Language of document :

1. märtsil 2017 esitatud hagi – Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo versus komisjon

(kohtuasi T-130/17)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A. (Varssavi, Poola) (esindaja: advokaat M. Jeżewski)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2016. aasta otsus C(2016)6950 Läänemere maagaasi torujuhtme projekti Ostseepipeline-Anbindungsleitung (OPAL) puhul teatavatest liidu õigusnormide nõuetest vabastuse andmise tingimuste muutmise kohta;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuusteist väidet.

Esimene väide: rikutud on põhiõigusi ning väär hinnang on antud õigusaktile, millega algatati menetlus teatavatest liidu õigusnormide nõuetest niisuguse senikehtinud vabastuse muutmise kohta, mis anti maagaasi torujuhtme projektile Ostseepipeline-Anbindungsleitung (OPAL) 2009. aastal Saksa reguleeriva asutuse Bundesnetzagentur’i otsuse alusel.

Teine väide: puudus volitus võtta vastu otsus OPAL-ile teatavatest liidu õigusnormide nõuetest tehtud vabastuse muutmise kohta.

Kolmas väide: valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 alusel koostoimes artikli 2 punktiga 17 vabastuse.

Neljas väide: valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punkti b alusel koostoimes artikli 2 punktiga 33 vabastuse.

–    Reguleeriva asutuse poolt uuele olulisele infrastruktuurile vabastuse andmine eeldab, et investeeringul on niisugune riskitase, et seda ei tehtaks, kui nimetatud vabastus ei kehtiks.

–    Investeering, mille ese on OPAL-i ehitamine, on täielikult tehtud ja 13. juulil 2011 lõpule viidud; seega ei saa niisuguse riskiga enam tegemist olla.

Viies väide: valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punktide a ja e alusel vabastuse, ning seeläbi on loodud eeldus, mille kohaselt ei mõjuta reguleeriva asutuse poolt OPAL-i kasuks antud vabastus negatiivselt konkurentsi maagaasiturul.

Kuues väide: valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punkti a alusel vabastuse, ning seeläbi on loodud eeldus, mille kohaselt parandab reguleeriva asutuse poolt OPAL-i kasuks antud vabastus maagaasiga varustamise kindlust siseturul.

Seitsmes väide: ei ole arvestatud asjaolu, et kui Saksa reguleeriv asutus Bundesnetzagentur võtab vastu otsuse vabastuse kohta direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 alusel, peab ta järgima ELTL artiklis 102 sätestatud nõudeid.

Kaheksas väide: rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

Üheksas väide: rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.

Kümnes väide: rikutud on ELTL artiklite 296 ja 263 tähenduses õigusakti põhjendamise kohustust.

Üheteistkümnes väide: maagaasitarbijad Poola Vabariigis võivad sattuda olukorda, kus maagaasitarned on puudulikud, millega rikutakse [Euroopa Liidu toimimise] lepingu eesmärki tagada energiaga varustamise kindlus ja energiasolidaarsuse põhimõtet, ning võttes vastu otsuse, mis on vastuolus Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega, on rikutud [Euroopa Liidu toimimise] lepingu artiklit 7.

Kaheteistkümnes väide: vabastuse objektiks olevat infrastruktuuri, mille staatus ei ole kooskõlas liidu õigusega, koheldakse soodsamalt.

Kolmeteistkümnes ja neljateistkümnes väide: rikutud on ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu artiklit 274 või artiklit 254.

Viieteistkümnes väide: võttes vastu otsuse, mis on vastuolus Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega, on rikutud ELTL artiklit 7.

Kuueteistkümnes väide: vastavalt ELTL artiklile 277 ei kuulu kohaldamisele direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkt 33 koostoimes artikli 36 lõikega 1, kuna sellega luuakse diskrimineeriv eristus selliste infrastruktuuride vahel, millele reguleerivad asutused võivad anda vabastuse, ja ülejäänud infrastruktuuride vahel, millele vabastust anda ei saa.

____________