Language of document : ECLI:EU:F:2013:52

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

24. aprill 2013

Kohtuasi F‑96/12

Laurent Demeneix

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Reservnimekirja kandmata jätmine – Töökogemust puudutav tingimus – Kaalutlusõiguse ulatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega L. Demeneix palub tühistada avalike konkursside EPSO/AD/206/11 (AD 5) ja EPSO/AD/207/11 (AD 7) komisjoni otsuse jätta ta kandmata auditi valdkonnas AD 7 administraatorite töölevõtmiseks koostatud reservnimekirja, ning hüvitada talle sellise rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta L. Demeneix’ kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Konkursile lubamise tingimused – Konkursiteates kindlaksmääramine – Kandidaatide töökogemuse hindamine konkursikomisjoni poolt – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 2)

2.      Ametnike hagid – Konkursi reservnimekirja kandmata otsuse peale esitatud hagi – Võimalus tugineda reservnimekirja kandmata jätmise vaidlustamisel konkursiteate õigusvastasusele – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Konkursikomisjoni ülesanne on üksikjuhtumite kaupa hinnata, kas iga kandidaadi esitatud töökogemus vastab konkursiteates nõutud tasemele. Konkursikomisjonil on seejuures konkursimenetlusi käsitlevate personalieeskirjade sätete kohaselt ulatuslik kaalutlusõigus hinnata nii kandidaatide varasema töökogemuse laadi ja pikkust kui ka seda, kui otseselt või kaudselt on need täidetava ametikoha nõuetega seotud. Õiguspärasuse kontrolli teostades peab Avaliku Teenistuse Kohus seega piirduma selle kontrollimisega, kas seda kaalutlusõigust ei ole kasutatud ilmselgelt ebaõigesti. Selle kontrolli raames peab liidu kohus võtma arvesse seda, et konkursikandidaat peab esitama konkursikomisjonile kogu teabe ja dokumendid, mida ta peab vajalikuks selleks, et konkursikomisjonil oleks võimalik kontrollida, kas ta täidab konkursiteates esitatud tingimusi ning seda veelgi enam, kui tal paluti sõnaselgelt ja ametlikult seda teha. Kui konkursikomisjon teeb otsuse konkureerivate kandidaatide konkursile lubamise või konkursilt väljajätmise kohta, on tal seega lubatud piirduda oma analüüsis ainult kandideerimistoimikutega ja nendele lisatud dokumentidega.

Selleks et administratsiooni ulatusliku kaalutlusõiguse olemasolul teha kindlaks, kas administratsioon on teinud asjaolude hindamisel ilmselge vea, mis õigustaks tehtud otsuse tühistamist, peavad tõendid, mille esitamise kohustus on hagejal, olema piisavad, et administratsiooni antud hinnang muutuks ebausutavaks.

(vt punktid 42–45)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. juuli 1989, kohtuasi 225/87: Belardinelli jt vs. Euroopa Kohus (punktid 13 ja 24).

Esimese Astme Kohus: 20. juuni 1990, kohtuasi T‑133/89: Burban vs. parlament (punktid 31 ja 34); 12. detsember 1996, kohtuasi T‑380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon (punkt 59); 13. märts 2002, liidetud kohtuasjad T‑357/00, T‑361/00, T‑363/00 ja T‑364/00: Martínez Alarcón vs. komisjon; 25. märts 2004, kohtuasi T‑145/02: Petrich vs. komisjon (punkt 37); 12. veebruar 2008, kohtuasi T‑289/03: BUPA jt vs. komisjon (punkt 221).

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. november 2008, kohtuasi F‑53/07: Iordanova vs. komisjon (punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika); 13. juuni 2012, kohtuasi F‑63/11: Macchia vs. komisjon (punkt 49), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑368/12 P.

2.      Kuigi hagejal on õigus esitada ette nähtud tähtaja jooksul otse hagi konkursiteate peale, kui selle puhul on tegemist ametisse nimetava asutuse tehtud isikut kahjustava otsusega personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 tähenduses, ei võeta temalt seda õigust ära hagi esitamise raames sellise otsuse peale, millega teda ei lubatud konkursile ainult sel põhjusel, et ta ei vaidlustanud konkursiteadet õigeaegselt. Konkursikandidaadilt ei või nimelt ära võtta õigust vaidlustada kõigis neis aspektides, sh konkursiteates määratletud aspektides, ja nimetatud konkursiteates määratud tingimusi kohaldades tema kohta võetud üksikakti põhjendatust osas, milles üksnes see rakendusotsus individualiseerib tema õigusliku seisundi ning võimaldab tal kindlalt teada, kuidas ja mil määral on puudutatud tema isiklikud huvid. Hageja võib seega hilisemate aktide peale esitatud hagiga seoses väita, et nende hilisemate aktidega otseselt seotud varasemad aktid on nõuetevastased.

Seevastu juhul, kui vaidlustatud otsuse enda põhjenduse ja õigeaegselt vaidlustamata konkursiteate väidetavast õigusvastasusest tuleneva väite vahel otsene seos puudub, tuleb hagi tunnistada vastuvõetamatuks, kohaldades hagi esitamise tähtaegu puudutavaid avalikul huvil põhinevaid õigusnorme, millest ei saa seda tüüpi asjas ilma õiguskindluse põhimõtet kahjustamata mööda minna.

(vt punktid 59 ja 60)

Viited:

Euroopa Kohus: 11. märts 1986, kohtuasi 294/84: Adams jt vs. komisjon (punkt 17); 11. august 1995, kohtuasi C‑448/93 P: komisjon vs. Noonan (punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

Esimese Astme Kohus: 16. september 1993, kohtuasi T‑60/92: Noonan vs. komisjon (punktid 21 ja 23 ning seal viidatud kohtupraktika); 15. veebruar 2005, kohtuasi T‑256/01: Pyres vs. komisjon (punkt 19); 31. jaanuar 2006, kohtuasi T‑293/03: Giulietti vs. komisjon (punkt 42).