Kohtuasi T‑276/13
Growth Energy
ja
Renewable Fuels Association
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Dumping – Ühendriikidest pärit bioetanooli import – Lõplik dumpinguvastane tollimaks – Tühistamishagi – Ühendus – Liikmete otsese puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus – Üleriigiline dumpinguvastane tollimaks – Individuaalne kohtlemine – Väljavõtteline uuring – Kaitseõigused – Diskrimineerimiskeeld – Hoolsuskohustus
Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 9. juuni 2016. aasta otsus
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Vastuvõetavus – Tingimused – Ühe liikme poolt samal ajal esitatud hagi – Ühenduse hagi vastuvõetamatus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Hääleõiguseta liikmete esindajana esitatud hagi – Vastuvõetamatus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Määrus, millega kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud – Erinevatele ettevõtjatele1kehtestatud erinevad tollimaksud – Iga ettevõtja õigus vaidlustada ainult teda konkreetselt puudutavad sätted
(ELTL artikli 263 neljas lõik, nõukogu määrus nr 157/2013)
4. Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Tühistamise mõju selle liikmete suhtes – Ulatus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
5. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Isikliku õiguse alusel esitatud hagi – Hagi, mille eesmärk on ühenduse menetlusõiguste kaitsmine – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 6 lõige 7, artikli 19 lõiked 1 ja 2 ning artikli 20 lõiked 2, 4 ja 5)
6. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Määrus, millega kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud – Selliste tootjate, kes ei ole dumpinguvastaste tollimaksudega hõlmatud toodet eksportinud, otsene puutumus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
7. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Määrus, millega kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud – Selliste tootjate, kes ei ole dumpinguvastaste tollimaksudega hõlmatud toodet eksportinud, isiklik puutumus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
8. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Muude õiguskaitsevahendite olemasolu – Mõju puudumine
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
9. Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Vastuvõetamatuse vastuväide, mida kostja ei esitanud – Vastuvõetamatus – Asja läbivaatamist takistavad avalikul huvil põhinevad asjaolud – Uurimine kohtu algatusel
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 14 lõige 3)
10. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Määrus, millega kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse põhjendatud huvi
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
11. Rahvusvahelised lepingud – Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping – 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT) – Võimatus tugineda liidu õigusakti õiguspärasuse vaidlustamiseks WTO lepingutele – Erandid – Liidu õigusakt, mille eesmärk on tagada selle täitmine või mis viitab sellele sõnaselgelt ja täpselt
(üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping, „1994. aasta dumpinguvastane leping“, artiklid 6.10 ja 9.2; nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 9 lõige 5)
12. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine – Kohustus kehtestada individuaalne tollimaks iga tarnija jaoks – Ulatus – Tõlgendamine üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe 1994. aasta dumpinguvastase lepingu alusel – Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine valimisse kaasatud eksportijatele või tootjatele, kes tegid uurimisel koostööd
(üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping, „1994. aasta dumpinguvastane leping“, artiklid 6.10 ja 9.2; nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 9 lõige 5 ning artikli 17 lõiked 1 ja 3)
13. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimise kulg – Väljavõtteline uuring – Valimi koosseisu muutmine – Komisjoni kaalutlusõigus
(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikkel 17)
14. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine – Kohustus kehtestada individuaalne tollimaks iga tarnija jaoks – Erandid – Tõlgendamine üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe 1994. aasta dumpinguvastase lepingu alusel – Raskused individuaalse ekspordihinna määramisel valimisse kaasatud tootja puhul, kes tegi uurimisel koostööd – Väljajätmine
(üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping, „1994. aasta dumpinguvastane leping“, artiklid 6.10 ja 9.2; nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 9 lõige 5)
15. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Haldusmenetluses arvestamine – Antidumping – Rikkumine – Tingimused – Asjaomase ettevõtja võimalus end paremini kaitsta kui menetlusnorme ei ole rikutud
16. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Määrus, millega kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud – Institutsiooni kohustus selgitada põhjuseid, mille tõttu muutus tema seisukoht haldusmenetluse käigus – Puudumine
(ELTL artikkel 296)
17. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Selge ja täpne kokkuvõte esitatud väidetest
(Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c)
18. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastane menetlus – Õigus tutvuda menetluse mittekonfidentsiaalsete dokumentidega – Rikkumine – Vaidlustatud dumpinguvastase määruse tühistamine – Tingimus – Asjaomase ettevõtja võimalus, et nimetatud rikkumise puudumisel oleks haldusmenetluse tulemus võinud olla teistsugune
(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 6 lõige 7)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 45 ja 49–51)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 52–55)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 58 ja 59)
4. Määruse tühistamine saab tekitada õiguslikke tagajärgi tühistamishagi esitanud ning oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse kõigi liikmete suhtes vaid siis, kui nimetatud liikmete hagid oleksid olnud vastuvõetavad.
