Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 31. juulil 2023 – S. sp. z o.o. versus V. sp. z o.o.
(kohtuasi C-486/23, S.)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sąd Najwyższy
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: S. sp. z o.o.
Vastustaja: V. sp. z o.o.
Eelotsuse küsimused
1. Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgenduse raames, mille Euroopa Kohus esitas otsuses W.Ż., C-487/19, tõlgendada nii, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku tähtajaline määramine mõistma kohut teise Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kolleegiumisse ilma tema nõusolekuta rikub ametist tagandamise keelu põhimõtet ja kohtunike sõltumatuse põhimõtet analoogiliselt üldkohtu kohtuniku üleviimisega ühe ja sama kohtu ühest üksusest teise, kui
– kohtunik määratakse lahendama kohtuasju, mille ese ei kattu selle koja materiaalse pädevusega, millesse Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunik on ametisse määratud;
– kohtunikul ei ole sellise määramise kohta tehtud otsuse edasikaebamiseks õiguskaitsevahendit, mis vastaks kohtuotsuse W.Ż., C-487/19, punktis 118 määratletud nõuetele;
– Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) esimese esimehe määruse teise kolleegiumisse määramise kohta ja Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) tsiviilkolleegiumi tööd juhtiva esimehe määruse konkreetsete kohtuasjade teatavale kohtunikule määramise kohta tegid isikud, kes määrati Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale samadel asjaoludel kui kohtuasjas W.Ż., C-487/19, ja senise kohtupraktika kohaselt on selliste isikute osalusel toimunud kohtumenetlused tühised või rikuvad poole õigust õiglasele kohtumõistmisele, mis on ette nähtud EIÕK artiklis 6;
– kohtuniku tähtajalisel määramisel ilma tema nõusolekuta õigust mõistma teise Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kolleegiumisse olukorras, kus kohtunik on jätkuvalt kohustatud täitma töökohustusi oma algses kolleegiumis, puudub alus liikmesriigi õiguses;
– kohtuniku tähtajaline määramine ilma tema nõusolekuta mõistma õigust teises Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kolleegiumis kui see, kuhu ta on ametisse nimetatud, toob kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 6[teise lõigu punkti b] rikkumise1 ?
2. Kas sõltumata vastusest esimesele küsimusele tuleb ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tõlgendada nii, et „seaduse alusel moodustatud kohus“ ei ole kohus, mille kohtukoosseisu moodustamise aluseks olnud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) esimehe määruse teise kolleegiumisse määramise kohta ja Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) tsiviilkolleegiumi tööd juhtiva esimehe määruse konkreetsete kohtuasjade kohtunikule määramise kohta tegid isikud, kes nimetati Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale samadel asjaoludel kui kohtuasjas W.Ż., C-487/19, ja senise kohtupraktika kohaselt on selliste isikute osalusel toimunud kohtumenetlused õigustühised või rikuvad poole õigust õiglasele kohtumõistmisele EIÕK artikli 6 kohaselt?
3. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav või kui teisele küsimusele antakse vastus, mille kohaselt ei ole nii moodustatud kohus „seaduse alusel moodustatud kohus“, tuleb ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja liidu õiguse esimuse põhimõtet tõlgendada nii, et kohtunikud, kes on määratud esimeses ja teises küsimuses kirjeldatud viisil moodustatud kohtukoosseisu, võivad keelduda neile määratud kohtuasjas toimingute tegemisest, sh kohtuotsuse tegemisest, käsitades algusest peale kehtetuna määrusi nende määramise kohta kohut mõistma teises Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kolleegiumis ja neile konkreetsete kohtuasjade lahendamiseks määramise kohta, või peavad nad tegema kohtuotsuse, jättes poole otsustada selle kohtuotsuse võimaliku edasikaebamise sel alusel, et rikutud on poole õigust asja arutamisele kohtus, mis vastab ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust ja põhiõiguste harta artiklist 14 tulenevatele nõuetele?
____________
1 EÜT 2003, L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381.