Kohtuasi T‑59/07
Polimeri Europa SpA
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Kartellikokkulepped – Butadieenkautšuki ja emulsioonpolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuki turg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Rikkumise süüks panemine – Üks rikkumine – Tõend kartelli olemasolu kohta – Trahvid – Rikkumise raskus ja kestus – Raskendavad asjaolud
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus
(EÜ artikli 81 lõige 1 ja EÜ artikkel 82)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Õiguslik vorm – Ettevalmistav laad
(EÜ artikkel 81)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni pädevus – Pädevus liita kaks eraldiseisvat menetlust
(EÜ artikkel 81)
4. Konkurents – Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
5. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine
(EÜ artiklid 81 ja 82)
6. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Analoogilised nõuded väite toetuseks esitatud etteheidetele
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
7. Konkurents – Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
8. Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Komisjoni kohustus esitada rikkumise kohta tõend – Piirid
(EÜ artikli 81 lõige 1)
9. Konkurents – Kartellikokkulepped – Tõend – Ettevõtja vastus komisjoni teabenõudele
(EÜ artiklid 81 ja 82)
10. Konkurents – Kartellikokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus
(EÜ artikli 81 lõige 1)
11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Rikkumise laadi alusel hindamine – Väga rasked rikkumised
(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 98/C 9/03)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohustus tagada, et trahvide summa oleks proportsionaalne asjaomase kaubaturu kogumahuga – Puudumine
(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi hoiatav mõju
(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 98/C 9/03)
14. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Arvessevõetud käive
(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Mõiste
(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 2)
16. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Kokkuleppe tegelik elluviimata jätmine – Hindamine
(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 3 teine taane)
1. EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise tõendamisel peab komisjon osutama enda tuvastatud rikkumise tõenditele ja tegema kindlaks sobivad tõendid, et tõendada õiguslikult piisavalt rikkumise moodustavate asjaolude olemasolu. Seega peab komisjon esitama piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saaks veenduda, et rikkumine on toime pandud.
Lisaks on konkurentsivastase eesmärgiga tegevuse ja kokkulepete raames tavapärane, et tegevus toimub varjatult, kohtumised korraldatakse salaja ja sellega seotud dokumente on vähendatud miinimumini. Sellest tuleneb, et isegi kui komisjon avastab ettevõtjatevahelist õigusvastast seost otseselt tõendavad dokumendid, on need tavaliselt üksnes katkendlikud ja korrapäratud, mistõttu on sageli vaja teatud üksikasjad tuletamise teel taastada. Seega tuleb enamikul juhtudest konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest viidetest, mis üheskoos käsitletuna võivad muu ühtse selgituse puudumisel moodustada tõendi konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.
Selles kontekstis ei keela mitte ükski ühenduse õiguse säte või üldpõhimõte komisjonil tugineda teiste süüdistatavate ettevõtjate avaldustele ühe ettevõtja vastu. Vastasel korral oleks komisjonile kuuluv EÜ artiklite 81 ja 82 vastase tegevuse tõendamise kohustus talumatu ja kokkusobimatu asutamislepinguga talle antud järelevalveülesandega seoses asjaomaste sätete nõuetekohase kohaldamisega.
Mis puudutab eelkõige teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, kohaldamise raames tehtud avaldusi, siis ükski õigusnorm ei keela komisjonil kasutada selliseid avaldusi, et tõendada konkurentsiõiguse rikkumise olemasolu. Selliseid avaldusi ei saa pidada selliseks, millel puudub tõenduslik väärtus, kuna avalduse tegija huvide vastast avaldust tuleb üldjuhul pidada eriti usaldusväärseks tõendiks. Kuigi enamasti tuleb ebaseadusliku kartellikokkuleppe peamiste osaliste vabatahtlikesse tunnistustesse suhtuda teatud umbusaldusega, arvestades võimalust, et osalised püüavad vähendada oma osa rikkumises ja suurendada teiste osa, ei innusta koostööteatise alusel trahvi vähendamise taotlemine iseenesest kartellikokkuleppe teiste osaliste kohta moonutatud tõendite esitamist. Igasugune katse komisjoni eksitada võib seada kahtluse alla taotleja puhtsüdamlikkuse ja koostöö täielikkuse ning seetõttu seada ohtu võimaluse, et talle koostööteatist täielikult kohaldatakse. Kui isik tunnistab konkurentsieeskirjade rikkumist ja möönab seega sääraste faktiliste asjaolude olemasolu, mis ületavad neid faktilisi asjaolusid, mille olemasolu võidi järeldada otseselt vastavatest dokumentidest, tähendab see a priori, kui puuduvad konkreetsed vastupidist tõendavad asjaolud, et see isik otsustas rääkida tõtt.
