Kohtuasi C‑501/17
Germanwings GmbH
versus
Wolfgang Pauels
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln)
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 4. aprilli 2019. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Lennutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Artikli 5 lõige 3 – Reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antav hüvitis – Ulatus – Hüvitamiskohustusest vabastamine – Mõiste „erakorralised asjaolud“ – Lennuki rehvi kahjustus, mille on põhjustanud lennurajal olnud võõrkeha
Transport – Lennutransport – Määrus nr 261/2004 – Artikli 5 lõige 3 – Hüvitis ja abi reisijatele – Lennu tühistamine või pikaajaline hilinemine – Hüvitamiskohustusest vabastamine – Tingimus – Erakorralised asjaolud – Mõiste – Lennuki rehvi kahjustus, mille on põhjustanud lennurajal olnud võõrkeha – Hõlmamine – Lennuettevõtja poolt kõigi sobivate meetmete võtmine, et vältida lennu tühistamist või hilinemist – Ulatus – Kontrollimine liikmesriigi kohtu poolt
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, põhjendused 14 ja 15, artikli 5 lõige 3 ja artikkel 7)
(vt punktid 19, 20, 22, 26, 27, 32–34 ja resolutsioon)
Kokkuvõte
Kui lennuki rehvi on kahjustanud stardi- või maandumisrajal olnud kruvi, peab lennuettevõtja maksma reisijatele kolm või enam tundi hilinemise eest hüvitist ainult siis, kui ta ei ole kasutanud kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid lennu hilinemise piiramiseks
4. aprillil 2019 kuulutatud kohtuotsuses Germanwings (C‑501/17) tõlgendas Euroopa Kohus mõistet „erakorraline asjaolu“ määruse nr 261/2004(1) tähenduses ning järeldas, et stardi- või maandumisrajal olnud kruviga lennuki rehvi kahjustamine kujutab endast niisugust asjaolu. Kui lennu kolm või enam tundi hilisema saabumise põhjustas just seesama asjaolu, peab lennuettevõtja siiski maksma reisijatele hüvitist, kui ta ei ole kasutanud kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid lennu pikaajalise hilinemise piiramiseks.
Põhikohtuasjas oli vaidlus reisija ja lennuettevõtja Germanwings vahel viimase otsuse üle keelduda hüvitise maksmisest sellele reisijale, kelle lend pikaajaliselt hilines. Lennuettevõtja oli keeldunud hüvitisnõuet rahuldamast põhjendusel, et asjaomase lennu hilinemise tingis lennuki rehvi kahjustus, mille põhjustas stardi- või maandumisrajal olnud kruvi – asjaolu, mida tuleb käsitada „erakorralisena“(2) määruse nr 261/2004 tähenduses ja mis vabastab ta kohustusest maksta selles määruses ette nähtud hüvitist(3).
Asja lahendav apellatsioonikohus soovis teada, kas kõnealune rehvi kahjustumine on „erakorraline asjaolu“ määruse nr 261/2004 tähenduses.
Kõigepealt märkis Euroopa Kohus, et lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma reisijatele hüvitist, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise või kolm või enam tundi hilisema saabumise põhjustas „erakorraline asjaolu“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed, ning niisuguste asjaolude esinemisel tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, ilma et temalt võiks siiski nõuda, et ta teeks ohverdusi, mis tema ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel oleksid vastuvõetamatud.
Euroopa Kohus märkis seega, et „erakorralisteks asjaoludeks“ määruse nr 261/2004 tähenduses on sündmused, mis oma olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt.
Euroopa Kohus leidis, et kuigi lennuettevõtjad seisavad regulaarselt silmitsi oma lennukite rehvikahjutustega, ei saa rehvi vigastust, mille põhjustas üksnes põrkumine lennurajal olnud võõrkehaga, pidada oma olemuselt või päritolult asjaomase lennuettevõtja tavapärase tegevuse juurde kuuluvaks asjaoluks. Lisaks väljub see asjaolu lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt ning seetõttu tuleb seda pidada „erakorraliseks asjaoluks“ määruse nr 261/2004 tähenduses.
Siiski on lennuettevõtja ülesanne määruse nr 261/2004 alusel hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks tõendada, et ta kasutas kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, vältimaks seda, et lennurajal olnud võõrkeha tõttu kahjustatud rehvi vahetamine viiks asjaomase lennu pikaajalise hilinemiseni, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Sellega seoses märkis Euroopa Kohus rehvide kahjustamise kohta, et lennuettevõtjatel võivad olla neid teenindavates lennujaamades lepingud rehvide vahetamiseks, mis tagavad neile teeninduse eelisjärjekorras.