12. augustil 2011 esitatud hagi - Charron Inox ja Almet versus komisjon
(Kohtuasi T-445/11)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hagejad: Charron Inox (Marseille, Prantsusmaa) ja Almet (Satolas-et-Bonce, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat P.-O. Koubi-Flotte)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
esiteks tunnistada komisjoni 27. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 627/2011 kehtetuks;
teiseks tuvastada komisjonipoolne rikkumine, kuna ta ei näinud ette piisavat tähtaega komisjoni 27. juuni 2011. aasta määruse (EL) nr 627/2011 avaldamise ja jõustumise vahel, ning mõista hagejatest äriühingute kasuks hüvitisena välja järgmised summad:
hüvitis:
- äriühingule CHARRON 123 297,69 eurot;
- äriühingule ALMET 384 210 eurot;
- hüvitamisele kuuluv saamatajäänud tulu:
- äriühingule CHARRON äriühinguga SURAJ sõlmitud lepingu osas 78 051,76 USA dollarit ehk 55 211,57 eurot;
- äriühingule ALMET äriühinguga SURAJ sõlmitud lepingu osas 69 059,18 USA dollarit ehk 48 827,61 eurot hagi esitamise päeva seisuga;
- alternatiivse võimalusena tuvastada komisjoni mittesüüline vastutus, kuna ta ei näinud ette piisavat tähtaega komisjoni 27. juuni 2011. aasta määruse (EL) nr 627/2011 avaldamise ja jõustumise vahel, ning mõista hagejatest äriühingute kasuks hüvitisena välja järgmised summad:
hüvitis:
- äriühingule CHARRON 123 297,69 eurot;
- äriühingule ALMET 384 210 eurot;
- hüvitamisele kuuluv saamatajäänud tulu:
- äriühingule CHARRON äriühinguga SURAJ sõlmitud lepingu osas 78 051,76 USA dollarit ehk 55 211,57 eurot;
- äriühingule ALMET äriühinguga SURAJ sõlmitud lepingu osas 69 059,18 USA dollarit ehk 48 827,61 eurot hagi esitamise päeva seisuga;
- igal juhul mõista Euroopa Komisjonilt välja kohtukulud ja 10 000 euro suurune summa hagejatest äriühingute õigusabikulude katmiseks.
Väited ja peamised argumendid
Hagejad esitavad oma hagi põhjendamiseks kaks väidet.
1. Esimese väite kohaselt esineb olulisi puudusi järeldustes, millele komisjon jõudis enne otsuse tegemist: nende puuduste tõttu muutusid aluseks võetud faktilised asjaolud ebatäpseks.
2. Teise väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna vaidlustatud määruse kohese jõustumise tõttu ei saanud hagejad oma tegevust sellega kohandada.
____________