17. juunil 2014 esitatud hagi – Prysmian ja Prysmian cavi e sistemi versus komisjon
(kohtuasi T-475/14)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad: Prysmian SpA (Milano, Itaalia) ja Prysmian cavi e sistemi Srl (Milano) (esindajad: advokaadid C. Tesauro, F. Russo ja L. Armati)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
tühistada otsus;
teise võimalusena:
tühistada otsuse artikli 1 lõige 5 niivõrd, kuivõrd selles on tuvastatud, et Prysmian Cavi e Sistemi S.r.l. osales ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumises ajavahemikul 18. veebruarist 1999 kuni 27. novembrini 2001;
tühistada otsuse artikli 2 punktid f ja g niivõrd, kuivõrd neis on kinnitatud Prysmian Cavi e Sistemi S.r.l.-i, Prysmian S.p.a. ja The Goldman Sachs Group Inc.-i trahvi määraks 37 303 000 eurot ning Prysmian Cavi e Sistemi S.r.1.-i ja Pirelli & C. S.p.a. trahvi määraks 67 310 000 eurot; ning
vähendada trahvi kõnesolevas hagis esitatud põhjustel;
tühistada I lisa ja II lisa osas, milles need viitavad F. R.-le; ning
mõista hagejate kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva hagiga paluvad hagejad tühistada komisjoni 2. aprilli 2014. aasta otsuse C(2014) 2139 (final) juhtumis AT.39610 – Elektrikaablid.
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad üheksa väidet.
Esimene väide, et hagejate äriruumides läbi viidud kontrollide käigus on komisjon õigusvastaselt teinud kõvaketastest koopiaid ja viinud need kaasa. Hagejad väidavad, et nii toimides ületas komisjon oma volitusi, mis tulenevad määruse nr 1/20031 artikli 20 lõikest 2.
Teine väide, et komisjon rikkus konkurentsimenetluste mõistliku aja põhimõtet, sest need kestsid enam kui 62 kuud. Hagejad väidavad, et komisjon rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõiget 3 ning jättis kohaldamata trahvi õiglase vähendamise, mis vastaks Üldkohtu praktikale.
Kolmas väide, et komisjon rikkus hea halduse põhimõtet, sest ta ei viinud läbi ausat ja erapooletut juurdlust, kuna ei pidanud hagejaid leebema kohtlemise jaoks usaldusväärseiks. Hagejad väidavad, et komisjon ei käsitlenud hagejate leebusavalduste usaldusväärsust hoolikalt ega kogunud vajalikke toetavaid tõendeid.
Neljas väide, et komisjon omistas Prysmian Cavi e Sistemi S.r.l.-le vastutuse vääralt, mis puudutab 27. novembrile 2001 eelnevat ajavahemikku, ja rikkus sellega isikliku vastutuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Viies väide, et komisjon rikkus määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 2, sest ta ei jaotanud vastutust solidaarselt vastutavate üksuste vahel.
Kuues väide, et komisjon rikkus ELTL artiklit 101, sest ta ei suutnud tõendada ühe ja vältava rikkumise olemasolu ja tõlgendas vääralt asjaomaste turgude struktuuri, rikkudes seega hagejate kaitseõigust.
Seitsmes väide, et komisjon ei suutnud nõutud õiguslikule standardile vastavalt tõendada väidetava rikkumise kestust ja iseäranis selle algushetke.
Kaheksas väide, et komisjon rikkus määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 2, võrdse kohtlemise põhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet seoses trahvi põhisumma kindlaksmääramisega ja eriti seoses rikkumise raskusega. Hagejad väidavad, et trahvi põhisumma ja samuti sisenemistasu on ebaproportsionaalsed ja et neid oleks tulnud kohandada, arvestades rikkumise piiratud ulatust, mõju puudumist hindadele, väidetava koostöö lõdvenemist pärast 2004. aastat ning toorainekulude arvestatavat mõju müügiväärtusele. Hagejad väidavad veel, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ta kohaldas sarnases olukorras olevate adressaatide suhtes erinevaid raskuse alusel kohaldatavaid kordajaid ja sisenemistasusid.
Üheksas väide, et komisjon tegi vea, kui ta kandis hagejate konkreetse juhtivtöötaja loetellu „Selle otsusega seoses asjassepuutuvate isikute nimed ja teenistuskäik”.
________________________1 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003 L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).