Language of document : ECLI:EU:T:2015:223

Kohtuasi T‑320/09

Planet AE Anonymi Etaireia Parochis Symvouleftikon Ypiresion

versus

Euroopa Komisjon

Liidu finantshuvide kaitse – Varajase hoiatamise süsteem, mis võimaldab kindlaks teha hankemenetluses osaleva pakkujaga seotud ohutaseme – OLAF‑i poolt Süürias läbi viidava institutsionaalse ajakohastamise projekti raames sõlmitud riigihankelepingu täitmise suhtes algatatud juurdlus – Otsus aktiveerida hoiatused W1a ja W1b – Õiguslik alus – Põhiõigused – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 22. aprill 2015

1.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Huvi, mille esinemist hinnatakse hagi esitamise ajal – Hagi, mis on esitatud otsuse peale registreerida hageja komisjoni eelarvevahendite käsutajate ja rakendusametite kasutatavas varajase hoiatamise süsteemis – Registreerimise tühistamine kohtumenetluses – Mõju puudumine – Võimaliku kahju hüvitamise hagi alus – Põhjendatud huvi säilimine

(ELTL artikkel 263; komisjoni otsus 2008/969)

2.      Tühistamishagi – Väited – Vaidlustatud õigusakti vastu võtnud institutsiooni pädevuse puudumine – Avalikul huvil põhinev väide – Selle institutsiooni ebapädevus, kes on vastu võtnud vaidlustatud õigusakti õiguslikuks aluseks oleva õigusakti – Väite seosetus avaliku huviga – Asjaolu, mis ei välista uurimist kohtu omal algatusel

(ELTL artikkel 263)

3.      Komisjon – Pädevused – Ühenduse eelarve täitmine – Otsus kehtestada varajase hoiatamise süsteem, mis võimaldab registreerida liidule finantsriski kujutavate üksustena isikud, kelle suhtes on algatatud Euroopa Pettustevastase Ameti uurimine – Õigusliku aluse puudumine – Komisjoni pädevuse puudumine

(EÜ artiklid 5, 274 ja 279; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikkel 51, artikli 59 lõige 2 ning artikli 95 lõige 1; komisjoni otsus 2008/969)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine olenevalt kohtuasja asjaoludest

(EÜ artikkel 253)

5.      Euroopa Liidu omavahendid – Liidu finantshuvide kaitse – Võitlus pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu – Varajase hoiatamise süsteem komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele – Isikule, kes on registreeritud varajase hoiatamise süsteemi, teavitamata jätmine – Kaitseõiguste ja põhjendamiskohustuse rikkumine

(EÜ artikkel 253; komisjoni otsus 2008/969)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 27, 28 ja 30–32)

2.      Vaidlustatud akti vastu võtnud institutsiooni pädevuse puudumine on tühistamishagi raames avalikul huvil põhinev tühistamisväide, mille liidu kohus peab omal algatusel tõstatama isegi siis, kui ükski pooltest ei ole palunud tal seda teha. Mis puutub selle institutsiooni pädevuse puudumisse, kes võttis vastu akti, mille alusel vaidlustatud akt vastu võeti, siis kuigi liidu kohus ei ole kohustatud seda küsimust omal algatusel tõstatama, võib tal selleks vajadus tekkida. Niisugune vajadus võib tuleneda kohtutoimikus olevatest materjalidest või kui tegemist on ilmselge puudusega, ehk teisisõnu, kui liidu kohtul on võimalik pädevuse puudumine lihtsalt tuvastada ja see sellisena määratleda.

(vt punkt 35)

3.      Ei EÜ artikli 274 ega määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, sätetest ei tulene, et komisjonile on pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks sõnaselgelt antud pädevus võtta vastu otsus 2008/969, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele. EÜ artiklis 274 on tõepoolest sätestatud, et komisjon täidab liidu eelarvet kooskõlas artikli 279 alusel kehtestatud määruste sätetega. Viimati nimetatud määruse kohaselt tuleb kasutada seadusandlikku tavamenetlust. Siiski ei viita määrus nr 1605/2002, mille õiguslik alus on EÜ artikkel 279, sellisele süsteemile nagu varajase hoiatamise süsteem. See määrus näeb artikli 95 lõikes 1 üksnes ette keskandmekogu loomise taotlejate ja pakkujate määruse alusel menetlusest kohustusliku kõrvalejätmise kohta.

