Kohtuasi C‑497/17
Oeuvre d’assistance aux bêtes d’abattoirs (OABA)
versus
Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentation jt
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative d’appel de Versailles)
Euroopa Kohtu (suurkoda) 26. veebruari 2019. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 13 – Loomade heaolu – Määrus (EÜ) nr 1099/2009 – Loomade kaitse nende surmamisel – Usuriitustega ettekirjutatud erilised tapmisviisid – Määrus (EÜ) nr 834/2007 – Artikkel 3 ja artikli 14 lõike 1 punkti b alapunkt viii – Kooskõla mahepõllumajandusliku tootmisega – Määrus (EÜ) nr 889/2008 – Artikli 57 esimene lõik – Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo
Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Mahepõllumajanduslik tootmine ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamine – Määrus nr 834/2007 – Mahepõllumajandusliku tootmise eesmärgid ja põhimõtted – Loomade heaolu rangete standardite järgimine – Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamine toodetel, mis on pärit loomadest, kes on ilma eelneva uimastamiseta riituslikult tapetud – Lubamatus
(ELTL artikkel 13; nõukogu määrus nr 834/2007, artikkel 3 ja artikli 14 lõike 1 punkti b alapunkt viii ning määrus nr 1099/2009, artikli 4 lõiked 1 ja 4; komisjoni määrus nr 889/2008, muudetud määrusega nr 271/2010)
(vt punktid 38, 41, 42, 47, 48, 50–52 ja resolutsioon)
Kokkuvõte
Euroopa mahepõllumajandusliku tootmise logo ei või kasutada eelneva uimastamiseta riituslikult tapetud loomadest pärit lihal
26. veebruari 2019. aasta kohtuotsuses Œuvre d’assistance aux bêtes d’abattoirs (C‑497/17) analüüsis Euroopa Kohtu suurkoda, kas määruses nr 834/2007(1) ja määruses nr 889/2008(2) ette nähtud Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada toodetel, mis on pärit loomadest, kes on ilma eelneva uimastamiseta riituslikult tapetud. Need probleemid tõstatati seoses Prantsuse ametivõimude keeldumisega rahuldada Prantsuse ühenduse Œuvre d’assistance aux bêtes d’abattoirs’i nõue, millega paluti muu hulgas keelata teatavate veiselihatoodete, mis on „halal“-sertifitseeritud ja kannavad märgist „mahepõllumajandus“, reklaamimine ja turustamine. Kõnealune ühendus leidis, et sellist märgist ei saa panna ilma eelneva uimastamiseta tapetud loomadest pärit lihale, kuna selline tapmisviis ei vasta määruses nr 834/2007 ette nähtud nõudele järgida „rangeid loomade heaolu standardeid“.
Selles kontekstis otsustas Euroopa Kohus, et määrust nr 834/2007, eelkõige selle artiklit 3 ning artikli 14 lõike 1 punkti b alapunkti viii tuleb koostoimes ELTL artikliga 13 tõlgendada nii, et selle kohaselt ei ole lubatud kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo toodetel, mis on pärit loomadest, kes on vastavalt määruses nr 1099/2009(3) ja eelkõige selle artikli 4 lõikes 4 sätestatud tingimustele ilma eelneva uimastamiseta riituslikult tapetud.
Nagu nähtub nimelt määruse nr 834/2007 põhjendustest 1 ja 10 ning eespool viidatud sätetest, peab mahepõllumajandusliku tootmise viisile olema omane rangemate normide järgimine seoses loomade heaoluga, sealhulgas tapmise ajal. Arvestades ka määruse nr 834/2007 eesmärki säilitada ja õigustada tarbijate usaldust mahepõllumajanduslikena märgistatud toodete suhtes, on tähtis tagada tarbijatele kindlus, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kandvad tooted on tõepoolest toodetud nii, et järgitud on kõige rangemaid norme, mis on seotud muu hulgas loomade heaoluga.
Kuigi üheski määruse nr 834/2007 ega määruse nr 889/2008 sättes ei ole sõnaselgelt kindlaks määratud loomade tapmisviisi või -viise, millega saab viia loomade kannatused miinimumini, ei saa määrust nr 834/2007 vaadelda ilma määruseta nr 1099/2009, mis kooskõlas ELTL artikliga 13 taotleb peamiselt eesmärki kaitsta loomade heaolu nende surmamise ajal.
Selleks on määruse nr 1099/2009 artikli 4 lõikes 1 koostoimes sama määruse põhjendusega 20 kehtestatud põhimõte, et enne looma surmamist tuleb ta uimastada, ning see põhimõte on muudetud lausa kohustuseks. On küll tõsi, et määruse nr 1099/2009 artikli 4 lõige 4 koostoimes selle määruse põhjendusega 18 lubab riituslikku tapmist, mille käigus võib looma surmata ilma eelneva uimastamiseta, kuid see tapmisviis, mis on liidus lubatud ainult erandkorras ja üksnes usuvabaduse austamise tagamiseks, ei suuda leevendada looma valu, ängi ja kannatusi nii tõhusalt kui tapaeelne uimastamine. Need usuriitustega ettekirjutatud erilised tapmisviisid ei ole samaväärsed selle määruse artikli 4 lõikes 1 põhimõtteliselt ette nähtud tapmise meetodiga, kui võtta aluseks looma heaolu kõrge taseme tagamine tema surmamise ajal. Seega ei ole lubatud kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo toodetel, mis on pärit loomadest, kes on tapetud ilma eelneva uimastamiseta.