Kohtuasi T‑327/13

Konstantinos Mallis

ja

Elli Konstantinou Malli

versus

Euroopa Komisjon

ja

Euroopa Keskpank (EKP)

Tühistamishagi – Küprose stabiilsustoetuse programm – Eurorühma avaldus Küprose pangandussektori restruktureerimise kohta – Hagis väära kostja märkimine – Vastuvõetamatus

Kokkuvõte – Üldkohtu määrus (esimene koda), 16. oktoober 2014

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Kostja tuvastamine – Kostjana mõne muu isiku kui vaidlustatud õigusakti andja nimetamine, ilma, et hageja oleks eksinud – Vastuvõetamatus – Piirid – Teave, mis võimaldab kostja kahtlusteta kindlaks teha

(ELTL artikli 263 esimene lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt b)

2.      Majandus- ja rahanduspoliitika – Rahapoliitika – Rahapoliitika koordineerimine – Eurorühma raames nende liikmesriikide mitteametlik kohtumine, kelle rahaühik on euro – Iseseisev üksus – Komisjoni või Euroopa Keskpanga avalduste omistamine – Välistamine

(ELTL artikkel 137; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 14)

3.      Majandus- ja rahanduspoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine – Euroopa stabiilsusmehhanism – Komisjoni ja Euroopa Keskpanga õigus teostada järelevalvet – Välistamine

(Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, artiklid 1 ja 2 ning artikli 32 lõige 2)

4.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Nende tagajärgede hindamine akti sisu alusel – Eurorühma vastu võetud avaldused – Välistamine

(ELTL artikkel 137 ja ELTL artikli 263 lõige 1; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 14)

5.      Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha deklaratiivne kohtuotsus – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 263)

1.      Hagiavalduses ekslikult vaidlustatud akti koostajast erineva kostja nimetamine ei too endaga kaasa hagi vastuvõetamatust, kui hagis on piisavalt teavet, mille alusel saab kahtluseta kindlaks teha isiku, kelle vastu hagi esitati ning kui selles on nimetatud vaidlustatud akt ja selle koostaja. Sel juhul tuleb pidada vaidlustatud akti koostajat kostjaks, isegi kui teda ei ole hagi sissejuhatavas osas sellena märgitud. Kuid sellist olukorda tuleb eristada olukorrast, kus hageja jääb seisukohale, et kostja on isik, kes on ära märgitud hagi sissejuhatavas osas, olles igati teadlik asjaolust, et see isik ei ole vaidlustatud akti koostaja. Viimati nimetatud juhul tuleb kostjaks pidada isikut, kes on hagis sellena märgitud ja vajaduse korral teha sellest tulenevad järeldused hagi vastuvõetavuse kohta.

(vt punkt 36)

2.      ELTL artiklis 137 ja protokollis nr 14 viidatud eurorühma vastu võetud avaldusi ei saa omistada komisjonile või Euroopa Keskpangale. Nimelt esiteks on eurorühm nende liikmesriikide esindajate, kelle rahaühik on euro, ministeeriumide tasemel arutlusfoorum, mitte otsuseid vastu võttev organ. Sellel mitteametlikul foorumil, mille eesmärk on hõlbustada seisukohtade vahetust teatud spetsiifilistes küsimustes, mis on selle rühma liikmeks olevate liikmesriikide ühistes huvides, on teatav institutsiooniline struktuur, kuna tal on teatud kindlaks ajaks valitav esimees. Kuid mingit põhjust ei ole pidada seda struktuuri komisjoni või Euroopa Keskpanga osaks.

Teiseks, kuigi komisjoni ja Euroopa Keskpanga osalemine eurorühma koosolekutel on ette nähtud protokolli nr 14 artiklis 1 − kusjuures komisjon võib ka nende koosolekute ettevalmistamisest osa võtta −, on eurorühm siiski asjassepuutuvate liikmesriikide ministrite mitteametlik kohtumisplatvorm. Kolmandaks ei nähtu eurorühma tegevust reguleerivatest normidest seda, et see üksus sai tegutsemiseks volituse komisjonilt või Euroopa Keskpangalt, ega ka seda, et need institutsioonid võivad tema suhtes teostada järelevalvet või talle anda soovitusi või veelgi vähem siduvaid juhiseid. Seega ei ole võimalik järeldada, et komisjon või Euroopa Keskpank kontrollivad eurorühma, või ka seda, et ta on nende institutsioonide poolt volitatud isik.

(vt punktid 39 ja 41–45)

3.      Kuigi Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping paneb komisjonile ja Euroopa Keskpangale teatud ülesanded, mis on seotud selles lepingus ette nähtud eesmärkide saavutamisega, ei luba ükski nimetatud lepingu säte järeldada, et Euroopa stabiilsusmehhanism sai nendelt institutsioonidelt teatud tegevuspädevuse, ega ka seda, et need institutsioonid võiksid teostada tema üle järelevalvet või anda talle korraldusi.

Nimelt ei tulene Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga komisjonile ja Euroopa Keskpangale pandud ülesannetest mingit konkreetset otsustusõigust, arvestades, et nende kahe institutsiooni tegevus on selle lepingu raames siduv üksnes Euroopa stabiilsusmehhanismile.

(vt punktid 47 ja 48)

4.      ELTL artikli 263 esimese lõigu tähenduses tühistamishagi esemeks saavad olla ainult meetmed, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muudatuse tema õiguslikus seisundis. Selleks et kindlaks teha, kas aktil või otsusel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis, tuleb lähtuda selle sisust.

Mis puudutab ELTL artiklis 137 ja protokollis nr 14 viidatud eurorühma avaldusi, siis arvestades, et eurorühma ei saa pidada otsuseid vastuvõtvaks organiks, kuna tema tegutsemist reguleerivad õigusnormid ei anna talle õigust võtta vastu õiguslikult siduvaid akte, ei saa seega eurorühma avaldust põhimõtteliselt pidada aktiks, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. See kehtib niisiis eurorühma puhtalt informatiivse avalduse suhtes Küprose pangandussektori restruktureerimise kohta.

(vt punktid 51–53 ja 60)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 64)