Samuti, vaatamata sellele, et hoiatamise süsteem võib komisjoni kui liidu eelarve täitmise üle järelevalve teostaja ja selle täitmise eest vastutava institutsiooni jaoks olla tema ülesannete täitmisel kasulik vahend, ei võimalda see järeldada, et tal on tuletatud pädevus võtta vastu otsus 2008/969. Nimelt kuigi komisjonil on vastavalt määruse nr 1605/2002 artiklile 51 ja artikli 59 lõikele 2 õigus oma tegevuse võimalikult tõhusa toimimise tagamiseks organiseerida enda teenistuste sisemist töökorraldust, on tema eneseregulatsiooni pädevus siiski piiratud talle antud volitustega. Lisaks, kuigi sisemise töökorralduse meetmed tekitavad üldjuhul õiguslikke tagajärgi ainult haldusasutuse piires ega tekita kolmandatele isikutele õigusi või kohustusi, ei ole see nii otsuse 2008/969 puhul, sest sellel võivad olla õiguslikud tagajärjed väljaspool.

Lisaks, kuigi liidu seadusandja kehtestas menetlusest kõrvalejätmise hoiatuse õigusliku aluse, ei pidanud ta otstarbekaks seda teha muude otsuses 2008/969 nimetatud hoiatuste suhtes. Veel enam, vastupidi hoiatusele W5, mis põhineb objektiivsetel ja teataval määral tuvastatud teguritel, registreeritakse hoiatused W1a ja W1b otsuse 2008/969 alusel Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluse tõttu, vaatamata sellele, et haldusrikkumisi või pettusi ei ole veel tuvastatud. Peale selle ei saa põhiõigusi, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumata nõustuda põhimõttega qui potest majus potest et minus. Samas on vaieldamatult selge, et erinevalt menetlusest kõrvalejätmise hoiatustest puudutavad hoiatused W1a ja W1b olukorda, kus juurdlus on veel käimas ja kohus ei ole veel süü olemasolu tuvastanud. Seega, kui komisjon peab vajalikuks võtta juurdlustegevuse varajases järgus ennetavaid meetmeid, on tal seda enam vaja õiguslikku alust, mis lubab luua sellise hoiatussüsteemi – ja võtta sellega seotud meetmeid –, mille puhul on tagatud kaitseõigused ja mis on kooskõlas proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõttega, kusjuures viimati nimetatud põhimõte nõuab, et õigusnormid oleksid selged, täpsed ja ettenähtavate tagajärgedega, eriti juhtudel, kui neil võivad olla üksikisikutele ja ettevõtjatele ebasoodsad tagajärjed.

(vt punktid 43, 45, 58, 59 ja 61–67)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 77 ja 78)

5.      Põhjendamiskohustust ja kaitseõigusi rikub komisjoni otsus registreerida üksus otsusega 2008/969, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele, kehtestatud varajase hoiatamise süsteemi, ilma et sellest otsusest teavitataks asjassepuutuvat isikut, kuna viimasele ei anta seetõttu võimalust esitada oma seisukohti ja talle ei ole teada põhjused, mis õigustasid tema registreerimist varajase hoiatamise süsteemis.

Nimelt peavad kaitseõigused olema tagatud ka vastava menetluse kohta käivate eeskirjade puudumisel. Sama kehib ka põhjendamiskohustuse kohta. Kuigi otsuse 2008/969 eesmärk oli kaitsta ettevaatusmeetmete abil liidu eelarvet, ei õigusta see teavitamata jätmist. Isegi eeldades, et varajase hoiatamise süsteem loodi sisemise töökorralduse meetmena, põhjustab varajase hoiatamise süsteemis registreerimine asjaomase registreeritud isiku jaoks õiguslikke tagajärgi, mis tähendab, et tagada tuleb selle isiku kaitseõigused, sealhulgas põhjendamiskohustuse täitmine.

(vt punktid 79, 83, 86 ja 87)