19. veebruaril 2009 esitatud hagi - Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-84/09)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato L. Ventrella)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada 8. detsembri 2008. aasta otsus, mis tehti 9. detsembril 2008 teatavaks numbri all K(2008) 7820 ja mille kohaselt ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames, osas, milles see puudutab teatavaid Itaalia kulutusi.

Väited ja peamised argumendid

Itaalia valitsus vaidlustab Esimese Astme Kohtus komisjoni 8. detsembri 2008. aasta otsuse K(2008) 7820, mille kohaselt ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames.

Täpsemalt jättis komisjon EAGGF tagatisrahastu raames rahastamise alt välja mitmed kulude kategooriad, mille Itaalia Vabariik oli finantsaastatel 2003-2007 teinud.

Itaalia hagi käsitleb konkreetsemalt vaidlustatud otsuse kolme aspekti:

otsuses tehakse mitmed kindlasummalised finantskorrektsioonid seoses avalikkuse teavitamise ja põllumajandustoodete edendamisega siseturul (EL 94/2002) ja kolmandates riikides (EL 2879/2000) finantsaastatel 2004-2007, kogusummas 4 678 229.78 eurot;

otsuses tehakse kindlasummalised finantskorrektsioonid oliiviõli ja laua oliiviõli tootmistoetuse suhtes finantsaastatel 2003-2006, kogusummas 105 536 076.42 eurot;

selles tehakse finantskorrektsioonid hilinenud maksete ja rahaliste ülemmäärade ületamise eest finantsaastal 2005, summas 12 020 178 eurot, ja finantsaastal 2006, summas 44 567 569.37 eurot.

Seoses punktiga 1 on hagiavalduses märgitud, et komisjon on oma seisukohani jõudnud sisulist menetlusnormi (EÜ artikli 253) rikkudes, mis seisneb selles, et ei toimunud võistlevat menetlust, esialgset uurimist ja puudub piisav põhjendus, samuti on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja on moonutatud fakte.

Kuna käesolevas asjas ei vaidlustata, et kontroll puudus täielikult või see ei olnud tõhus, siis otsustas komisjon teha 10% kindlasummalise korrektsiooni, mis on hageja arvates ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning muudab vaidlustatud otsuse ilmselgelt ebaseaduslikuks ka selles küsimuses.

Mis puutub punkti 2, siis komisjon tegi finantsaastate 2001-2002 ja 2002-2003 kohta kindlasummalised finantskorrektsioonid (10% ja 5%), kogusummas105 536 076.42 eurot.

Hagiavalduses kinnitatakse sellega seoses, et otsuses on sisuline menetlusnormi (EÜ artikli 253) rikkumine, mis seisneb piisava põhjenduse puudumises, proportsionaalsuse põhimõtte rikkumises ning määruse nr 2366/98 (algredaktsioon ja määrusega nr 1780/03 muudetud redaktsioon) artiklite 26 ja 28 rikkumises. Muuhulgas märgib Itaalia valitsus eelkõige seda, et komisjon ei ole võtnud nõuetekohaselt arvesse - ega pole seda adekvaatselt põhjendanud - selgitusi, mida Itaalia ametiasutused aeg-ajalt esitasid, eelkõige seoses üldise karistussüsteemiga Itaalias ja oliivikasvatuse geograafilise infosüsteemiga (GIS). Igal juhul on komisjoni määratud kindlasummalise karistuse määr põhjendamatu ja ebaproportsionaalne, kuna Itaalia valitsus on seisukohal, et isegi kui oleks tõendatud, et ühenduse õigusnorme üldse ei täidetud, ei ületaks oht mingil juhul 22 504 075.39 eurot.

Mis puutub punkti 3, siis kinnitas komisjon alusetutest, ebapiisavatest ja apodiktilistest põhjendustest lähtudes, et ta ei saa nõustuda kaalutlustega, mille Itaalia riik lepitusmenetluse käigus lepitusorganile esitas, "kuna komisjoni määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud 4% reserv (komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 artikkel 9) oleks pidanud olema piisav, et esitada hagi, lahendada vaidlused ja teha täiendav kontroll". Itaalia valitsus rõhutab sellega seoses, et 4% limiiti ei pea käsitama kui absoluutset: võttes arvesse selle eesmärki garanteerida ühenduse bilanss pettuste korral, võib seda tegelikult ületada iga kord - nagu antud juhul -, kui on mõjuvad põhjused eeldada, et pettuseoht on suurem kui 4%. See on nimetatud normi ainuvõimalik tõlgendus, mis on kooskõlas tema eesmärgiga.

____________