30. augustil 2021 esitatud hagi – Abenante jt versus parlament, nõukogu

(kohtuasi T-527/21)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Stefania Abenante (Ferrara, Itaalia) ja 423 teist hagejat (esindaja: advokaat M. Sandri)

Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

ajutise meetmena peatada viivitamatult artikli 1 lõike 1 punktide a ja b kohaldamine;

esimese võimalusena tühistada vaidlustatud määrus tervikuna;

teise võimalusena tühistada määruse (EL) 2021/953¹ artikli 3 lõike 1 punkt a; tunnistada määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 1 punkt b kehtetuks lõplikult ja/või seni, kuni määrusesesse selgesõnaliselt lisatakse, et Covid-19 positiivne tulemus on ainult selline, mis vastab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) koostatud protokollidele RT-PCR tampooniproovide valdkonnas seoses asümptomaatiliste ja sümptomaatiliste arengutsüklitega;

kolmanda võimalusena, et tasakaalustada poolte konkreetseid nõudeid, tühistada vaidlustatud määruse artikli 3 lõike 1 punktide a ja b sõnastus ja muuta vaidlustatud määruse punkte a ja b osaliselt, sätestades nende punktide sisu asemel, et ELi tõendi väljastamiseks peab iga Euroopa kodanik määruses nimetatud olukordades tegema süljetampooni testi ja positiivse testitulemuse korral järgima WHO ja ECDC poolt kehtestatud protokolle tuvastatud Covid-19 SARS-CoV-2 nakkuse olemasolu kontrollimise kohta;

mõista käesoleva kohtumenetluse kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 20 ja 21 ning Euroopa Nõukogu resolutsioone nr 2383/21 ja nr 2361/2021.

Sellega seoses väidetakse, et kuna vaidlustatud määrus näeb ette Covid-19 vastu vaktsineeritute eelistamise mittevaktsineeritutele, lähtudes ebaõigest teaduslikust eeldusest, et esimesed ei ole nakkusohtlikud, toob see kaasa ebaseadusliku diskrimineerimise liikumisvabaduse teostamisel, mille on sõnaselgelt keelanud Euroopa Nõukogu – kes on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) täitevorgan, mille osalised on liikmesriigid ja Euroopa Liit ja mille juhistest nad ei tohi seetõttu kõrvale kalduda.

Teine väide, et on rikutud harta artikleid 20 ja 21 koostoimes harta artiklitega 41–49 ning harta artiklit 54.

Sellega seoses väidetakse, et määruses ei viidata ühelegi allikale, millest oleks võimalik tuletada vähimatki kaudset või otsest tõendit selle kohta, et on tõepoolest olemas teaduslik ebakindlus selle konkreetse asjaolu suhtes, et vaktsineeritud isikud kannavad vähem SARS-CoV-2 viirust edasi kui vaktsineerimata isikud. Pole toimunud eelnevat hädavajalikku ja asjakohast meditsiiniteaduslikku konsultatsiooni, mis toetaks seda esitatud eeldust. Väide, et vaktsineeritud isikud ei ole nakkusohtlikud, on vastuolus määruse sisuga, kus on kirjas, et tuleb oodata tõendeid. Ühtegi Euroopa kodanikku ei tohi nende piiramatu liikumisvabaduse täiel määral kasutamisel diskrimineerida, kui puuduvad minimaalsed tõendid selle piirangu teadusliku aluse tõesuse kohta.

Kolmas väide, et on rikutud harta artiklit 21; see rikkumine mis seisneb võimu kuritarvitamises ja harta artiklis 49 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte rikkumises, kuna määruse teaduslik alus sisuliselt puudub.

Sellega seoses märgitakse, et SARS-CoV-2 viiruse leviku tõkestamiseks mõeldud vaktsiinide katsetamine ja müügiloa andmine ei olnud kunagi suunatud sellele, et vältida vaktsineeritute nakkusohtlikkust. Vaktsiinide kasutusala laiendamine väljapoole katsetamise ja loa andmise konteksti on ebaseaduslik. On olemas arvukad, ümberlükkamatud ja vaidlustamata dokumentaalsed tõendid, mis põhinevad statistikal nakatumissuundumuste kohta Euroopas ja kogu maailmas, mis näitavad, et riikides, kus vaktsineerimise tase on kõrgeim, on ka kõige rohkem nakatumisi ja et vaktsineeritud inimesed soodustavad tüvede, eriti Delta tüve levikut. On olemas tõendid selle kohta, et COVID-19st tingitud suremus on kõrgem vaktsineeritute hulgas.

Neljas väide, et on rikutud harta artiklit 20 koostoimes artikliga 35, kuna määrus ei ole kooskõlas WHO ja ECDC suunistega tampoonide kasutamise kohta. Võimu kuritarvitamine.

Sellega seoses märgitakse, et RT-PCR tampooniproove amplifitseeritakse mõnede riikide laborites suurema arvu tsüklitega kui ECDC ja WHO poolt ette nähtud usaldusväärsete tsüklite arv. Tampoone kasutatakse ilma eelneva ja/või järgneva kliinilise kontrollita, nii et vigane amplifikatsioon moonutab tulemust. Positiivse tulemuse korral ei korrata uuringut, nagu on nõutud WHO suunistes, seega on in vitro uuring ka selles osas täiesti ebausaldusväärne. Vaidlustatud määrus näeb ette, et asümptomaatilised isikud peavad ELi tõendi saamiseks läbima kohustusliku sõeluuringu, samas kui WHO suunistes peetakse asümptomaatiliste isikute RT-PCR ja/või kiirtestimist mittevajalikuks, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et nad on nakkusohtlikud. Ainus tõesti teostatav lahendus, et saavutada võimalikult ohutu reisimise eesmärk, mida vaidlustatud määrus seab lõppeesmärgiks, on lasta vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikutel anda süljetampooni proov planeeritava kasutamisaja vahetus läheduses ning positiivse tulemuse korral anda amplifitseeritud RT-PCR-tampooniproov, mille tsüklite arv on kooskõlas WHO ja ECDC suunistega.

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (ELT 2021, L 211, lk 1).