Kui see oleks teisiti, võiks kutseühendus selleks, et saavutada määruse tühistamine kõikide oma liikmete heaks – sh nende jaoks, kes ei vasta isiklikult ELTL artikli 263 neljandas lõigus märgitud tingimustele –, tugineda teatavate oma liikmete õigusele esitada hagi. See viiks möödahiilimiseni eeskirjadest, mis käsitlevad tühistamishagi vastuvõetavuse tingimusi.
(vt punktid 60 ja 61)
5. Kuna dumpinguvastane algmäärus nr 1225/2009 annab menetluslikud tagatised isikutele, kes on astunud menetlusse, mille käigus võetakse vastu dumpinguvastaseid tollimakse kehtestav määrus, tuleb tunnustada dumpinguvastases menetluses osalenud ning oma liikmete huve kaitsvate ja neid esindavate kutseühenduste õigust esitada nimetatud määruse suhtes tühistamishagi huvitatud isikutena põhjusel, et nad on otseselt ja isiklikult puudutatud, kui nende tühistamishagide eesmärk on oma menetlusõiguste kaitsmine.
Asjaolu, et isik osaleb ühel või teisel moel liidu akti vastuvõtmiseni viivas protsessis, eristab seda isikut teistest isikutest kõnealust akti puudutavas osas vaid siis, kui kohaldatavad liidu õigusnormid annavad talle teatavad menetluslikud tagatised.
(vt punktid 81, 82 ja 87)
6. Dumpinguvastaseid tollimakse kehtestav määrus puudutab niisuguse tollimaksuga hõlmatud toote tootjad, kes ei tegele selle ekspordiga liitu, ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses otseselt, kui on tuvastatud, et uurimisperioodi vältel eksporditi liitu regulaarselt olulisi toote koguseid, mis pärinesid nendelt tootjatelt.
Dumpinguvastaseid tollimakse kehtestava määruse peale esitatud hagi vastuvõetavus ei sõltu nimelt hageja staatusest tootja või eksportijana. Kuna dumpinguvastased tollimaksud on seotud eksporditavate toodetega, võib selliste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine asjaomase liitu imporditud toote suhtes mõjutada märkimisväärselt tootjat, isegi kui ta ei ole nende toodete eksportija.
Isegi kui eeldada, et dumpinguvastane tollimaks koormab eksportijaid, ning kui osutub tõeks, et asjaomase toote tarneahel katkeb ja seetõttu ei suuda nad dumpinguvastast tollimaksu enam tootjatele üle kanda, muudab dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine õiguslikke tingimusi, mille alusel toimub selle toote turustamine liidu turul. Seetõttu mõjutatakse kõnealuste toodete tootjate õiguslikku seisundit liidu turul igal juhul otseselt ja oluliselt.
Selles kontekstis ei mõjuta ettevõtjate vaheliste lepinguliste kokkulepete struktuur asjaomase toote tarneahelas kuidagi seda, kas dumpinguvastaseid tollimakse kehtestav määrus puudutab selle toote tootjat otseselt või mitte. Lisaks ei mõjuta asjaolu, et tootja teab täpselt, millised tema toodetud kaubad eksporditakse liitu, seda, kas dumpinguvastaseid tollimakse kehtestav määrus puudutab teda otseselt või mitte.
(vt punktid 97, 104, 108, 110, 114, 116 ja 117)
7. Dumpinguvastaseid tollimakse kehtestav määrus puudutab sellise tollimaksuga hõlmatud toote tootjad, kes ei ole ise selle ekspordiga liitu kuidagi seotud, ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses isiklikult siis, kui nad võivad esiteks tõendada, et neid on komisjoni ja nõukogu aktides nimetatud, või neid puudutas esialgne uurimine, ja teiseks, et nimetatud määruse esemeks olev dumpinguvastane tollimaks mõjutab märkimisväärselt nende seisundit turul.
