31. oktoobril 2023 esitatud hagi – UH versus komisjon
(kohtuasi T-1052/23)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: UH (esindaja: advokaat A. Van der Hauwaert)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
ELTL artikli 263 alusel tühistada Euroopa Komisjoni 1. septembri 2023. aasta otsus (asi Ares2023)5982056), mis tehti hagejale teatavaks 4. septembril 2023;
teise võimalusena ELTL artikli 261 ja määruse 2018/10461 artikli 143 lõike 9 alusel tühistada vaidlustatud otsusega määratud karistuse avaldamine ja registreerimine, ja
igal juhul mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.
Esimene väide, et sellega, et eelarvevahendite käsutaja ei võtnud arvesse hageja kaebusi Brüsseli apellatsioonikohtus, rikuti hageja õigust kohasele ja täielikule kaitsele.
Hageja leiab, et eelarvevahendite käsutaja eiras hageja õigust kohasele ja täielikule kaitsele, kui ta keeldus arvesse võtmast hageja apellatsioonkaebusi Brüsseli apellatsioonikohtu menetlustes.
Teine väide, et väidetava tõsise ametialase rikkumise osas on tehtud faktiviga.
Hageja leiab, et eelarvevahendite käsutaja tegi faktivea, kui ta jõudis järeldusele, et i) konsortsiumit ei olnud olemas ja ii) hageja nõudis konsortsiumi teistelt liikmetelt konsortsiumi lepingu tagantjärele kuupäevaga allkirjastamist.
Kolmas väide, et väidetava tõsise ametialase rikkumise osas on rikutud õigusnormi.
Hageja on seisukohal, et eelarvevahendite käsutaja ei ole tõendanud, et väidetavad teod on kvalifitseeritavad tõsiseks ametialaseks rikkumiseks.
Neljas väide, et aeg jätta hageja väidetava tõsise ametialase rikkumise tõttu menetlusest kõrvale on möödunud (aegumine).
Hageja hinnangul rikkus eelarvevahendite käsutaja õigusnormi, kui ta otsustas jätta hageja menetlusest kõrvale väidetavate tegude tõttu, mis toimusid piisavalt kauges minevikus, et nende tegude eest karistuste määramine on aegunud.
Viies väide, et registreerimisotsuse puhul on tehtud faktiviga ja rikutud õigusnormi.
Hageja leiab, et registreerimise karistuse määramiseks puudub faktiline ja õiguslik alus.
Kuues väide, et peamiste kohustuste väidetava rikkumise osas on tehtud faktiviga.
Hageja on seisukohal, et eelarvevahendite käsutaja tegi faktivea, kui leidis, et hageja oleks rikkunud oma peamisi kohustusi.
Seitsmes väide, et aeg jätta hageja väidetava peamiste kohustuste rikkumise tõttu menetlusest kõrvale on möödunud (aegumine).
Hageja väidab, et rikkus õigusnormi, kui ta otsustas jätta hageja menetlusest kõrvale väidetava peamiste kohustuste rikkumise tõttu, mis toimusid piisavalt kauges minevikus, et nende tegude eest karistuste määramine on aegunud.
Kaheksas väide, et avaldamise osas ei ole kohaldatud proportsionaalsuse põhimõtet.
Hageja leiab, et eelarvevahendite käsutaja ei kohaldanud menetlusest kõrvale jätmise otsuse osas proportsionaalsuse põhimõtet, nagu see on sätestatud määruse 966/20121 artikli 109 lõikes 3 ja määruse 966/2012 (muudetud) artikli 106 lõikes 16.
Üheksas väide, et avaldamise osas ei ole kohaldatud määruse 966/2012 (muudetud) artikli 106 lõiget 16.
Hageja leiab, et eelarvevahendite käsutaja ei kohaldanud määruse 966/2012 (muudetud) artikli 106 lõiget 16, kui ta jättis kavandatavasse avaldusse lisamata kinnituse, et lõplikku kohtuotsust ei ole tehtud.
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoober 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1).