ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

7. juuli 2011

Kohtuasi T‑283/08 P

Pavlos Longinidis

versus

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajatu tööleping – Töölepingu ülesütlemine – Põhjendus – Ilmne hindamisviga – Kaitseõigused

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 24. aprilli 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑74/06: Longinidis vs. Cedefop (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑125 ja  II‑A‑1‑655) nõudega see kohtuotsus tühistada.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Cedefopʼi kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Põhjendamiskohustus – Selle kohustuse täitmise tõendamise kohustus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkt c)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtu poolt asjaolude ja tõendite hindamise kontroll – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral – Avaliku Teenistuse Kohtu põhjendamiskohustus tõendite hindamisel – Ulatus

(EÜ artikkel 225a; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lause ja artikli 90 lõige 2; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 11 lõige 1)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkt c)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohustus algatada distsiplinaarmenetlus – Puudumine

(Personalieeskirjad, IX lisa; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkt c, artikli 49 lõige 1 ja artikkel 50a)

6.      Apellatsioonkaebus – Väited – Õigusnormi väidetava rikkumise määratlemata jätmine – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11; Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 punkt c)

7.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Pädeva organi erapooletuse ja objektiivsuse hindamine – Konkreetsete mõjude hindamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

1.      Pädeval asutusel on tähtajatu lepinguga ajutise teenistuja lepingu ülesütlemisel põhjendamiskohustus. Selle kohustuse täitmise tõendamise kohustus lasub pädeval asutusel. Kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ning tõendamiskohustust ja tõendite hankimist puudutavate menetlusnormidega ei vabasta liidu aktide õiguspärasuse eeldamise põhimõte asjaomast liidu institutsiooni või asutust temal lasuvast tõendamiskohustusest, kui tühistamishagis vaidlustatakse tema koostatud akti õiguspärasus.

(vt punktid 38 ja 39)

Viited: Üldkohus, 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (EKL 2009, lk II‑2841, punktid 143–171); Avaliku Teenistuse Kohus, 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (EKL 2006, lk I‑A‑1‑123 ja II‑A‑1‑459, punktid 73 ja 74).

2.      Vastavalt EÜ artiklile 225a ja Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 11 lõikele 1 peab Üldkohtule esitatav apellatsioonkaebus piirduma õigusküsimustega ja võib põhineda väidetel, mille kohaselt Avaliku Teenistuse Kohtul puudus pädevus, või see kohus rikkus menetlusnorme, mistõttu kahjustati asjaomase poole huve, või rikkus Avaliku Teenistuse Kohus ühenduse õigust.

Ainult esimese astme kohus on pädev ühelt poolt tuvastama fakte, välja arvatud juhul, kui tema järelduste sisuline ebatäpsus on tingitud talle esitatud kohtutoimiku dokumentidest, ja teiselt poolt neid fakte hindama. Kui esimese astme kohus on faktilisi asjaolusid tuvastanud või hinnanud, on apellatsioonikohus pädev kontrollima nende faktiliste asjaolude õiguslikku kvalifikatsiooni ja esimese astme kohtu poolt neist tuletatud õiguslikke tagajärgi.

Seega puudub apellatsioonikohtul pädevus tuvastada faktilisi asjaolusid ja põhimõtteliselt uurida tõendeid, mis esimese astme kohus on nende faktiliste asjaolude aluseks võtnud. Kui need tõendid on hangitud õiguspäraselt, kui on järgitud õiguse üldpõhimõtteid ning tõendamiskoormist ja tõendite hankimist puudutavaid menetlusnorme, on üksnes esimese astme kohus pädev hindama talle esitatud tõendite tõenduslikku väärtust. Järelikult ei kujuta see hindamine – välja arvatud juhul, kui tõendeid on moonutatud – endast apellatsioonikohtu kontrollile alluvat õiguslikku küsimust.

Nimelt on ainult Avaliku Teenistuse Kohtul õigus hinnata temale esitatud tõendite tõenduslikku väärtust ning ta ei ole kohustatud iga talle esitatud tõendi väärtusele antud hinnanguid sõnaselgelt põhjendama. Avaliku Teenistuse Kohus peab esitama põhjenduse, mis võimaldab Üldkohtul teostada tema kohtulikku kontrolli eelkõige temale esitatud tõendite võimaliku moonutamise üle.