(vt punktid 50–52, 58)
2. Vastuväiteteatis on menetluslik ja ettevalmistav dokument, mis kaitseõiguste tõhusa kasutamise tagamiseks piirab komisjoni algatatud haldusmenetluse eset, takistades seega komisjonil võtta menetlust lõpetavas otsuses aluseks muid vastuväiteid. Lisaks ei või vastuväiteteatise esitamist komisjoni poolt mingil juhul lugeda tõendiks asjaomase ettevõtja süü eeldamise kohta. Vastasel juhul võiks selles valdkonnas iga menetluse algatamine kahjustada süütuse presumptsiooni põhimõtet.
Neil asjaoludel ei ole antud asjas teise vastuväiteteatise esitamine iseenesest ebaseaduslik.
Mis puudutab võimalikke muudatusi teises vastuväiteteatises, võrreldes esimese vastuväiteteatisega, siis tuleb meenutada, et see menetluslik akt on oma laadilt esialgne ja seda võib muuta hinnangu käigus, mille komisjon teostab hiljem poolte vastustes sisalduvate märkuste ning teiste tuvastatud faktide põhjal. Tegelikult peab komisjon arvestama tervest haldusmenetlusest tulenevate asjaoludega, et loobuda põhjendamata etteheidetest või et muuta ja täiendada nii faktiliselt kui ka õiguslikult oma argumente nende etteheidete toetuseks, mille juurde ta jääb. Seega, kui komisjon võib oma argumente vastuväiteteatise ja lõpliku otsuse vahel nii faktiliselt kui ka õiguslikult muuta, võib ta seda a fortiori teha ka kahe vastuväiteteatise vahel.
(vt punktid 68–70, 73)
3. Kartellikokkulepete valdkonnas on komisjonil õigus objektiivsetel põhjustel menetlusi lahutada ja ka liita. Seega võib liita kaks menetlust, mis puudutavad kumbki konkreetset toodet, kui need tooted kuuluvad samasse tegevussektorisse, arvestades iseäranis nende kahe toote füüsilisi omadusi ja kasutust, ning kui mõned õigusvastased kohtumised puudutasid samal ajal mõlemat toodet. Lisaks, isegi kui asjaomane rikkumine kataks tegelikult kahte erinevat rikkumist, siis asjaolu, et need rikkumised on tuvastatud mitmes või ühesainsas otsuses, ei oma tähtsust, kui kõnealused rikkumised ei ole aegunud.
EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumine võib seisneda mitte üksnes üksikus teos, vaid ka mitmes teos või koguni vältavas tegevuses. Seda tõlgendust ei saa vaidlustada põhjendusega, et nende tegude või vältava tegevuse üks või enam elementi võivad ka iseenesest ja iseseisvalt endast selle sätte rikkumist kujutada. Kui erinevad teod kuuluvad tervikplaani nende identse eesmärgi tõttu, mis rikub konkurentsitingimusi ühisturul, siis on komisjonil õigus omistada nende tegude eest vastutus sõltuvalt osalemisest rikkumises kui tervikus. Kui komisjon võib õiguspäraselt järeldada, et ühe rikkumise koostisosadeks on erinevad avaldumised, kuna need kuuluvad tervikliku kava hulka, mille eesmärk on konkurentsitingimusi rikkuda, siis asjaolu, et salajaste tegevuste arv ja intensiivsus erinevad sõltuvalt asjaomasest turust, ei tähenda veel, et rikkumine ei puuduta neid turge, millel tegevused ei olnud nii intensiivsed ja kus neid toimus vähem. Tegelikult on kunstlik jagada vaid ühte eesmärki taotlevat ühte vältavat käitumist mitmeks erinevaks rikkumiseks põhjusel, et salajane tegevus erines sõltuvalt asjaomasest turust.
