Kohtuasi T‑88/09
Idromacchine Srl jt
versus
Euroopa Komisjon
Lepinguväline vastutus – Riigiabi – Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus – Kolmandat äriühingut kahjustavad märkused – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Ametisaladuse pidamise kohustus – Mittevaraline kahju – Varaline kahju – Põhjuslik seos – Viivitus- ja tasandusintress
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Konfidentsiaalse teabe avalikustamine riigiabi käsitlevas otsuses – Ametisaladuse pidamise kohustuse rikkumine – Hõlmamine
(EÜ artikkel 287 ja EÜ artikli 288 teine lõik)
2. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Tegelik ja kindel kahju – Kahju, mis on tekitatud teatava ettevõtja kuvandit ja mainet kahjustava teabe avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas – Hõlmamine
(EÜ artikli 288 teine lõik)
3. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Abisaaja õigus olla ära kuulatud – Piirid
(EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3)
4. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus pidada ametisaladust
(EÜ artiklid 88 ja 287; nõukogu määrus nr 659/1999, põhjendus 21e ja artikkel 24)
5. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus pidada ametisaladust – Ulatus
(EÜ artiklid 88 ja 287; nõukogu määrus nr 659/1999, artiklid 24 ja 25; komisjoni teatis 2003/C 297/03, punkt 25 ja järgnevad punktid)
6. Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitis – Raha väärtuse langemise arvesse võtmine – Viivitusintress – Arvutusmeetod
(EÜ artikkel 288)
7. Kahju hüvitamise nõue – Liidu kohtu pädevus – Ühenduse kohustamine hüvitama kahju vastavalt lepinguvälist vastutust reguleerivate liikmesriikide õigusnormide ühistele üldpõhimõtetele – Mitterahaline hüvitis ettekirjutuse näol midagi teha või tegemata jätta
(EÜ artikkel 235 ja EÜ artikli 288 teine lõik)
8. Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitatav kahju – Kohtumenetluses kantud kulud
(EÜ artikli 288 teine lõik; Üldkohtu kodukord, artikkel 90 ja artikli 91 lõige 2)
1. Ühenduse organite õigusvastase tegevuse puhul ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimise eelduseks EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses on see, et on täidetud kumuleeruvate tingimuste kogum, st institutsioonile etteheidetav tegevus peab olema õigusvastane, kahju peab olema tegelikult tekitatud ning viidatud tegevuse ja väidetava kahju vahel peab olema põhjuslik seos.
Mis puudutab asjaomasele institutsioonile või organile etteheidetava õigusvastase tegevusega seonduvat tingimust, siis on kohtupraktika kohaselt nõutav, et oleks tõendatud isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine. Mis puudutab nõuet, et rikkumine peab olema piisavalt selge, siis selle täidetuks lugemisel on määrav kriteerium kaalutlusõiguse piiride ilmselge ja tõsine eiramine asjaomase ühenduse institutsiooni või organi poolt. Kui sellel institutsioonil või organil on üksnes äärmiselt piiratud või isegi olematu kaalutlusruum, võib pelk ühenduse õiguse rikkumine olla piisav selleks, et tuvastada piisavalt selge rikkumise olemasolu.
Selles osas, kui komisjon avalikustab riigiabi käsitlevas otsuses – ilma et see oleks kõnealuse otsuse seisukohast vajalik – konfidentsiaalset laadi teabe, mis kahjustab teatava ettevõtja kuvandit, ja rikub seeläbi EÜ artiklis 287 ette nähtud ametisaladuse pidamise kohustust, siis – kuivõrd selle kohustuse eesmärk on kaitsta isikutele antud õigusi ning komisjonil ei ole laiaulatuslikku kaalutlusõigust küsimuses, kas konkreetsel juhul on põhjust kõrvale kalduda konfidentsiaalsuse nõudest – on tegemist ühenduse õiguse rikkumisega, mis on piisav tõendamaks piisavalt selge rikkumise olemasolu.
(vt punktid 23 ja 24, 56)
2. Ühendusel tekib oma organite õigusvastase tegevuse puhul lepinguväline vastutus EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses ainult siis, kui hagejale on tõepoolest tekitatud tegelik ja kindel kahju. Hageja kohus on esitada liidu kohtule tõendid sellise kahju olemasolu ja ulatuse kohta.
