ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)
13. oktoober 2008
Kohtuasi T‑43/07 P
Neophytos Neophytou
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Avalik konkurss – Apellandi kandidatuuri tagasilükkamine – Konkursikomisjoni koosseis suulistel katsetel – Võrdse kohtlemise põhimõte – Uued väited – Õigusnormi rikkumine – Osaliselt põhjendamatu ja osaliselt põhjendatud apellatsioonkaebus – Tagasisaatmine Avaliku Teenistuse Kohtule
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 13. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑22/05: Neophytou vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑159 ja II‑A‑1‑617), millega taotletakse selle kohtuotsuse tühistamist.
Otsus: Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu 13. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas F‑22/05: Neophytou vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑159 ja II‑A‑1‑617) osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus tunnistas vastuvõetamatuks Neophytos Neophytou poolt esimese kohtuastme kohtuistungil esitatud väited – v.a viimase neist –, mis on ühtlasi kokkuvõtlikult esitatud selle kohtuotsuse punktis 27. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata. Saata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Kokkuvõte
1. Apellatsioonkaebus – Väited – Vastuvõetavus – Tingimused – Avaliku Teenistuse Kohtule juba esitatud argumentide esitamine – Mõju puudumine
(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa, artikli 11 lõige 1; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 punkt c)
2. Apellatsioonkaebus – Väited – Avaliku Teenistuse Kohtu poolse faktiliste asjaolude õigusliku kvalifitseerimise kontroll Esimese Astme Kohtu poolt
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)
3. Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Koosseis
(Personalieeskirjad, III lisa, artikkel 3)
4. Menetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Menetluse käigus ilmsiks tulnud asjaoludele tuginev väide
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)
5. Apellatsioonkaebus – Väited – Tõendite moonutamine
6. Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Koosseis
(Personalieeskirjad, III lisa, artikkel 3)
1. Kui apellatsioonkaebuse esitaja vaidlustab selle, kuidas esimeses kohtuastmes asja menetlenud kohus on ühenduse õigust tõlgendanud või kohaldanud, võib esimeses kohtuastmes kontrollitud õiguslikke asjaolusid apellatsioonkaebuse alusel uuesti arutada. Kui apellatsioonkaebuse esitajal ei oleks võimalik oma apellatsioonkaebuses tugineda esimeses kohtuastmes juba esitatud väidetele ja argumentidele, kaotaks apellatsioonimenetlus osaliselt oma mõtte. Seega võib apellant apellatsioonkaebuse raames esitada vaidlustatud kohtuotsuses faktide tuvastamise ja neile hinnangu andmisega seonduvaid etteheiteid apellatsioonimenetluses vastuvõetavad, kui ta väidab, et esimeses astmes asja menetlenud kohus on teinud järeldusi, mille sisulise ebatäpsuse põhjuseks on toimiku materjalid, või kui kohus on talle esitatud tõendeid moonutanud. Siiski tuleneb Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 11 lõikest 1 ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 punktist c, et apellatsioonkaebuses peab olema täpselt ära toodud selle kohtuotsuse, mille tühistamist taotletakse, kritiseeritavad osad ning seda nõuet konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid.
(vt punktid 24 ja 41)
Viited: 4. juuli 2000, kohtuasi C‑352/98 P: Bergaderm ja Goupil vs. komisjon (EKL 2000, lk I‑5291, punkt 34); 11. november 2003, kohtuasi C‑488/01 P: Martinez vs. parlament (EKL 2003, lk I‑13355, punktid 39 ja 40, ja viidatud kohtupraktika); 18. jaanuar 2007, kohtuasi C‑229/05 P: PKK ja KNK vs. nõukogu (EKL 2007, lk I‑439, punktid 32–35)
2. Kui apellant vaidleb vastu sellele, kuidas esimeses astmes asja menetlenud kohus on faktilisi asjaolusid õiguslikult kvalifitseerinud, et nende põhjal õiguslikke järeldusi teha, on tegemist õigusküsimusega, mida võib apellatsioonkaebuse raames tõstatada. Eeltoodu kehtib eelkõige õigusküsimuse puhul selle kohta, kas juhul, kui ilmneb, et konkursikomisjoni nõupidamisel viibisid samal ajal nii asendusliige kui ka „tema” vastav põhiliige, võib see asjaolu nõuetevastaselt mõjutada konkursikomisjoni hääletustulemusi ning selle tagajärjel muuta kõnealuse hääletamise ebaseaduslikuks.