(vt punktid 100, 272)
4. EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisel on kokkuleppe tegeliku mõju arvessevõtmine üleliigne, kui kokkuleppe eesmärk on piirata, takistada või kahjustada konkurentsi. Eeskätt konkurentsivastaste lepingute osas, mis avalduvad konkureerivate ettevõtjate vaheliste kohtumiste käigus, on EÜ artikli 81 lõiget 1 rikutud siis, kui nende kohtumiste eesmärk on piirata, takistada või kahjustada konkurentsitingimusi ning kohtumistel soovitakse kunstlikult turu toimimist korraldada. Niisugusel juhul piisab ettevõtja kartellikokkuleppes osalemise tõendamiseks sellest, kui komisjon tõendab, et asjaomane ettevõtja osales kohtumistel, mille käigus konkurentsivastased kokkulepped sõlmiti. Kui osalemine sellistel kohtumistel on tõendatud, peab see ettevõtja esitama tõendeid, et ta osales neil kohtumistel ilma mingisuguse konkurentsivastase tagamõtteta, näidates, et ta oli oma konkurentidele teada andnud, et ta osaleb neil kohtumistel teisel eesmärgil kui nemad.
Kui ettevõtjatevaheline kooskõlastamine ei tulene pelgast tegevuste paralleelsuse tuvastamisest turul, vaid tõenditest, mis kinnitavad, et kõnealused tegevused olid kooskõlastamise tagajärg, ei sea alternatiivne selgitus rakendatud hindade kohta, mille kohaselt oli väidetav hindade kooskõlastamine tegelikult tootjate reaktsioon toorainete hinnale ja turu kasvule, kahtluse alla komisjoni tuvastust, et esineb kartellikokkulepe.
(vt punktid 103, 108 ja 109)
5. Juhul kui majandustegevust teostav üksus rikub konkurentsieeskirju, tuleb tal isikliku vastutuse põhimõtte alusel ka selle rikkumise eest vastutada. Siiski, juhul kui kaks üksust moodustavad ühe majandusüksuse, ei takista asjaolu, et rikkumise toimepannud üksus jätkuvalt eksisteerib, iseenesest karistamast üksust, kellele anti üle tema majandustegevus. Eelkõige on selline karistamine lubatav juhul, kui üksuseid kontrollib sama isik ning nende tihedate majanduslike ja organisatsiooniliste seoste tõttu kohaldatakse nende suhtes sisuliselt samu ettevõtlusalaseid eeskirju.
Seega, kui rikkumise ajal omas kahte äriühingut täielikult, otseselt või kaudselt sama äriühing, ei takista isikliku vastutuse põhimõte kõigepealt esimese äriühingu poolt alustatud ja seejärel teise poolt jätkatud rikkumise eest kogu karistuse määramist viimati nimetatule.
Igal juhul võib sellele ettevõtjale, kes õiguslikult jätkab eksisteerimist, kuid kes majandustegevust enam ei teosta, määratud karistuselt kaduda hoiatav mõju. Lisaks, kui ei oleks ette nähtud ühtegi võimalust määrata karistust muule üksusele kui see, kes rikkumise toime pani, võiksid ettevõtjad hoida kõrvale karistustest ainuüksi asjaolu abil, et nende identiteeti muudetakse restruktureerimise, loovutamise või teiste õiguslike või organisatsiooniliste muudatuste teel.
(vt punktid 123–126, 129)
6. Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb igas hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Hagi vastuvõetavuse eeldusena peavad põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagi tugineb, vähemalt kokkuvõtlikult, kuid järjekindlalt ja arusaadavalt nähtuma hagiavaldusest endast. Kuigi teatavate punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, asendada selliste sisuliste õiguslike argumentide puudumist, mis eespool mainitud sätete kohaselt peavad olema märgitud hagiavalduses endas.
Pealegi ei ole Üldkohtu ülesanne lisadest otsida ja kindlaks teha need väited ja argumendid, mida võib lugeda hagi aluseks olevateks, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne.
Analoogseid nõudeid tuleb järgida, kui väite põhjenduseks esitatakse etteheide. Seega ei vasta neile nõuetele etteheide, mille peamised osad on esitatud üksnes hagiavalduse lisades.
