AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(esimene koda)
16. jaanuar 2007
Kohtuasi F‑92/05
Emmanuel Genette
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine ühenduse skeemi – Ülekandmistaotluse tagasivõtmine eesmärgiga toetuda uutele soodsamatele sätetele
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles E. Genette palub tühistada komisjoni 25. jaanuari 2005. aasta otsus, millega esiteks keelduti lubamast tal võtta tagasi Belgia pensioniskeemides omandatud pensioniõiguste ülekandmise taotlus, mille ta oli esitanud 2001. aastal, ning teiseks esitada uut taotlust nimetatud õiguste ülekandmiseks.
Otsus: Tühistada komisjoni 25. jaanuari 2005. aasta otsus. Mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Belgia Kuningriik kannab ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine ühenduse skeemi
(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2)
2. Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine ühenduse skeemi
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; VIII lisa artikli 11 lõige 2)
3. Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine ühenduse skeemi
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; VIII lisa artikli 11 lõige 2 ja XIII lisa artikli 26 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
4. Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine ühenduse skeemi
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; XIII lisa artikli 26 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
5. Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigus – Ülekandmine ühenduse skeemi
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; VIII lisa artikli 11 lõige 2; nõukogu määrus nr 723/2004)
1. Tühistamisnõudeid, mis on esitatud otsuse peale, millega keeldutakse lubamast hagejal võtta tagasi taotlus kanda riiklikus pensioniskeemis omandatud pensioniõigused üle ühenduse skeemi, tuleb tõlgendada nii, et neis palutakse tühistada keeldumine võtta tagasi otsus, millega määratakse nende õiguste osas kindlaks ühenduse pensioniskeemis arvessevõetav pensioniõigusliku staaži aastate arv. Pensioniõiguste ülekandmine kujutab endast toimingut, mis hõlmab kahte järjestikust ühepoolset otsust, mille teevad piiratud pädevuse alusel huvitatud isiku taotlusel ühelt poolt riikliku pensioniskeemi haldamise eest vastutav asutus, kes on kohustatud arvutama tema juures omandatud õigused, ja teisalt ühenduse institutsioon, kes peab määrama nende õiguste alusel kindlaks pensioniõigusliku staaži aastate arvu, mille ta võtab varasema teenistusaja osas ühenduse pensioniskeemis arvesse. Järelikult toimub riiklikus skeemis omandatud pensioniõiguste ülekandmise tagasivõtmine samadel tingimustel, mille täitmisel on võimalik tühistada ülekandmise toimingu aluseks olevad eespool mainitud otsused.
(vt punktid 42, 45–47 ja 50)
2. Kui administratsioon saadab ametnikule, kes on esitanud enne ühenduse teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmistaotluse, teatise, milles näidatakse talle ühenduse skeemis arvessevõetava pensioniõigusliku staaži aastate arv, ei saa seda vaadelda kui asjaomasele isikule saadetud ettepanekut kokkuleppe või lepingu sõlmimiseks. Tegemist on ühepoolse otsuse eelnõuga, mille administratsioon on koostanud piiratud pädevuse alusel ametniku taotlusel ning millest saab sisuliselt institutsiooni otsus ja mis jõustub alles seejärel, kui asjaomane isik on ülekandmistaotluse kinnitanud. See, et vaadeldav dokument on koostatud ja et see on jõustunud ebaharilikul viisil, sõltudes asjaomase isiku nõusolekust, ei mõjuta selle ühepoolset olemust. Ühepoolse otsuse lõplikkus ei saa tuleneda asjaomase isiku sõnaselgest nõusolekust ning järelikult ei saa seda tema vastu kasutada. Ametnikke puudutavad institutsiooni ühepoolsed otsused muutuvad lõplikuks ja neid ei saa seega kohtulikult vaidlustada, kui personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 sätestatud kaebuse ja hagi esitamise tähtajad on möödunud.
(vt punktid 55, 56, 104 ja 109)
3. Uue õigusakti vastuvõtmine on uus oluline asjaolu ka selle kohaldamisalasse mittekuuluvate ametnike suhtes, kui see õigusakt toob kaasa õigustamatu ebavõrdse kohtlemise nimetatud ametnike ja kohaldamisalasse kuuluvate isikute vahel. Hageja suhtes, kelle Belgias omandatud pensioniõigused on üle kantud vastavalt Belgia 21. mai 1991. aasta seadusele, mis käsitleb Belgia ja rahvusvahelise avaliku õiguse alusel loodud institutsioonide pensioniskeemide vahekorda, tuleneb selline uus asjaolu tõigast, et jõustus Belgia 10. veebruari 2003. aasta seadus, mis reguleerib pensioniõiguste ülekandmist Belgia ja rahvusvahelise avaliku õiguse alusel loodud institutsioonide pensioniskeemide vahel, ning hiljem personalieeskirjade XIII lisa artikli 26 lõige 3, mis on kehtestatud määrusega nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi.