(vt punktid 45, 46 ja 71)
Viited: 1. juuni 1994, kohtuasi C‑136/92 P: komisjon vs. Brazzelli Lualdi jt (EKL 1994, lk I‑1981, punkt 49); 26. aprill 2007, kohtuasi C‑412/05 P: Alcon vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2007, lk I‑3569, punktid 38–40)
3. Kui konkursi suulisel katsel viibivad samaaegselt konkursikomisjoni põhiliige ja asendusliige, ei muuda see konkursikomisjoni tööd või koosseisu ebaseaduslikuks tingimusel, et sellisel juhul ei ole asendusliikmel nõupidamisel hääleõigust.
(vt punkt 53)
Viited: 13. september 2005, kohtuasi T‑290/03: Pantoulis vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑241 ja II‑1123, punktid 62, 77 ja 78); Esimese Astme Kohus, 12 märts 2008, Giannini vs. komisjon, T‑100/04, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 210)
4. Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 esimese lõigu kohaselt ei või menetluse käigus esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Analoogne lahendus kehtib ka etteheite suhtes, mis esitatakse väite toetuseks. Lisaks ei välista nimetatud säte kuidagi seda, et asjaomased tõendid võidi avastada menetlust korraldava meetme raames. Lõpuks tuleb selles sättes ette nähtud aegumistähtaega, mis seisneb selles, et on piiratud asjaomase menetluspoole võimalust esitada kõik tõendid oma nõuete rahuldamise tagamiseks, tõlgendada kitsendavalt.
(vt punkt 76)
Viited: 15. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P kuni C‑252/99 P ja C‑254/99 P: Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon (EKL 2002, lk I‑8375, punkt 370); 29. juuni 1995, kohtuasi T‑32/91: Solvay vs. komisjon (EKL 1995, lk II‑1825, punkt 40); 21. märts 2002, kohtuasi T‑231/99: Joynson vs. komisjon (EKL 2002, lk II‑2085, punkt 156)
5. Et teha kindlaks, kas esimeses astmes asja menetlenud kohus on moonutanud tõendeid, mis sisalduvad konkursikomisjoni koosseisu näitavates dokumentides, tunnistades vastuvõetamatuteks esimese astme kohtuistungil esitatud etteheited, mis käsitlevad konkursikomisjoni ametisse nimetamist ja selle liikmete väiksemat arvu, tuleb Esimese Astme Kohtul uurida, kas esimese astme kohtutoimiku ja eelkõige komisjoni esitatud dokumentide põhjal on tal võimalik kindlaks teha nende etteheidete mõte ja sisu ning kontrollida, kas Avaliku Teenistuse Kohus on teinud ilmse hindamisvea nende dokumentide läbivaatamisel ja hindamisel.
See on nii juhul, kui miski kohtutoimikus ei viita sellele, et apellandil oleks olnud võimalik neid etteheiteid esitada enne esimeses astmes toimunud kohtuistungit.
(vt punktid 78, 80 ja 82)
Viited: 18. juuli 2007, kohtuasi C‑326/05 P: Industrias Químicas del Vallés vs. komisjon (EKL 2007, lk I‑6557, punktid 57–60)
6. Konkursikomisjon peab rangelt järgima kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet ja ühenduse kohtul tuleb kontrollida, kas konkursikomisjoni koosseis suuliste katsete ajal oli kooskõlas ühenduse õiguskorras kehtestatud menetlusalaste nõuetega. See, kui konkursikomisjon ei ole järginud selle tööd korraldavaid eeskirju, tuleb kvalifitseerida olulise menetlusnormi rikkumisena, nii et apellant ei ole kohustatud tõendama, et konkursitulemused oleksid olnud teistsugused, kui seda rikkumist ei oleks toime pandud.
Kuna võrdse kohtlemise põhimõte on konkursikomisjoni koosseisu käsitlevate eeskirjade aluseks, rikub ühenduse kohus õigusnormi, kui ei arvesta tihedat seost selle põhimõtte ja konkursikomisjoni koosseisu puudutavate eeskirjade vahel.
(vt punktid 85 ja 86)
Viited: 23. märts 2000, kohtuasi T‑95/98: Gogos vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑51 ja II‑219, punktid 25, 37–39, 53 ja 54, ning viidatud kohtupraktika); 10. november 2004, kohtuasi T‑165/03: Vonier vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑343 ja II‑1575, punkt 40)