Language of document : ECLI:EU:C:2015:743

Kohtuasi C‑422/14

Cristian Pujante Rivera

versus

Gestora Clubs Dir SL

ja

Fondo de Garantía Salarial

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social nº 33 de Barcelona)

Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Kollektiivsed koondamised – Direktiiv 98/59/EÜ – Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a – Mõiste „asjaomases ettevõttes tavaliselt töötavad töötajad” – Artikli 1 lõike 1 teine lõik – Mõisted „koondamine” ja „koondamiste hulka arvatavad töölepingu lõpetamised” – Koondatud töötajate arvu väljaarvutamise meetod

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. novembri 2015. aasta otsus

1.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Siseriikliku kohtu pädevus – Eelotsuse küsimuse vajalikkus ja tõstatatud küsimuste asjakohasus – Siseriikliku kohtu hinnang

(ELTL artikkel 267)

2.        Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Kohaldamisala – Mõiste „kollektiivsed koondamised” – Mõiste „asjaomases ettevõttes „tavaliselt” töötavad töötajad” – Töötajad, kellel on piiratud ajaks või teatud töö tegemise ajaks sõlmitud lepingud – Hõlmamine

(Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a)

3.        Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Kohaldamisala – Vähemalt viie koondamise künnis – Arvutamismeetod – Koondamiste hulka arvatavate töölepingu lõpetamiste arvessevõtmine – Väljajätmine – Piirdumine koondamistega kitsamas tähenduses

(Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a ja artikkel 2)

4.        Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Kohaldamisala – Mõiste „koondamine” – Töölepingu oluliste osade muutmine põhjustel, mis ei ole seotud töötaja isikuga – Hõlmamine

(Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 20)

2.        Direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a tuleb tõlgendada nii, et töötajaid, kellel on piiratud ajaks või teatud töö tegemise ajaks sõlmitud lepingud, tuleb käsitada asjaomases ettevõttes „tavaliselt” töötavate töötajatena selle sätte tähenduses.

Esiteks ei tee see säte vahet nende töötajate töötamise kestuse alusel. Teistsugune tõlgendus võib kõik selles ettevõttes töötavad töötajad jätta ilma neile asjaomase direktiiviga antud õigustest ja kahjustab nimetatud direktiivi kasulikku mõju.

Teiseks võivad töötajaid, kellel on piiratud ajaks või teatud töö tegemise ajaks sõlmitud lepingud ja kelle lepingud lõpevad tavapäraselt tähtaja saabumise või töö valmimise tõttu, saada samasuguse kaitse nagu tähtajatu töölepingu alusel töötavad töötajad, juhul kui nad on analoogses olukorras, st töösuhe lõpetatakse enne lepingus kindlaksmääratud tähtaja saabumist või enne selle töö lõppu, mille tegemiseks nad tööle võeti.

Lõpetuseks, seades nimetatud sättega töötajatele antud õiguste kohaldamise sõltuvusse kvantitatiivsetest kriteeriumidest, soovis seadusandja võtta arvesse asjaomaste ettevõtete töötajate koguarvu, et mitte panna tööandjatele liialt suurt koormust võrreldes nende ettevõtte suurusega. Ettevõtte töötajate arvu arvutamisel direktiivi 98/59 kohaldamiseks ei oma töösuhte laad mingit tähtsust.

(vt punktid 32, 35, 38–41 ja resolutsiooni punkt 1)

3.        „Kollektiivse koondamise” esinemise tuvastamiseks direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a tähenduses, mis annab aluse nimetatud direktiivi kohaldamiseks, tuleb selle sätte teises lõigus sisalduvat tingimust, et „koondamisi on vähemalt viis”, tõlgendada nii, et sellega ei peeta silmas koondamiste hulka arvatavaid töölepingu lõpetamisi, vaid ainult koondamisi selle kitsas tähenduses.

Kuna direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 teine lõik täpsustab sama lõike punktis a määratletud „koondamiste” arvu arvutamise korda ja viimati nimetatud säte kehtestab „koondamiste” künnise, millest allapoole jääva arvu korral seda direktiivi ei kohaldata, siis jätaks mis tahes teistsugune tõlgendamine, millega soovitakse selle direktiivi kohaldamisala laiendada või kitsendada, asjaomase tingimuse, st „et koondamisi on vähemalt viis”, ilma kogu kasulikust mõjust. Pealegi kinnitab seda tõlgendust direktiivi 98/59 eesmärk. Seega soovis seadusandja kollektiivseid koondamisi käsitlevate sätete vastuvõtmisega hõlmata ainult „päris” koondamisi.

(vt punktid 44–46 ja resolutsiooni punkt 2)

4.        Direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta tuleb tõlgendada nii, et juhul kui tööandja teeb põhjustel, mis ei ole seotud asjaomase töötaja isikuga, ühepoolselt ja töötaja kahjuks olulise muudatuse tema töölepingu olulistesse osadesse, siis kuulub see kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktis a määratletud mõiste „koondamine” alla.

Ühelt poolt, võttes arvesse direktiivi 98/59 eesmärki, mis selle põhjenduse 2 kohaselt seisneb eelkõige töötajate kaitse suurendamises kollektiivsete koondamiste korral, ei või selle direktiivi kohaldamisala kindlaks määravaid mõisteid, sealhulgas direktiivi artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktis a toodud mõistet „koondamine” tõlgendada kitsendavalt.

Teiselt poolt, ühtlustades kollektiivse koondamise puhul kohalduvaid norme, on liidu seadusandja pidanud silmas töötajate õiguste võrreldava kaitse pakkumist erinevates liikmesriikides ning nendest kaitsenormidest tulenevate liidu ettevõtjate kohustuste lähendamist.

Direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktis a sisalduv mõiste „koondamine” otseselt seotud kaitse ja õigustega, mis töötajatel selle direktiivi alusel on. Järelikult mõjutab see mõiste otseselt kõnealuse kaitsega kaasnevaid kohustusi. Mis tahes siseriiklik säte või selle mõiste tõlgendus, mille tagajärjel ei loetaks töölepingu lõpetamist sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, „koondamiseks” direktiivi 98/59 tähenduses, muudaks seetõttu nimetatud direktiivi kohaldamisala ja jätaks selle ilma kogu selle kasulikust mõjust.

(vt punktid 51, 53–55 ja resolutsiooni punkt 3)