Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal administratif (Prantsusmaa) 5. märtsil 2021 – A, B ja C, kelle seaduslikud esindajad on nende vanemad versus Ministre de l’Immigration et de l’Asile (sisserände- ja varjupaigaminister)
(kohtuasi C-153/21)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal administratif
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: A, B ja C, kelle seaduslikud esindajad on nende vanemad
Vastustaja: Ministre de l’Immigration et de l’Asile (sisserände- ja varjupaigaminister)
Eelotsuse küsimus
Kas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta] direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta1 artikli 33 lõike 2 punkti a koostoimes [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta] direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule)2 artikliga 23 ning samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 24 võib tõlgendada nii, et sellega on lubatud tunnistada vastuvõetamatuks rahvusvahelise kaitse taotlus, mille on esitanud lapsevanemad oma alaealise lapse nimel ja eest muus liikmesriigis (käesoleval juhul Luksemburgis) kui see, kus on eelnevalt antud rahvusvaheline kaitse ainult lapsevanematele ning lapse õdedele ja vendadele (käesoleval juhul Kreekas), põhjusel, et selle riigi ametiasutused, kes andis neile rahvusvahelise kaitse enne nende lahkumist ja lapse sündi, tagavad, et lapse saabumisel ja teiste pereliikmete tagasipöördumisel saab see laps elamisloa ja samad eelised, mis on antud rahvusvahelise kaitse saajatele, ilma et need ametiasutused siiski kinnitaksid, et lapsele isiklikult antakse rahvusvahelise kaitse staatus?
____________
1 ELT 2013, L 180, lk 60.
2 ELT 2011, L 337, lk 9.