Kohtuasi T-378/07

CNH Global NV

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Traktori välispindadel kasutatud punase, musta ja halli värvi kombinatsioonis seisneva ühenduse kaubamärgi taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõige 3 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõige 3)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõimeta kaubamärgid, kirjeldavad või tavalised kaubamärgid – Erand – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Asjaomase avalikkuse määratlus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 3)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõimeta kaubamärgid, kirjeldavad või tavalised kaubamärgid – Erand – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 3)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõimeta kaubamärgid, kirjeldavad või tavalised kaubamärgid – Erand – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Kogu ühenduses tuvastatud kasutamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 3)

1.      Kasutamise käigus eristusvõime omandamine määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 3 tähenduses eeldab seda, et tänu kaubamärgile identifitseerib vähemalt oluline osa asjaomasest avalikkusest kaubad või teenused teatavalt ettevõtjalt pärinevatena. Identifitseerimine peab toimuma tänu sellele, et tähist on kasutatud kaubamärgina, ja seega tähise olemuse ja mõju tõttu, mis võimaldavad sel eristada asjaomaseid kaupu või teenuseid muude ettevõtjate omadest.

Asjaomase avalikkuse määratlemisel tuleb vaadelda neid isikuid, kellele asjaomased kaubad on mõeldud, sest just nende osas peab kaubamärk täitma oma peamise ülesande. Seega peab selle määratluse puhul lähtuma kaubamärgi peamisest ülesandest, milleks on tagada lõpptarbijale või -kasutajale kauba või teenuse teatud päritolu, võimaldades tal ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupu või teenuseid muud päritolu kaupadest või teenustest.

(vt punktid 28 ja 29, 38)

2.      Tegemaks kindlaks, kas kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 3 tähenduses, tuleb igakülgselt hinnata kõiki asjaolusid, mis võivad tõendada, et kaubamärk on muutunud võimeliseks identifitseerima asjaomast kaupa või teenust ühelt kindlalt ettevõtjalt pärinevana ning seega eristama seda teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest.

Selle hindamiseks, kas kaubamärk on kasutamise käigus eristusvõime omandanud, võib arvestada eelkõige kaubamärgi turuosa; selle kaubamärgi kasutamise intensiivsust, geograafilist ulatust ja kestust; selle edendamiseks ettevõtja poolt kasutatud ressursside ulatust; seda, kui suur osa asjaomasest sihtrühmast identifitseerib selle kaubamärgi alusel kõnealused kaubad või teenused teatava ettevõtja kaupade või teenustena, ning kaubandus- ja tööstuskoja või teiste erialaliitude avaldatud seisukohti.

(vt punktid 31 ja 32)

3.      Kasutamise käigus omandatud eristusvõime määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 3 tähenduses peab olema tõendatud kogu ühenduses, sellisena nagu see eksisteeris ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise ajal, välja arvatud ühenduse see osa, kus kaubamärgil oli eristusvõime ab initio. Seega peab just sellel, 1. mail 2004 toimunud laienemise käigus ühinenud kümmet uut liikmesriiki hõlmaval territooriumil vähemalt olulisel osal asjaomasest avalikkusest olema võimalik identifitseerida taotletud kaubamärgi alusel asjaomased kaubad teatavalt kindlalt ettevõtjalt pärinevatena.

(vt punkt 48)