Ühest küljest võimaldavad personalieeskirjade XIII lisa artikli 26 lõike 3 sätted ametnikel, kes ei ole veel taotlenud enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmist või ei ole saanud neid õiguseid veel üle kanda, taotleda nende õiguste ühenduse skeemi ülekandmist personalieeskirjades ette nähtud tingimustel. Kõnealused sätted võimaldavad eeskätt ametnikel, kes on omandanud varem pensioniõigused Belgias ja kes ei ole alaliselt ametisse nimetamisel taotlenud nende õiguste ühenduse skeemi ülekandmist Belgia 1991. aasta seaduses sätestatud tingimustel ega ole saanud neid üle kanda, kõnesolevad pensioniõigused üle kanda Belgia 2003. aasta seaduse soodsamatel tingimustel. Ametnik, kes on saanud Belgias omandatud pensioniõigused üle kanda Belgia 1991. aasta seaduse alusel, kuid ei ole saanud neid pensioniõigusi üle kanda personalieeskirjade mõttes ja nendes sätestatud tingimustel, on personalieeskirju silmas pidades samas olukorras, nagu personalieeskirjade XIII lisa artikli 26 lõikes 3 osutatud ametnikud.
Teisest küljest tekib õiguskindluse põhimõttest ja õiguspärase ootuse põhimõttest lähtuvalt kahtlus, kas kõnesoleva ametniku ja personalieeskirjade XIII lisa artikli 26 lõikes 3 osutatud ametnike kategooria ebavõrdne kohtlemine on seaduslik. Niisugune ebavõrdne kohtlemine ei olnud ettenähtav siis, kui asjaomased ametnikud tegid alaliselt ametisse nimetamise ajal valiku, kas esitada ülekandmistaotlus või mitte. Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte ja õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei saa ametnikku jätta soodsama õigusakti kohaldamisalast välja sellise valiku alusel, mille tagajärgi ei olnud võimalik selle tegemisel ette näha.
(vt punktid 69, 70, 72, 73, 79, 83 ja 84)
Viited:
Euroopa Kohus: 6. oktoober 1982, kohtuasi 9/81: Williams vs. kontrollikoda (EKL 1981, lk 3301, punkt 14); 15. veebruar 1996, kohtuasi C‑63/93: Duff jt (EKL 1996, lk I‑569, punkt 20); 18. mai 2000, kohtuasi C‑107/97: Rombi ja Arkopharma (EKL 2000, lk I‑3367, punkt 66); 11. jaanuar 2001, kohtuasi C‑389/98 P: Gevaert vs. komisjon (EKL 2001, lk I‑65, punkt 49).
Esimese Astme Kohus: 16. september 1999, kohtuasi T‑182/96: Partex vs. komisjon (EKL 1999, lk II‑2673, punkt 191).
4. Kuna uus oluline asjaolu, mis õigustab taotlust vaadata uuesti läbi ametisse nimetava asutuse 2002. aastal tehtud otsused ametniku Belgias omandatud pensioniõiguste ühenduse skeemi ülekandmise kohta, tulenes Belgia 10. veebruari 2003. aasta seaduse ja hiljem personalieeskirjade XIII lisa artikli 26 lõike 3 jõustumisest, hakkas mõistlik aeg, mille jooksul oli asjaomasel isikul õigus sellele uuele asjaolule tugineda, kulgema alles personalieeskirjade jõustumisest, s.o 1. maist 2004.
Asjaomase isiku hoolsust tuleb hinnata lähtudes tõsiasjast, et ülekantud pensioniõiguste arvutamise eeskirjad on niivõrd keerulised, et ametnikul on endal raske kindlaks teha, kas Belgia uus õigusakt muudab tema õiguslikku olukorda soodsamaks või mitte. Veel tuleb märkida, et hageja esitas oma taotluse eespool nimetatud otsuste uuesti läbivaatamiseks kuue kuu jooksul, mille ühenduse seadusandja on ametnikele, kelle pensioniõigusi ei ole üle kantud, personalieeskirjade XIII lisa artikli 26 lõikes 3 nende õiguste ülekandmise taotluse esitamiseks määranud.
(vt punktid 88, 90 ja 91)
5. Nii enne määruse nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, jõustumist kehtinud kui ka pärast selle määruse jõustumist kehtivate personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 sätteid ega ühtegi teist personalieeskirjade sätet ei saa tõlgendada nii, et nende kohaselt on välistatud tagasi võtta enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmise otsus, mis on tehtud enne määruse nr 723/2004 jõustumist.