Ettevõtja ei saa seda ebapiisavust parandada, esitades repliigis teatud faktilisi või õiguslikke andmeid ja viidates hagiavalduse lisadele või esitades repliigis uusi lisasid. Kontrollides hagiavalduse vastavust kodukorra artikli 44 lõike 1 nõuetele, ei oma repliigi sisu põhimõtteliselt tähtsust. Eeskätt ei ole lubatud hagiavalduses sisalduvate väidete täiendamiseks viidata repliigis esitatud väidete ja argumentide vastuvõetavusele eesmärgiga korvata hagi esitamisel toimunud kodukorra artikli 44 lõike 1 nõuete rikkumist, ilma et viimati nimetatud säte kaotaks igasuguse mõtte.
(vt punktid 161 ja 162, 168 ja 169)
7. Kui kokkulepped tulenevad konkureerivate ettevõtjate kohtumistelt, on seega konkurentsieeskirju rikutud, kui neil kohtumistel on konkurentsivastane eesmärk ja seal soovitakse kunstlikult turu toimimist korraldada. Sellises olukorras võib teatud ettevõtjat pidada rikkumise eest vastutavaks, kui ta osales neil kohtumistel nende eesmärki teades, isegi kui ta hiljem ei viinud ellu üht või teist neil kohtumistel kokku lepitud meedet. Ettevõtja kohtumistel osalemise suurem või väiksem regulaarsus ning kokkulepitud meetmete enam-vähem täielik elluviimine omavad tähendust mitte tema vastutuse olemasolu, vaid selle ulatuse osas ja seega karistuse taseme määramisel.
(vt punkt 173)
8. Praktikas tuleb komisjonil sageli tõendada rikkumise olemasolu selle ülesande seisukohalt ebasoodsates tingimustes, sest rikkumise moodustavate faktiliste asjaolude toimumisest võib olla möödunud palju aastaid ja paljud uuritavad ettevõtjad ei tegutse komisjoniga aktiivselt koostöös. Seda arvestades oleks konkurentsieeskirjade rikkumises süüdi oleval ettevõtjal liiga lihtne hoiduda karistusest, kui ta võiks viidata ebaseadusliku kokkuleppe toimimise kohta esitatud teabe ebamäärasusele, kui kokkuleppe olemasolu ja selle konkurentsivastane eesmärk on siiski piisavalt tõendatud. Ettevõtjad saavad säärases olukorras kaitsta endid tõhusalt, kui neil on võimalus kommenteerida kõiki tõendeid, millele komisjon nende vastu tugineb.
(vt punkt 177)
9. Konkurentsieeskirjade rikkumist puudutavas haldusmenetluses on ettevõtjate nimel tehtud avaldustel suur tõenduslik jõud, kuna need toovad kaasa märkimisväärseid juriidilisi ja majanduslikke riske. See tõenduslik jõud on eriti suur siis, kui ettevõtjate avaldused kinnitavad teisi samalaadseid avaldusi.
Lisaks on ettevõtja nimel koostatud vastuste usaldusväärsus suurem kui ettevõtja töötaja antud vastus, sõltumata asjaomase töötaja kogemustest või arvamustest.
(vt punktid 179, 183, 267, 270)
10. Ettevõtjat võib pidada vastutavaks kartellikokkuleppe eest tervikuna, isegi kui on tõendatud, et ta on otseselt osalenud vaid kartellikokkuleppe ühes või mõnes osas, kui ühelt poolt ta teadis või pidi kindlasti teadma, et kokkumäng, milles ta osales mitme aasta jooksul regulaarselt korraldatud kohtumiste kaudu, kuulub tervikplaani, mille eesmärk oli moonutada tavapärast konkurentsi, ja kui teiselt poolt hõlmas asjaomane tervikplaan kõiki osi, mis moodustasid kartellikokkuleppe. Ka see, et erinevatel ettevõtjatel on olnud erinevad ülesanded ühise eesmärgi poole püüdlemisel, ei kõrvalda konkurentsivastast eesmärki ja järelikult rikkumist, tingimusel et iga ettevõtja annab ühise eesmärgi poole püüdlemisel panuse endale sobival tasemel.
