Kohtuasi T‑42/07

The Dow Chemical Company jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellikokkulepped – Butadieenkautšuki ja emulsioonpolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuki turg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Rikkumise süüks panemine – Trahvid – Rikkumise raskus ja kestus – Raskendavad asjaolud

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artiklid 81 ja 82)

2.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Komisjoni kaalutlusruum

(EÜ artiklid 81 ja 82)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Hinnang tegelikule suutlikkusele tekitada asjaomasel turul kahju

(EÜ artiklid 81 ja 82; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 1 A esimene kuni neljas lõik ja kuues lõik)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Rikkumise laadi alusel hindamine – Väga rasked rikkumised

(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 98/C 9/03)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguste tagamine

(EÜ artiklid 81 ja 82)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Asjaomaste ettevõtjate jagamine erinevatesse kategooriatesse – Arvessevõetud käive

(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi hoiatav mõju

(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 98/C 9/03)

9.      Menetlus – Kohtukulud – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste

(Üldkohtu kodukorra artikkel 91)

1.      Juhul kui emaettevõtja omab konkurentsieeskirju rikkunud tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis ainuosalust, võib esiteks see emaettevõtja selle tütarettevõtja tegevusele otsustavat mõju avaldada ja teiseks esineb ümberlükatav eeldus, et nimetatud emaettevõtja avaldabki tegelikult otsustavat mõju oma tütarettevõtja tegevusele. Neil asjaoludel piisab, kui komisjon tõendab, et emaettevõtja omab ainuosalust tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis, et eeldada, et emaettevõtja avaldab otsustavat mõju tütarettevõtja turunduspoliitikale. Seega võib komisjon pidada tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks emaettevõtjat, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja, kel lasub kohustus see eeldus ümber lükata, esitab piisavaid tõendeid, mis kinnitavad, et tema tütarettevõtja tegutseb turul iseseisvalt.

Seega tuleb emaettevõtjal see eeldus ümber lükata, tõendades, et tema tütarettevõtja otsustab oma turunduspoliitika üle iseseisvalt ega moodusta seega temaga üht majandusüksust ega üht ettevõtjat EÜ artikli 81 tähenduses. Täpsemalt on emaettevõtjal kohustus esitada kõik tema tütarettevõtjate ja tema enda vahelisi organisatsioonilisi, majanduslikke ja juriidilisi seoseid puudutavad asjaolud, mis tema hinnangul tõendavad, et nad ei ole üks majandusüksus. Üldkohus peab hindamisel arvesse võtma kõiki talle esitatud tõendeid, mille laad ning tähtsus võivad sõltuvalt igast konkreetsest juhtumist olla erinevad.

(vt punktid 56, 58 ja 59)

2.      Konkurentsieeskirjade rikkumise süüks panemine emaettevõtjale on jäetud komisjoni kaalutlusõigusesse. Üksnes see, et komisjon on oma varasemas otsustuspraktikas leidnud, et mõne juhtumi asjaolud ei võimalda tütarettevõtja tegevust tema emaettevõtjale süüks panna, ei tähenda, et ta on kohustatud võtma sama seisukoha mõnes hilisemas otsuses.

(vt punkt 75)

3.      Mis puudutab EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise kohta tõendite esitamist, siis peab komisjon tõendama mitte üksnes kartellikokkuleppe olemasolu, vaid ka selle kestust. Konkurentsi piirava eesmärgiga rikkumise kestuse arvutamisel tuleb kindlaks määrata kokkuleppe olemasolu kestus, st ajavahemik kokkuleppe sõlmimise kuupäevast kuni selle lõpetamise kuupäevani. Kui puuduvad tõendid, mis otseselt tõendavad rikkumise kestust, siis peab komisjon esitama vähemalt tõendid, mis puudutavad ajaliselt piisavalt lähestikku asetleidnud asjaolusid, nii et võib mõistlikult tuvastada, et see rikkumine vältas katkematult kahe täpse kuupäeva vahel.

See ei ole nii, kui komisjon ei esita ühtegi konkreetset tõendit, mis võimaldaks järeldada, et asjaomase ettevõtja ja teiste kartelliliikmete tahe langes viidatud perioodil kokku ja kui kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et mõne kartelliliikme konkurentsivastane soov seoses asjaomase ettevõtjaga oleks tegelikkuses aset leidnud.