Juba ainuüksi Euroopa Liidu Teatajas komisjoni riigiabi käsitlevas otsuses nimeliselt teatavat ettevõtjat käsitlevate niisuguste märkuste avaldamine, mis esitlevad seda ettevõtjat negatiivses valguses ja kahjustavad tema kuvandit ja mainet, on piisav sellele ettevõtjale tekitatud kahju tegeliku ja kindla laadi tuvastamiseks.
(vt punktid 25, 60 ja 61)
3. Riigiabi üle järelevalve teostamise menetlus on selle üldist ülesehitust silmas pidades menetlus, mis algatatakse liikmesriigi suhtes, kes on talle ühenduse õigusest tulenevaid kohustusi arvestades vastutav riigiabi andmise eest. Lisaks sellele ei saa riigiabi üle järelevalve teostamise menetluse raames teised huvitatud isikud peale liikmesriigi nõuda samasugust võistlevat vaidlust komisjoniga, kui viimasel on asjaomase liikmesriigiga. Lõpetuseks tuleb EÜ artiklis 88 ette nähtud riigiabi üle järelevalve teostamise menetluse raames eristada ühelt poolt esialgset uurimisstaadiumi selle artikli lõike 3 alusel, mille eesmärk on vaid võimaldada komisjonil kujundada esmane arvamus asjaomase abi ühisturuga osalise või täieliku kokkusobivuse küsimuses, ja teiselt poolt sama artikli lõikes 2 viidatud uurimisstaadiumi. Ainult selles viimases staadiumis, mis peab komisjonil võimaldama hankida asjas täielik teave kõigi asjaolude kohta, näeb EÜ asutamisleping ette komisjoni kohustuse nõuda huvitatud isikutelt märkuste esitamist. Komisjon ei ole seega sugugi mitte kohustatud riigiabi esialgse uurimise staadiumis ära kuulama ettevõtjat, kes ei ole kõnealuse abi saaja, kusjuures selle ettevõtja puhul ei ole lisaks tegemist menetlusest huvitatud kolmanda isikuga, kuivõrd ta ei ole kõnealuse abi saaja ega kõnealuse abi saaja konkurent.
(vt punktid 33–36)
4. EÜ artikli 287 alusel ei tohi ühenduse institutsioonide liikmed, komiteede liikmed ja ühenduse ametnikud ning muud teenistujad isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat informatsiooni, iseäranis informatsiooni, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente. Määruses nr 659/1999 EÜ artikli 88 kohaldamise kohta korratakse komisjoni ametisaladuse pidamise kohustust riigiabi üle järelevalve teostamise menetluse raames.
Ametisaladuse alla kuuluvaks teabeks võib olla nii konfidentsiaalne teave kui ka ärisaladused. Mis puudutab üldiselt ärisaladuste või muu ametisaladusega hõlmatud teabe laadi, siis esiteks on vaja, et asjaomane ärisaladus või konfidentsiaalne teave oleks teada piiratud arvule isikutele. Teiseks peab olema tegemist teabega, mille avalikustamine võib põhjustada olulist kahju teavet esitanud isikule või kolmandatele isikutele. Lõpuks on vaja, et huvid, mida võidakse teabe avalikustamisega kahjustada, on objektiivselt kaitset väärivad. Teabe konfidentsiaalsuse hindamisel tuleb selles osas kaaluda õigustatud isiklikke huve, mis on teabe avalikustamise vastu, ning üldist huvi, mis nõuab, et ühenduse institutsioonide tegevus toimuks võimalikult palju avatuse põhimõtet järgides.
Komisjoni riigiabi käsitlevas otsuses teabe avalikustamise puhul tuleb konfidentsiaalsena käsitada teavet, mille kohaselt ettevõtja, kes ei ole asjaomase abi saaja, ei olnud võimeline tarnima teisele lepingupoolele kehtivatele eeskirjadele ja lepingutingimustele vastavaid tooteid, kui asjaomane liikmesriik edastas selle teabe komisjonile ainuüksi kõnealuse abi üle järelevalve teostamise haldusmenetluse huvides ning kui kõnealune teave on lisaks sellele seotud asjaomaste ettevõtjate vaheliste ärisuhetega. Lisaks kahjustab selline teave asjaomast ettevõtjat oluliselt, kui see näitab teda nimeliselt negatiivses valguses. Lisaks, kui teabe avalikustamine võib kahjustada ettevõtja kuvandit ja mainet, väärib tema huvi, et seda teavet ei avalikustataks, objektiivselt kaitset. Lõpetuseks on selline avalikustamine komisjoni otsuse eset arvestades ebaproportsionaalne, sest oleks piisav, kui komisjon väga üldises sõnastuses viitaks lepinguliste kohustuste rikkumisele või vajaduse korral täpsemas sõnastuses, ilma et tal oleks vaja kummalgi juhul viidata ettevõtjale nimeliselt; see võimaldaks kaitsta viimase õigustatud huve.