(vt punktid 42–44 ja 59)

Viited: Euroopa Kohus, 6. aprill 2006, kohtuasi C‑551/03 P: General Motors vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑3173, punkt 51); 21. september 2006, kohtuasi C‑167/04 P: JCB Service vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8935, punkt 106); Euroopa Kohus, 16. juuli 2009, kohtuasi C‑440/07 P: komisjon vs. Schneider Electric (EKL 2009, lk I‑6413, punkt 103); Üldkohus: 26. juuni 2009, kohtuasi T‑114/08 P: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑53 ja II‑B‑1‑313_, punkt 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Tähtajatu lepinguga ajutise teenistuja lepingu ülesütlemise otsust võib pidada piisavalt põhjendatuks isegi siis, kui selle aluseks olevad põhjused ei ole esitatud kirjalikult, vaid need on asjaomasele isikule teatavaks tehtud vestluste käigus ülemustega.

Need tingimused ei ole vastuolus muude teenistujate teenistustingimuste artikli 11 lõike 1 ja personalieeskirjade artikli 25 teise lausega, sest kuigi need sätted tähendavad põhimõtteliselt seda, et huve kahjustavas üksikotsuses on esitatud kõik selle otsuse vastuvõtmise aluseks olevad põhjendused, et võimaldada selle adressaadil hinnata selle põhjendatust ja liidu kohtul vajaduse korral teostada selle õiguspärasuse kontrolli, võib siiski see, et asjaomane isik on teadlik otsuse tegemise kontekstist, kujutada endast selle otsuse põhjendamist.

(vt punktid 67 ja 68)

Viited: Üldkohus, eespool viidatud kohtuasi ETF vs. Landgren (punkt 179 ja seal viidatud kohtupraktika); Avaliku Teenistuse Kohus, eespool viidatud kohtuasi Landgren vs. ETF (punkt 79).

4.      Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel on ajutiste teenistujate tähtajatute töölepingute ülesütlemisel ulatuslik kaalutlusõigus, tingimusel et ta täidab temal lasuvat põhjendamiskohustust. Seega piirdub liidu kohtu kontroll ilmse hindamisvea või võimu kuritarvitamise kontrollimisega.

(vt punkt 84)

Viide: Üldkohus, eespool viidatud kohtuasi ETF vs. Landgren (punkt 162 ja seal viidatud kohtupraktika).

5.      Kuna teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel on ulatuslik kaalutlusõigus, siis isegi siis, kui on tegemist eksimusega, mis võib õigustada ajutise teenistuja teenistusest vabastamist, ei ole ta mingil juhul kohustatud algatama asjaomase isiku vastu distsiplinaarmenetlust, selle asemel et kasutada muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punktis c sätestatud lepingu ühepoolset ülesütlemise võimalust. Ainult juhul, kui kõnesolev asutus kavatseb ilma ette teatamata teenistusest vabastada ajutise teenistuja, kes on oma kohustusi jämedalt rikkunud, on vaja muude teenistujate teenistustingimuste artikli 49 lõike 1 kohaselt algatada distsiplinaarmenetlus vastavalt IX lisale, mida kohaldatakse ajutistele teenistujatele analoogia alusel.

Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 50a ei kohusta, vaid annab teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele pelga õiguse algatada distsiplinaarmenetlus, kui ajutine teenistuja on temale pandud kohustusi rikkunud.

(vt punktid 100 ja 102)

6.      Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artiklist 11 ja Üldkohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 punktist c tuleneb, et apellatsioonkaebuses näidatakse täpselt selle kohtuotsuse kritiseeritavad osad, mille tühistamist nõutakse, samuti seda nõuet konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid. Apellatsioonkaebus ei vasta nimetatud nõudele, kui see ei sisalda argumentatsiooni, milles on konkreetselt näidatud, millist õigusnormi on vaidlustatud kohtuotsuses või kohtumääruses väidetavalt rikutud.

(vt punkt 112)

Viited: Üldkohus, 9. september 2010, kohtuasi T‑17/08 P: Andreasen vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 127 ja seal viidatud kohtupraktika); 16. september 2010, kohtuasi T‑52/10 P: Lebedef vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

7.      Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse töötajatele kohaldatavate normide raames on kaebusi lahendav komisjon haldusorgan, mille ülesanne on vastata asjaomaste töötajate poolt vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2 esitatud kaebustele. Sellise organi erapooletust ja objektiivsust, mis kujutab endast ühiskomisjoni personali liikmetega, ei saa käsitleda abstraktselt. Erapooletust ja objektiivsust saab asjaomase kaebusemenetluse konkreetses kontekstis kahtluse alla seada ainult siis, kui arvestatakse käesoleva juhtumi kõiki asjaolusid, eelkõige kaebuse esitaja isikut puudutavaid asjaolusid, tema kaebuse eset ja võimalikke suhteid, mis temal endal ja võimalik, et ka isikul või isikutel, keda kaebuses süüdistatakse, on kaebust lahendava komisjoni liikmetega.

(vt punktid 114 ja 115)