Pelk asjaolu, et kartellis osalenud äriühingu töötaja saadetakse teise äriühingusse, ei tähenda, et viimati mainitud äriühing muutub automaatselt kartelli liikmeks. Ei saa välistada neil asjaoludel, et kõnealune töötaja otsustab selles äriühingus, kuhu ta saadeti, konkurentsivastases tegevuses mitte osaleda või et see äriühing võtab meetmed, mis võimaldavad sellist tegevust välistada. Komisjon peab tõendama, et asjaomasel perioodil rakendas äriühing tänu teabele, mida see töötaja hankis oma varasemate tööülesannete raames, kartellis sõlmitud kokkuleppeid ja ei tegutsenud seega turul iseseisvalt.

(vt punktid 88 ja 89, 91–93, 95)

4.      Suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta eristavad kergeid, raskeid ja väga raskeid rikkumisi (suuniste punkti 1 A esimene ja teine lõik). Lisaks seisneb ettevõtjate eristamine selles, et vastavalt suuniste punkti 1 A kolmandale, neljandale ja kuuendale lõigule tuleb iga ettevõtja tegeliku majandusliku suutlikkuse põhjal kindlaks teha tema isiklik panus kartelli õnnestumisse, et liigitada ta sobivasse kategooriasse.

Vahet tuleb teha iga ettevõtja isiklikul panusel, mis sõltub tegelikust majanduslikust suutlikkusest, kartelli õnnestumisse ja rikkumise tegelikul mõjul, millele viitab suuniste punkti 1 A esimene lõik. Viimati nimetatud juhul võetakse rikkumise tegelikku mõju arvesse, kui see on mõõdetav, selleks et klassifitseerida rikkumine kergeks, raskeks või väga raskeks. Iga ettevõtja isiklikku panust arvestatakse aga selleks, et kaaluda rikkumise raskusastme alusel kindlaksmääratud summasid.

Isegi kui rikkumise tegelik mõju ei ole mõõdetav, võib komisjon suuniste punkti 1 A kolmanda, neljanda ja kuuenda lõigu alusel ning pärast rikkumise kvalifitseerimist kergeks, raskeks või väga raskeks rakendada asjaomaste ettevõtjate vahel erinevat kohtlemist.

(vt punktid 122–124)

5.      Suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta sisalduvast väga raskete rikkumiste kirjeldusest nähtub, et kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on taotlushindade kindlaksmääramine või turuosade jagamine, võivad ainuüksi oma laadi tõttu kaasa tuua kvalifitseerimise „väga raskeks” rikkumiseks, ilma et oleks vaja, et komisjon tuvastaks rikkumise tegeliku mõju turule. Samuti kuuluvad horisontaalsed hinnakartellid konkurentsiõiguse kõige raskemate rikkumiste hulka ning neid kartelle üksinda võib seega liigitada väga rasketeks rikkumisteks.

(vt punkt 126)

6.      Õigus olla komisjoni haldusmenetluses ära kuulatud on põhimõte, mis nõuab eelkõige, et vastuväiteteatis, mille komisjon saadab ettevõtjale, kellele ta kavatseb määrata karistuse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, sisaldaks tema vastu kasutatavaid peamisi asjaolusid, nagu etteheidetavad faktid, nendele antav kvalifikatsioon ja tõendid, millele komisjon tugineb, selleks et nimetatud ettevõtjal oleks võimalik tema suhtes algatatud haldusmenetluses oma argumente tulemuslikult esitada. Mis puudutab täpsemalt trahvide arvutamist, siis täidab komisjon oma kohustust järgida ettevõtjate õigust olla ära kuulatud niipea, kui komisjon märgib vastuväiteteatises sõnaselgelt, et ta kavatseb uurida, kas asjaomastele ettevõtjatele tuleb trahv määrata, ja toob esile peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis võivad trahvi kaasa tuua, näiteks väidetava rikkumise raskusaste ja kestus ning asjaolu, et rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest. Nii toimides annab komisjon ettevõtjatele piisavalt teavet enda kaitsmiseks mitte üksnes rikkumise tuvastamise, vaid ka neile trahvi määramise asjaolu eest.