(vt punktid 42 ja 43, 45, 47–51)
5. Ehkki määruse nr 659/1999 EÜ artikli 88 kohaldamise kohta artiklid 24 ja 25 ning komisjoni teatise ametisaladuse kohta riigiabi otsustes punkt 25 ja järgmised punktid näevad sisuliselt ette, et komisjon teeb oma otsuse teatavaks asjaomasele liikmesriigile, kellel on seejärel põhimõtteliselt viieteistkümnepäevane tähtaeg tema arvates ametisaladuse alla kuuluva teabe konfidentsiaalsuse küsimuse tõstatamiseks, ei vabasta need sätted komisjoni temal EÜ artikli 287 alusel lasuvast kohustusest mitte avalikustada ametisaladusi ning nendega ei ole vastuolus, kui komisjon otsustab omal algatusel mitte avalikustada teavet, mis tema arvates kuulub ametisaladuse alla, isegi kui ta ei ole saanud sellesisulist taotlust asjaomaselt liikmesriigilt.
(vt punkt 55)
6. Kui ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused on täidetud, ei või jätta tähelepanuta ebasoodsaid tagajärgi, mis tulenevad kahju tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest kuni hüvitise maksmise kuupäevani möödunud ajast, kuna arvestada tuleb raha väärtuse langemist. Sellist raha väärtuse langemist peegeldab Eurostati poolt asjaomase ajavahemiku osas ning asjaomase äriühingu asukohamaa osas kindlaks tehtud iga aastane inflatsioonimäär. Maksmisele kuuluva hüvitise summale võib lisanduda viivitusintress alates kahju hüvitamise kohustust sedastava kohtuotsuse väljakuulutamise kuupäevast. Kohaldatav intressimäär arvutatakse välja Euroopa Keskpanga poolt peamiste refinantseerimistoimingute jaoks kehtestatud intressimäära alusel, mis oli kohaldatav asjaomasel ajavahemikul ja millele on lisatud 2 protsendipunkti.
(vt punktid 77, 79)
7. EÜ artikli 288 teisest lõigust ja EÜ artiklist 235 – mille kohaselt ei ole välistatud mitterahaline hüvitis – tuleneb, et liidu kohus on pädev kohustama ühendust kahju hüvitamiseks mis tahes moel, mis vastab lepinguvälist vastutust reguleerivate liikmesriikide õigusnormide ühistele üldpõhimõtetele, sealhulgas ka mitterahalise hüvitise abil, kui see on kooskõlas nimetatud põhimõtetega, tehes vajaduse korral ettekirjutuse millegi tegemiseks või tegemata jätmiseks.
(vt punkt 81)
8. Üldkohtu kodukorra artikli 91 lõike 2 kohaselt kuuluvad hüvitamisele menetlusega seotud poolte vältimatud kulud.
Selles osas kujutavad kulud seoses eksperthinnanguga, mille hageja tellis oma väidetava kahju suuruse tõendamiseks hagi raames, mis on esitatud ühenduse lepinguvälise vastutuse tuvastamiseks, endast kohtumenetluses kasutamise eesmärgil tehtud kulutusi, mida ei saa käsitada kohtukuludest eraldiseisva kahjuna. Seega ei ole põhjust mõista hagejale EÜ artikli 288 lõike 2 alusel välja hüvitist kulude eest, mis seonduvad eksperthinnanguga, mille ta tellis sellises kohtumenetluses kasutamiseks.
Lisaks, mis puudutab advokaaditasu ja lähetuskulusid, mis hagejal tekkisid kohtumenetlusele eelnenud staadiumis, siis hoolimata tavaliselt kohtumenetlusele eelneva menetluse raames tehtavast olulisest õigusalasest tööst, on selliste kulude hüvitatavuse tunnustamine kahju hüvitamise nõude raames vastuolus kohtumenetlusele eelnevas staadiumis tekkinud kulude hüvitamisele mittekuuluva laadiga. Kodukorra artikliga 91 peetakse nimelt silmas üksnes Üldkohtu menetlust, jättes välja sellele eelneva staadiumi. See tuleneb eeskätt sama kodukorra artiklist 90, milles viidatakse „menetlus[ele] Üldkohtus”.
(vt punktid 97–100)