt kaupadest või teenustest, mille jaoks registreerimist taotletakse, ning teiseks lähtuvalt asjaomase avalikkuse tajust.
18 Antud asjas ei ole apellatsioonikoda vaidlustatud otsuses asjaomast avalikkust sõnaselgelt määratlenud. Siiski, kuna taotletav kaubamärk koosneb kahest ingliskeelsest sõnast, mida apellatsioonikoda nimetatud keeles uuris, ning kuna hageja ei esitanud selles osas teisi etteheiteid, tuleb mainida, et apellatsioonikoda leidis kaudselt, kuid kindlasti seda, et asjaomane avalikkus koosneb inglise keelt kõnelevast keskmisest tarbijast.
19 Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsuse kohtuasjas C-191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley (EKL 2004, lk I-12447) punktis 32 on sedastatud, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel ei registreerita sõnamärki, kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust.
20 Järelikult tuleb tuvastada, kas asjaomase avalikkuse jaoks eksisteerib otsene ja konkreetne seos ühest küljest asjaomase sõnamärgi ning teisest küljest märgitud kaupade vahel (vt viimasena Esimese Astme Kohtu 20. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-311/02: Lissotschenko ja Hentze v. Siseturu Ühtlustamise Amet (LIMO), EKL 2004, lk II-2957, punkt 30, ja viidatud kohtupraktika).
21 Vaidlust ei ole selle üle, et sõnad „nursery room” tähistavad imikutele või väikelastele mõeldud kohta. Lisaks tuleb mainida, et asjaomane tähis, mille puhul on inglise keele grammatika kohaselt õiges järjekorras liidetud kaks sõna, ei loo muljet, mis oleks piisavalt erinev muljest, mis saadakse sõnade kõrvuti asetamisest tähenduse või ulatuse muutmise eesmärgil (vt analoogia alusel eespool punktis 14 viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punktid 98 ja 99).
22 Märgitud kaupade seas puudutavad mõned ainult imikuid või väikelapsi. See kehtib mähkmekottide, imikususside, imikurõivaste, imikupesu ja plüüsmänguasjade kohta. Mis puudutab teisi kaupu, nimelt raamatuid, kirjatarbeid, kaarte, taldrikuid, tasse, mütse, kingi ja mudelautosid, siis kõik need kaubaliigid sisaldavad kaupu, mis oma kuju, suuruse või välimuse poolest on mõeldud spetsiaalselt imikutele või väikelastele.
23 On õige, et asjaomase tähise otsene tähendus tähistab kohta, kus sellesse kategooriasse kuuluvad inimesed võivad asuda. Siiski tuleb seda tähendust analüüsida kaubamärgitaotluses märgitud kaupadest lähtuvalt (vt eespool punkt 17). Selles käsitluses on asjaomane sõnamärk ideaalselt kohandatud lastetoas, ning seega imikute või väikelaste jaoks kasutatavate kaupade tähistamiseks. Kuna kõik asjaomased kaubad on mõeldud kas ainult või võimalikult nimetatud kasutajatele, siis asjaomane avalikkus seostab omavahel asjaomase tähise ja vastavad kaubad ilma pingutuseta otse ja konkreetselt. Hageja esitatud asjaolu, mille kohaselt kasutatakse märgitud kaupu tõenäoliselt ka väljaspool lastetuba, ei lükka seda järeldust ümber, kuna keskmise tarbija puhul ei muuda see võimalus tema arusaamist asjaomaste kaupade otstarbest.
24 Veel kord tuleb mainida, et hageja argumendid, mille kohaselt apellatsioonikoda „ei võtnud piisavalt arvesse tema esitatud küsimusi” ja vaidlustatud otsuses on kaks erinevat põhjust, ei ole tõendatud ei õiguslikult ega faktiliselt. Järelikult ei saa nimetatud argumente pidada iseseisvateks väideteks, mistõttu ei saa need seda järeldust muuta.
25 Seega järeldub eeltoodust, et apellatsioonikoda leidis õigesti, et asjaomane tähis kirjeldab kaupade otstarvet ning kaudselt ka lõppkasutajate kategooriat, nimelt imikuid ja väikelapsi (vaidlustatud otsuse punkt 10).
26 Seega tuleb hageja ainus väide, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisest, tagasi lükata.
27 Seetõttu tuleb samuti tagasi lükata ka hageja nõuded asja kontrollijale tagasisaatmiseks.
28 Järelikult tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.
Kohtukulud
29 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukukud välja hagejalt.
Pirrung | Forwood | Papasavvas |
Kuulutatud avaliku kohtuistungil 30. novembril 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |