Liidetud kohtuasjad T-392/03, T-408/03, T-414/03 ja T-435/03

Regione Siciliana

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Tühistamishagi – ERF – Rahalise abi tühistamine – Väljamakstud summade tagasinõudmine – Viivitusintressi maksmise nõue – Tasaarvestus – Piirkondlik või kohalik omavalitsusüksus – Otsese puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid

(EÜ artikkel 230)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

1.      Tühistamishagi EÜ artikli 230 tähenduses saab esitada selliste meetmete peale, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve kahjustavalt, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Hageja huve kahjustavalt ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi komisjoni kirjad, mis puudutavad liikmesriigile määratud ja talle saadetud võlateateid viivisintresside määramise kohta ja mis ei ole iseenesest viivisintressi maksmise nõuded, neis ei arvutata viivisintresse konkreetselt ja nad täpsustavad viivisintressi arvutamiseks kehtivaid ühenduse eeskirju ning näitavad, miks komisjon ei teostanud omal algatusel tasaarvestust kõnealustes võlateadetes märgitud saadaolevate summade ja nimetatud liikmesriigile määratud summade vahel.

(vt punktid 36–39)

2.      Kirja puhul, millega komisjon teatas, et tehakse tasaarvestus teatavate saadaolevate summade, mis hõlmavad tagasimakstavaid summasid ja viivisintresse, mis on seotud ERF‑i poolt sellisetele teatud projektidele antud rahalise abi tühistamisega, mille lõppsaaja oli piirkondlik üksus, ja komisjoni poolt liikmesriigile võlgnetavate summade vahel, on tegemist otsusega, mille tegelik adressaat on asjaomane liikmesriik, kuigi komisjon oli selle kirja ametlikult adresseerinud nimetatud piirkondlikule üksusele ja teadmiseks ajaomase liikmesriigi majandus- ja rahandusministeeriumile.

Esiteks kuuluvad asjaomased võlgnetavad ja saadaolevad summad tegelikult liikmesriigile ja teiseks on liikmesriigil kaalutlusõigus ning ta võib otsustada asjaomaselt piirkondlikult üksuselt mitte nõuda selles kirjas märgitud summade – nii põhisumma kui ka viivisintressi – täielikult või osaliselt talle tagastamist.

Järelikult ei saa asjaomast piirkondlikku üksust pidada sellest otsusest otseselt puudutatuks ja tema esitatud hagi tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

(vt punktid 43–47)