26. juunil 2014 esitatud hagi – Kendrion versus Euroopa Liidu Kohus

(kohtuasi T-479/14)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Kendrion NV (Zeist, Madalmaad) (esindajad: advokaadid P. Glazener ja T. Ottervanger)

Kostja: Euroopa Liidu Kohus

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul mõista Euroopa Liidu Kohtult välja:

hageja kasuks 2 308 463,98 euro suurune või vähemalt Üldkohtu arvates kohane varalise kahju hüvitis;

hageja kasuks 11 050 000,00 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis, teise võimalusena vähemalt 1 700 000,00 euro suurune hüvitis, kolmanda võimalusena hüvitis, milles pooled on Üldkohtu poolt määratavatel tingimustel kokku leppinud või vähemalt Üldkohtu arvates kohane hüvitis;

igalt summalt lisaks Üldkohtu arvates kohane viivis alates 26. novembrist 2013;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Kohus tuvastas 26. novembri 2013. aasta otsusega kohtuasjas Kendrion vs. komisjon (C-50/12 P, EU:C:2013:771) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõike 2 rikkumise Üldkohtu menetluses kohtuasjas T-54/06: Kendrion vs. komisjon, mis puudutas komisjoni 30. novembri 2005. aasta otsuse K(2005) 4634 (lõplik) tühistamist [EÜ] artikli 81 alusel algatatud menetluses (juhtum COMP/F/38.354 – tööstuslikud kotid) hagejat puudutavas osas ning hagejale määratud rahatrahvi tühistamist või teise võimalusena selle vähendamist.

Euroopa Kohus tuvastas lisaks, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõike 2 rikkumise osas tuleb esitada Üldkohtule kahju hüvitamise hagi, kuna see on tõhus õiguskaitsevahend.

Hageja väidab, et Euroopa Kohus sedastas juba nimetatud otsuses, et isikule õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumise tingimused on täidetud.

Lisaks väidab hageja, et menetlus kestis viis aastat ja üheksa kuud, samas kui tema arvates oleks mõistlik kestus olnud kaks aasta ja kuus kuud, mistõttu mõistlikku aega ületati kolme aasta ja kolme kuu võrra. Kui kohtuasi oleks lahendatud mõistliku aja jooksul, oleks otsus tehtud 26. novembri 2013. aasta asemel 26. augustil 2010.

Menetluse ülemäära pika kestuse tõttu hagejale tekkinud varaline kahju koosneb tema sõnul täiendavast finantskoormusest, mida ta pidi asjaomasel perioodil kandma. See kahju koosneb komisjoni poolt 34 000 000 euro suuruse rahatrahvi eest määratud intressist, millele lisanduvad kulud, mis tekkisid sellel ajavahemikul rahatrahvi ja intressi maksmiseks seatud käendusega. See summa oleks olnud 26. augustil 2010 Euroopa Liidule makstud rahatrahvi ja intressi tasumise rahastamise kulude võrra väiksem, kui Üldkohus oleks selleks ajaks otsuse teinud.

Menetluse ülemäära pika kestuse tõttu hagejale tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks nõuab ta iga aasta eest, mille võrra ületati Üldkohtu menetluse mõistlikku kestust, kohase hüvitisena 10% rahatrahvist ja pooliku aasta eest vastava osa 10%-st. Selline hüvitis on hageja sõnul asjakohane, kuna komisjon suurendas otsuse tegemise ajal rahatrahve tavaliselt iga rikkumise aasta eest 10% võrra.

Teise võimalusena palub hageja maksta mittevaralise kahju kohase hüvitisena 5% rahatrahvist. See summa vastab summale, mida Euroopa Kohus on pidanud kohaseks sarnastel juhtudel, mil kartellimenetlustes on rahatrahvide hindamisel tähtaegu oluliselt ületatud.