(vt punkt 128)

7.      Juhul kui komisjon jagab asjaomased ettevõtjad EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise eest trahvi määramiseks kategooriatesse, peab määratletud kategooriate trahvi ülempiir olema seostatud ja objektiivselt õigustatud. Lisaks kuuluvad rikkumise raskusastme hindamiselementide hulka vastavalt asjaoludele rikkumise esemeks olnud kaupade kogus ja väärtus, ettevõtja suurus ja majanduslik võimsus ja seega selle ettevõtja mõju turule. Ühest küljest tuleneb sellest, et trahvi kindlaksmääramisel on mõistlik arvesse võtta nii ettevõtja kogukäivet, mis on üks, olgugi ligikaudne ja ebatäiuslik näitaja ettevõtja suurusest ja majanduslikust võimsusest, kui ka käibe seda osa, mis tuleneb rikkumise esemeks olnud kaupade müügist ja võib seega näidata selle rikkumise ulatust. Teisest küljest tuleneb sellest, et ei ühele ega teisele käibele tohi omistada tähtsust, mis teiste hinnangu elementidega võrreldes oleks ebaproportsionaalne, ja seega et sobiva trahvi kindlaksmääramine ei saa toimuda üksnes kogukäibe põhjal arvutades.

Niivõrd, kui on vaja tugineda sama rikkumisega seotud ettevõtjate käibele, selleks et paika panna määratavate trahvide omavahelised proportsioonid, tuleb arvesse võetavat ajavahemikku piiritleda selliselt, et saadud käibed oleks nii võrreldavad kui võimalik. Sellest tuleneb, et konkreetne ettevõtja saab nõuda, et komisjon võtaks tema suhtes aluseks erineva ajavahemiku kui see, millest komisjon üldiselt lähtub, üksnes tingimusel, et ta tõendab, et tema käive sel viimasel perioodil ei näita sellele iseäralikel põhjustel tema tõelist suurust ja majanduslikku võimsust ega tema poolt toimepandud rikkumise ulatust.

(vt punktid 131, 133)

8.      Komisjoni pädevus määrata trahve ettevõtjatele, kes tahtlikult või hooletusest on pannud toime EÜ artikli 81 sätete rikkumise, kujutab endast ühte komisjonile antud vahenditest talle ühenduse õigusega pandud sellise järelevalveülesande täitmiseks, mis hõlmab kohustust järgida üldist poliitikat konkurentsiõiguses asutamislepingus kehtestatud põhimõtete kohaldamiseks ning juhendada selles sunnas ettevõtjate käitumist. Sellest tuleneb, et trahvisumma kindlaksmääramiseks rikkumise raskusastme arvesse võtmisel peab komisjon tagama, et tema tegevusel oleks hoiatav iseloom eelkõige selliste rikkumiste puhul, mis eriti takistavad ühenduse eesmärkide saavutamist.

See nõuab, et trahvisumma kujundataks selliselt, et see võtaks arvesse mõju, mida soovitakse avaldada ettevõtjale, kellele trahv määratakse, et trahv ei muutuks tähtsusetuks või vastupidi ülemäära suureks eelkõige kõnealuse ettevõtja rahalise suutlikkuse seisukohast vastavalt nõuetele, mis tulenevad ühelt poolt vajadusest tagada trahvi tõhusus ja teiselt poolt proportsionaalsuse põhimõtte järgimisest. Suur ettevõtja, kellel on kartelli teiste liikmetega võrreldes märkimisväärseid finantsressursse, võib oma trahvi maksmiseks vajalikud summad hõlpsamalt hankida, mis trahvi piisava hoiatava mõju seisukohast õigustab proportsionaalselt kõrgema trahvi määramist – iseäranis koefitsiendi kohaldamisega – võrreldes sama rikkumise toimepannud ettevõtjale määratud trahviga, kellel sellised ressursid puuduvad. Eelkõige on trahvisumma arvutamisel asjakohane arvesse võtta kartelli iga osalise kogukäivet.

Hoiatuseesmärgiga, mida komisjon võib trahvisummat kindlaks määrates taotleda, üritatakse tagada, et ettevõtjad järgiksid asutamislepinguga kehtestatud konkurentsieeskirju, mis reguleerivad nende tegevust ühenduses või Euroopa Majanduspiirkonnas. Sellest tuleneb, et hoiatamise tegurit, mida võib ettevõtjale määratud trahvi arvutamisel arvesse võtta, hinnatakse mitmeid asjaolusid, mitte aga ainult asjassepuutuva ettevõtja konkreetset olukorda arvestades. Seda põhimõtet kohaldatakse eelkõige siis, kui komisjon määras kindlaks ettevõtjale määratud trahvisummas kajastunud hoiatamise kordaja.

(vt punktid 148–151)

9.      Kulu, mida asjaomased ettevõtjad kandsid seoses neile määratud trahvisummat katva pangagarantii esitamisega, ei ole menetlusega seotud poolte vältimatu kulu ja seega ei ole see hüvitamisele kuuluv kulu kodukorra artikli 91 tähenduses.

(vt punkt 172)