Küsimus, kes täpselt vaatlusaluse dumpinguga tegeles, ei ole selles osas asjakohane, et teha kindlaks, kas määrus, mis kehtestab üleriigilise dumpinguvastase tollimaksu viidatud toote impordile liitu, puudutab tootjaid isiklikult. Asjaomased tootjad kannatavad nimelt dumpingu kasutamises süüdistamise tõttu isegi siis, kui selle kasutamist ei panda süüks neile endile.
Peale selle ei ole dumpingu kasutamise süükspanemine ettevõtjale, kelle õigust esitada hagi analüüsitakse, vajalik eeltingimus, et teha järeldus tema isikliku puutumuse kohta. Dumpingu kasutamise süükspanemine tootjale või eksportijale on asjaolu, mis võib seda isikut teistest eristada, kuid see ei ole asjaomaste ettevõtjate puhul eeltingimus.
Lisaks sellele ei saa asjaolu, et asjaomaste tootjate esitatud andmeid otsustati nende individuaalse dumpingumarginaali väljaarvutamiseks mitte kasutada, välistada kõnealuste tootjate esitatud hagi vastuvõetavust.
(vt punktid 122, 134, 135 ja 139)
8. Mis puutub ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel esitatud tühistamishagi vastuvõetavusse, siis ei saa küsimus, kas hagejal oli oma õiguste kaitsmiseks muid õiguskaitsevahendeid, mõjutada analüüsimist, kas vaidlustatud akt puudutab neid otseselt ja isiklikult.
(vt punkt 147)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 157)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 158–160)
11. Võttes arvesse nende laadi ja ülesehitust, ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingud, mille hulka kuulub 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping (dumpinguvastane leping), põhimõtteliselt nende normide seas, mida arvesse võttes kontrollib Euroopa Kohus liidu institutsioonide aktide õiguspärasust. Liidu kohus peab siiski kontrollima kõnealuse liidu akti õiguspärasust WTO eeskirju arvestades juhul, kui liit on soovinud täita WTO raames võetud teatud kohustust, või olukorras, kus liidu õigusakt viitab sõnaselgelt WTO lepingute konkreetsetele sätetele.
Seoses WTO dumpinguvastase lepingu ülevõtmisega liidu õigusesse tuleneb määruse nr 765/2012 (millega muudeti dumpinguvastast algmäärust) vastuvõtmise faktist enesest, et liidu seadusandja on seisukohal, et liit soovis algmääruse nr 765/2012 artikli 9 lõikega 5 täita WTO raames võetud erikohustust, mis sisaldub antud juhul WTO dumpinguvastase lepingu artiklites 6.10 ja 9.2.
Lisaks, kuivõrd võttes vastu määrust nr 765/2012, et rakendada WTO vaidluste lahendamise organi soovitusi ja otsuseid, ei pidanud liidu seadusandja vajalikuks muuta sõnastust „sellise toote impordi suhtes kõigist allikatest, mille puhul on tuvastatud dumping, mis põhjustab kahju“, samuti sõnu „tarnija“ ja „võimatu“, mis sisalduvad dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõikes 5, siis tuleb järeldada, et nimetatud mõisteid peab tõlgendama kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artiklitega 6.10 ja 9.2.
(vt punktid 175, 177, 178, 180, 183 ja 184)
12. Dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 artikli 9 lõikes 5 ja 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artiklis 9.2 on sätestatud, et põhimõtteliselt kehtestatakse individuaalne dumpinguvastane tollimaks iga tarnija jaoks sellise toote impordi suhtes kõigist allikatest, millega seoses on avastatud, et nende suhtes on kohaldatud dumpingut ja et need on põhjustanud kahju. Asjaomaste sätete sõnastusest tuleneb, et ettevõtjal, keda ei peeta tarnijaks, ei ole õigust taotleda, et tema suhtes kehtestataks individuaalne dumpinguvastane tollimaks.
Vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) õigusele täidab iga eksportija või tootja, kes kaasati valimisse ja kes tegi seega uurimise eest vastutava asutusega koostööd kogu uurimise vältel, tingimused, et käsitada teda tarnijana WTO dumpinguvastase lepingu artikli 9.2 tähenduses.