(vt punkt 193)
11. Suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta sisalduvast väga raskete rikkumiste kirjeldusest nähtub, et kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on eelkõige taotlushindade kindlaksmääramine või turuosade jagamine, võivad ainuüksi oma laadi tõttu kaasa tuua kvalifitseerimise „väga raskeks” rikkumiseks, ilma et komisjon peaks tõendama rikkumise tegelikku mõju turule. Horisontaalsed hinnakartellid kuuluvad ühenduse konkurentsiõiguse kõige raskemate rikkumiste hulka ning neid kartelle üksinda võib seega liigitada väga rasketeks rikkumisteks.
(vt punkt 225)
12. Komisjonil on konkurentsieeskirjade rikkumise eest iga trahvisumma kindlaksmääramisel kaalutlusõigus. Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 3 kohaselt võetakse trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse nii rikkumise raskust kui ka kestust. Lisaks tuleneb see summa reast arvulistest hinnangutest, mida komisjon annab vastavalt suunistele määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta. Selle summa kindlaksmääramine sõltub eelkõige erinevatest asjaoludest, mis on seotud kõnealuse ettevõtja käitumisega, nagu raskendavate või kergendavate asjaolude olemasolu.
Sellest õiguslikust raamistikust ei saa järeldada, et komisjon peab tagama, et sel viisil välja arvutatud trahvisumma oleks proportsionaalne asjaomase kaubaturu kogumahuga rikkumise teataval aastal, isegi kui kõnealune rikkumine kestis mitu aastat ja trahvi suurus sõltub ka asjaomase ettevõtja individuaalse käitumisega seotud muudest asjaoludest.
(vt punkt 232)
13. Komisjoni pädevus määrata trahve ettevõtjatele, kes tahtlikult või hooletusest on pannud toime EÜ artikli 81 rikkumise, kujutab endast ühte komisjonile antud vahenditest talle ühenduse õigusega pandud järelevalveülesande täitmiseks; see ülesanne hõlmab kohustust järgida üldist poliitikat konkurentsiõiguses asutamislepingus kehtestatud põhimõtete kohaldamiseks ning juhendada selles sunnas ettevõtjate käitumist. Sellest tuleneb, et trahvisumma kindlaksmääramiseks rikkumise raskusastme arvesse võtmisel peab komisjon hoolitsema, et tema tegevusel oleks vajalik hoiatav mõju eelkõige selliste rikkumiste puhul, mis eriti takistavad ühenduse eesmärkide saavutamist.
See nõuab, et trahvi suurus kujundataks selliselt, et see võtaks arvesse mõju, mida soovitakse avaldada ettevõtjale, kellele trahv määratakse, et trahv ei muutuks tähtsusetuks või vastupidi ülemäära suureks eelkõige kõnealuse ettevõtja rahalise suutlikkuse seisukohast vastavalt nõuetele, mis tulenevad ühelt poolt vajadusest tagada trahvi tõhusus ja teiselt poolt proportsionaalsuse põhimõtte järgimisest. Suur ettevõtja, kellel on kartelli teiste liikmetega võrreldes märkimisväärseid rahalisi vahendeid, võib oma trahvi maksmiseks vajalikud summad hõlpsamalt hankida, mis trahvi piisava hoiatava mõju seisukohast õigustab proportsionaalselt kõrgema trahvi määramist – iseäranis kordaja kohaldamisega – võrreldes sama rikkumise toimepannud ettevõtjale määratud trahviga, kellel sellised ressursid puuduvad. Eelkõige on trahvisumma arvutamisel asjakohane võtta arvesse kartelli iga osalise kogukäivet.
Hoiatuseesmärgiga, mida komisjon võib trahvisummat kindlaks määrates taotleda, soovitakse tagada, et ettevõtjad järgiksid asutamislepinguga kehtestatud konkurentsieeskirju, mis reguleerivad nende tegevust ühenduse või Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil. Sellest tuleneb, et hoiatamise tegurit, mis võib trahvi arvutamises sisalduda, hinnatakse mitut asjaolu, mitte aga ainult asjassepuutuva ettevõtja konkreetset olukorda arvestades. Seda põhimõtet kohaldatakse eelkõige siis, kui komisjon määras kindlaks ettevõtjale määratud trahvisummas kajastunud hoiatamise kordaja.
