Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 9. detsembril 2020 – kriminaalmenetlus M. M. suhtes

(kohtuasi C-671/20)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pool

M. M.

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigust – eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja selles väljendatud õigusriigi põhiväärtust, Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku ning ülimuslikkuse, lojaalse koostöö ja õiguskindluse põhimõtet – tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormide, nagu 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa z dnia 27 lipca 2001 r. – Prawo o ustroju sądów powszechnych (p.u.s.p.)) artikli 41b §-id 1 ja 3, kohaldamine selliselt, et kohtu esimees võib – iseseisvalt ja ilma kohtuliku kontrollita – otsustada kohtu koosseisu muuta, kui selline organ nagu Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) annab loa võtta kriminaalvastutusele kohtukoosseisu algselt määratud kohtuniku (regionaalkohtu kohtuniku I. T.), mis hõlmab selle kohtuniku tegevuse kohustuslikku peatamist, millega on seotud eelkõige keeld sellel kohtunikul kuuluda kohtukoosseisudesse kohtuasjades, mida ta menetlema määrati, sealhulgas neis kohtuasjades, mida ta oli menetlema määratud enne nimetatud loa andmist?

Kas liidu õigust – eelkõige esimeses küsimuses viidatud õigusnorme – tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus:

sellised liikmesriigi õigusnormid nagu p.u.s.p. artikli 42a § 1 ja 2 ning artikli 107 § 1 punkt 3, mis keelavad liikmesriigi kohtul – kontrolli käigus, kas see kohus on eelnevalt moodustatud seaduse alusel – hinnata esimeses küsimuses nimetatud Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) loa siduvat õigusjõudu ja õiguslikke asjaolusid, mis on kohtu koosseisu muutumise otsene põhjus, nähes samas ette, et sellise hindamise katse on kohtuniku distsiplinaarvastutuse aluseks?

sellise liikmesriigi organi nagu Trybunał Konstytucyjny (Poola konstitutsioonikohus) kohtupraktika, mille kohaselt selliste riigiorganite, nagu Poola Vabariigi president ja Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda), aktid, mis puudutavad isikute ametisse nimetamist sellisesse organisse nagu Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium), ei allu kohtulikule kontrollile, sealhulgas kontrollile liidu õiguse seisukohast – sõltumata rikkumise raskusastmest ja ulatusest – ning et isiku nimetamise akt kohtunikuametisse on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu?

Kas liidu õigust – eelkõige esimeses küsimuses viidatud õigusnorme – tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus esimeses küsimuses viidatud loale siduva õigusjõu andmine, eelkõige kohtuniku tegevuse peatamise osas, põhjusel, et loa on andnud selline organ nagu Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium), mistõttu:

kõik riigiorganid (sealhulgas eelotsusetaotluse esitanud kohus ja organid, kelle pädevusse kuulub liikmesriigi kohtute koosseisu määramine ja muutmine, eelkõige kohtu esimees) peavad jätma loa andmata ja lubama liikmesriigi kohtu kohtunikul, keda see luba puudutab, osaleda selles kohtukoosseisus;

kohus, mille koosseisu ei kuulu algselt määratud kohtunik – ainuüksi seetõttu, et selle kohtuniku suhtes oli antud eespool nimetatud luba – ei ole seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohus ega saa seega „kohtuna“ otsustada liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega seotud küsimuste üle?

Kas vastust eelmistele küsimustele mõjutab asjaolu, et Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) ja Trybunał Konstytucyjny (Poola konstitutsioonikohus) ei taga tulemuslikku õiguskaitset sõltumatuse puudumise ja liikmete nimetamise eeskirjade tuvastatud rikkumiste tõttu?

____________