Esiteks, ehkki enne määruse nr 723/2004 jõustumist kehtinud personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 sätted lubasid ametnikul taotleda pensioniõiguste ülekandmist ainult tema alaliselt ametisse nimetamise perioodil, ei kehtestanud need aga mingeid piiranguid võimalusele taotleda pensioniõiguste ülekandmise tagasivõtmist.
Teiseks, juhul kui selline otsus oleks tagasi võetud, oleks olnud võimalik esitada uus ülekandmistaotlus ettenähtud tähtaja jooksul, mis nüüd on pikenenud kümne aastani, ja tingimustel, mis tulenevad määruse nr 723/2004 redaktsioonis kehtinud personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 sätetest.
Kolmandaks, tuginedes sellele, et määruse nr 723/2004 redaktsioonis kehtinud personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 sätted lubavad ametnikul varem omandatud pensioniõiguste ülekandmist nõuda vaid üks kord, ei saa väita, et nende sätetega keelatakse ülekandmistaotluse tagasivõtmine. Ühest küljest ei tähenda teise ülekandmistaotluse esitamise võimalus seda, et esimesena esitatud taotluse saab tagasi võtta. Teisest küljest ei saa eespool mainitud sätteid, mis jõustusid 1. mail 2004, kohaldada enne seda kuupäeva esitatud ülekandmistaotlusele ja järelikult ei saa need sätted juhul, kui see taotlus tagasi võetakse, takistada taotluse esitajal esitada uut taotlust praegu kehtivatel tingimustel.
Ühenduse õiguses erisäte puudumisel on pensioniõiguste ülekandmise kohta tehtud otsuse, mis vastu võetud enne määruse nr 723/2004 jõustumist, tagasivõtmise tingimusteks üldised tingimused, mis kehtivad õigusi tekitavate üksikotsuste suhtes. Selliste otsuste tegija ei saa neid ühepoolselt tühistada, kui need on õiguspärased. Vajadus tagada kindlus sel viisil loodud olukorra püsimiseks keelab administratsioonil sellisel juhul otsust tagasi võtta.
Kuna niisuguse keelu eesmärk on kaitsta haldusakti adressaadi õigusi, ei saa seda antud eesmärgist lähtudes siiski tema suhtes kohaldada. Haldusasutus, kes on teinud õigusi tekitava otsuse, võib sellise otsuse adressaadi taotlusel tühistada ja asendada selle taotluse esitaja jaoks soodsama otsusega tingimusel, et tagasivõtmine ei kahjusta kolmandate isikute õigusi. Kuigi haldusakti tagasivõtmine on üldjoontes lubatud, peab tagasivõtmisel järgima rangelt õiguskindluse põhimõtte nõudeid.
Sellisel juhul ei saa otsuse, millega kanti Belgias omandatud pensioniõigused üle vastavalt Belgia 21. mai 1991. aasta seadusele, mis käsitleb Belgia ja rahvusvahelise avaliku õiguse alusel loodud institutsioonide pensioniskeemide vahekorda, tagasivõtmine mõjutada Belgia pensioniskeemidest tulenevaid õigusi.
Esiteks ei muutnud ametniku teenistusse võtnud ühenduse institutsioonile õiguste ülemineku mehhanism, mis nimetatud seadusega kehtestati, kõnealuste skeemide õigusi ega kohustusi ülekandmise ajal, kuivõrd selle käigus ei tasutud nendest skeemidest ühenduse pensioniskeemi mingeid summasid ning kõnealused skeemid jäävad ametniku pensioniõiguste eest vastutavaks ja nende kohustus on – nagu varemgi – maksta igakuiste osamaksetena vastavat pensioni alates kuupäevast, mil ametnik hakkab saama ühenduse pensioni. Ainus muudatus puudutab suhteid ametniku ja institutsiooni vahel, kes määrab ametnikule ühenduse skeemis Belgia pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtuse ja selle eest lähevad talle üle pensioniõigused, mis ametnik on Belgia pensioniskeemides omandanud. Kuna õiguste ülemineku mehhanismi alusel toimuv pensioniõiguste üleminek Belgia pensioniskeemidest tulenevaid õigusi ei mõjuta, ei avalda neile mõju ka ülemineku tagamiseks tehtud otsuste tagasivõtmine.
Teiseks oli Belgia 1991. aasta seaduse artikli 9 alusel lubatud veel see, et ühenduse ametnik võis üleminekutaotluse tagasi võtta, kuivõrd õiguste üleminek ei olnud veel jõustunud, ja mille ainus tingimus oli institutsiooni nõusolek.
(vt punktid 120–122, 124–126 ja 128–130)
Viited:
Euroopa Kohus: 12. juuli 1957, liidetud kohtuasjad 7/56, 3/57−7/57: Algera jt vs. ESTÜ ühisassamblee (EKL 1957, lk 81, 114 ja 115).