(vt punktid 243–246)
14. Asjaolu, et mitu äriühingut on solidaarselt kohustatud maksma trahvi seetõttu, et nad moodustavad ettevõtja EÜ artikli 81 tähenduses, ei tähenda määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 sätestatud ülempiiri kohaldamisel seda, et igaühe kohustus piirdub 10%‑ga nende viimase majandusaasta käibest. 10‑protsendiline ülempiir antud sätte tähenduses tuleb arvutada kõikide nende ettevõtjate kogukäibe põhjal, kes moodustavad ühe majandusüksuse, mis tegutseb ettevõtjana EÜ artikli 81 tähenduses, sest üksnes kõikide nende äriühingute kogukäive saab olla viiteks asjaomase ettevõtja suurusele ja majanduslikule võimule.
(vt punktid 253, 313)
15. Suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkt 2 toob raskendava asjaoluna välja olukorra, kui sama ettevõtja või samad ettevõtjad panevad uuesti toime sama laadi rikkumise. Korduvuse mõiste, nagu seda mõistetakse teatavates siseriiklikes õiguskordades, tähendab seda, et isik pani toime uusi rikkumisi pärast seda, kui teda on sarnaste rikkumiste eest karistatud. Võimalik korduvus kuulub asjaolude hulka, mida tuleb rikkumise raskusastme analüüsimisel arvesse võtta.
Kui komisjon lähtub korduvusest tuleneva raskendava asjaolu kohaldamisel ettevõtja mõistest EÜ artikli 81 tähenduses, ja leiab, et sama ettevõtja kordas rikkuvat tegevust, isegi kui kõnealustes rikkumistes süüdistatud juriidilised isikud ei ole identsed, peab ta esitama üksikasjalikke ja täpseid tõendeid, mis tema väidet kinnitaksid.
Seega, kui asjaomaste äriühingute struktuuri ja omandi areng on iseäranis keeruline, peab komisjon esitama piisavalt üksikasjalikud ja täpsed andmed nende äriühingute arengu kohta, keda asjaomane ettevõtja omas enne rikkumist, ja esitama kõik vajalikud üksikasjalikud tõendid selleks, et tõdeda, et tema otsuses nimetatud äriühingud ja varasemates otsustes nimetatud äriühingud moodustavad EÜ artikli 81 tähenduses sama ettevõtja.
(vt punktid 293–295, 298 ja 299, 302)
16. Suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 teise taande kohaselt võib endast rikkumist kujutavate kokkulepete täitmata või tegude tegemata jätmine olla kergendav asjaolu. Samas see, et ettevõtja, kelle puhul on tuvastatud osalemine kooskõlastatud tegevuses tema konkurentidega, ei tegutsenud turul konkurentidega kokkulepitud viisil, ei ole ilmtingimata selline asjaolu, mida tuleks trahvisumma määramisel kergendava asjaoluna arvesse võtta.
Ettevõtja, kes vaatamata konkurentidega sõlmitud kokkuleppele tegutseb turul rohkem või vähem iseseisvalt, võib üritada kartelli oma huvides ära kasutada ning kui ettevõtja ei loe end tema osavõtul toimunud koosoleku tulemustega mitteseotuks, säilib tal põhimõtteliselt täielik vastutus kartellikokkuleppes osalemise eest. Komisjon on seega kohustatud kartellikokkuleppe täitmata jätmise tunnistama kergendavaks asjaoluks vaid siis, kui ettevõtja, kes sellele asjaolule tugineb, on võimeline tõendama, et ta on selgelt ja märgatavalt olnud asjaomase kartellikokkuleppe täitmise vastu nii, et ta häiris selle toimimist, ja et ettevõtja ei jätnud kokkuleppega liitumise muljet ega õhutanud seega teisi ettevõtjaid kartellikokkulepet täitma. Ettevõtjatel oleks liiga kerge minimeerida suure trahvi maksmise riski, kui nad võiksid saada kasu ebaseaduslikust kartellikokkuleppest ja seejärel nõuda trahvi vähendamist selle eest, et nende roll rikkumise täideviimises oli üksnes piiratud, kuigi nende suhtumine on õhutanud teisi ettevõtjaid tegutsema konkurentsi rohkem kahjustaval viisil.
(vt punktid 306 ja 307)