Mis puutub dumpinguvastase algmääruse sätetesse, siis tuleb selle määruse artikli 9 lõiget 5 tõlgendada kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu sätetega. Lisaks nähtub ka dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõigetest 1 ja 3, tõlgendatuna kooskõlas WTO õigusega, et kui isegi algsesse uurimisse kaasamata tootjatel on õigus individuaalse marginaali arvutamisele, siis seda enam on see õigus uurimisse kaasatud tootjatel. Selle kohta tuleb märkida, et dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõike 6 viimases lauses on meenutatud, et eraldi tollimakse kohaldatakse selliselt eksportijalt või tootjalt pärineva impordi suhtes, kellele võimaldatakse sama määruse artikliga 17 ette nähtud individuaalset kohtlemist.
Sellest järeldub, et dumpinguvastase algmääruse sätete kohaselt täidab iga eksportija või tootja, kes kaasati dumpingutoote tarnijate suhtes toimuvasse uurimisse ja kes tegi seega uurimise eest vastutava asutusega koostööd kogu uurimise vältel, tingimused, et käsitada teda tarnijana nimetatud määruse artikli 9 lõike 5 tähenduses.
(vt punktid 187 ja 192–194)
13. Kui dumpingut käsitleva uurimise raames otsustab komisjon kasutada valimit, on eksportivate tootjate valimi moodustamise eesmärk teha piiratud uuringu käigus võimalikult täpselt kindlaks hinnasurve, mille all liidu tööstus on kannatanud. Seetõttu on komisjonil pädevus muuta mis tahes ajal uuringu vajadustest tulenevalt valimi koosseisu. Ükski Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) dumpinguvastase lepingu säte ega dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 säte ei kohusta nimelt institutsioone hoidma algselt valimisse kaasatud tootjaid dumpingutoote tarnijate valimis, kui nad leiavad, et need tootjad ei ole tarnijad või et nad ei kujuta endast dumpinguhinnaga ja kahju põhjustava impordi allikaid.
Mis puutub küsimusse, kas ettevõtjat tuleb valimis hoida, siis tuleb tõdeda, et komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida ta uurima peab.
(vt punkt 195)
14. Dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 artikli 9 lõikes 5 mainitud terminit „võimatu“ tuleb tõlgendada kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artiklites 6.10 ja 9.2 kasutatud analoogse terminiga.
Seega, kui asutus kasutab valimil põhinevat uuringut, võimaldab dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõikes 5 sisalduv termin „võimatu“ põhimõtteliselt kahte võimalikku erandit individuaalsete dumpingumarginaalide määramisest ja individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest ettevõtjate jaoks, kes tegid uurimisel koostööd, st esiteks valimisse kaasamata tootjate või eksportijate puhul – välja arvatud need, kelle jaoks näeb dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõige 3 ette individuaalse dumpingumarginaali –, ja teiseks ettevõtjate puhul, kes moodustavad ühe üksuse. Teisisõnu, juhul kui institutsioonid on kasutanud valimil põhinevat uuringut, on võimalik teha erand individuaalsete dumpingumarginaalide määramisest ja individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest ainult ettevõtjate puhul, kes valimisse ei kuulunud ja kellel ei ole muidu õigust omaenda individuaalsele dumpinguvastasele tollimaksule. Eelkõige ei luba dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõige 5 teha mis tahes erandit kohustusest määrata individuaalne dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud ja uurimises koostööd teinud tootjale, kui institutsioonid leiavad, et nad ei ole võimelised määrama tootja individuaalset ekspordihinda.
Seega tuleneb dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõikest 5, et kui tootjad ja/või eksportijad kuuluvad valimisse, peavad institutsioonid täpsustama dumpinguvastased tollimaksud iga tarnija jaoks.
(vt punktid 232 ja 233)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 250–252, 269, 278, 296, 307 ja 338)
16. Kuna määrus, mis kehtestab lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, kuulub teatud meetmete üldisesse süsteemi, siis ei saa nõuda, et selle põhjenduses oleks täpsustatud erinevad, vahel väga arvukad ja keerulised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mida see määrus käsitleb, ning samuti ei saa nõuda, et institutsioonid võtaksid seisukoha huvitatud isikute esitatud kõikide argumentide suhtes. Vastupidi, piisab kui akti autor esitab need faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis on vaidlustatud määruse seisukohalt olulise tähtsusega.
Lisaks ei pane dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega seotud põhjendamiskohustus institutsioonidele kohustust selgitada, mis osas võis dumpinguvastase menetluse mingis etapis kavandatud seisukoht olla põhjendamatu.
(vt punktid 253 ja 289)
17. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 254, 265, 266, 281 ja 335)
18. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 314–320 ja 327)