31. oktoobril 2012 esitatud hagi - Saint-Gobain Glass Deutschland versus komisjon

(kohtuasi T-476/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saint-Gobain Glass Deutschland GmbH (Aachen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Altenschmidt ja C. Dittrich)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 4. septembril 2012 vaikimisi tehtud otsus (toimik GestDem nr 3273/2012) keelata juurdepääs andmetele, mille Umweltbundesamt der Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa föderaalne keskkonnaamet) oli edastanud Euroopa Komisjonile hageja käitiste kohta Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsuse (2011/278/EL) artikli 15 lõike 1 järgi esitatud loetelu raames direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste kohta Saksamaal;

teise võimalusena tühistada komisjoni 25. septembril 2012 vaikimisi tehtud otsus (toimik GestDem nr 3273/2012), millega keelati igatahes juurdepääs soovitud teabele;

mõista menetluskulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

Määruse (EÜ) nr 1049/2001² artikli 8 lõike 2 rikkumine

Hageja väidab siinkohal, et tema teisele taotlusele vastamise tähtaja pikendamise tingimused ei olnud täidetud ja seetõttu oli komisjon teinud juba 4. septembril 2012 keelduva otsuse.

Määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 3 esimese lause rikkumine koostoimes määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 2 lõikega 1

Hageja väidab, et tema taotluse vaikimisi rahuldamata jätmine on vastuolus määruse nr 1367/2006 artikli 3 esimese lausega koostoimes määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõikega 1, kuna tal on õigus soovitud keskkonnateabega nende sätete alusel tutvuda ning keeldumise põhjused, mida tuleb tõlgendada kitsalt, puuduvad.

Eelkõige ei saa hageja arvates kohaldada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 alapunktis 1 toodud keeldumise põhjust. Vaidlusalused dokumendid puudutavad üksnes andmeid, mille oli komisjonile edastanud Saksamaa Liitvabariik ja need dokumendid ei puuduta andmete käimasolevat kontrolli komisjoni poolt. Seetõttu ei pea kartma, et komisjoni otsustusprotsess võiks tõsiselt kahjustada saada.

Lisaks väidab hageja, et taotlust ei saa rahuldamata jätta ka seetõttu, et konsulteeritav asutus ei ole oma seisukohta veel esitanud. Ta märgib selle kohta, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 5 ette nähtud erandit ei saa tõlgendada nii laialt, et see annaks asjaomasele liikmesriigile vetoõiguse, millega viimane saaks omal äranägemisel keelata soovitud dokumentidega tutvumise. See oleks vastuolus Århusi konventsiooni eesmärgiga luua ja tugevdada keskkonnaasjade otsustusmenetlustes läbipaistvust.

Põhjendamise nõude rikkumine

Viimasena tugineb hageja ELTL artikli 296 teises lõigus toodud põhjendamise nõude rikkumisele.

____________

¹ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

² - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, lk 13).