Kohtuasi T‑137/10

Coordination bruxelloise d’institutions sociales et de santé (CBI)

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Avalik‑õiguslikud haiglad – Belgia ametiasutuste toetus ühingusse IRIS kuuluvatele avalik‑õiguslikele haiglatele – Esialgse uurimise alusel võetud otsus – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Üldist majandushuvi pakkuv teenus – Avaliku teenuse osutamise ülesande määratlus – Avaliku teenuse osutamise eest makstava hüvitise proportsionaalsus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (viies koda), 7. november 2012

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse ametlikku uurimismenetlust algatamata riigi antud abi ühisturuga kokkusobivaks – Huvitatud isikute hagi EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses – Hagi, mille eesmärk on kaitsta huvitatud isikute menetluslikke õigusi – Vastuvõetavus – Väited, mida saab esitada

(EÜ artikli 88 lõige 2 ja EÜ artikli 230 neljas lõik)

2.      Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus ühisturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Asjaolud, mis võimaldavad tõendada selliste raskuste esinemist – Komisjoni poolt esialgse uurimismenetluse käigus läbiviidud uurimise ebapiisav või puudulik laad – Kohtulik kontroll – Piirid

(EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3)

3.      Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesandega ettevõtjad – Avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine – Abi ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Kriteeriumid – Haiglaravi sektor – Kommertsaspekti puudumise arvesse võtmine

(EÜ artikli 86 lõige 2)

4.      Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesandega ettevõtjad – Avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine – Liikmesriikide kaalutlusõigus – Haiglaravi sektor – Vabadus tervishoiuteenuste korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel – Piirid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine avaliku teenuse osutamises eraõiguslike ettevõtjate osalemise korral

(EÜ artikli 86, lõige 2 ja EÜ artikli 152, lõige 5)

5.      Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesandega ettevõtjad – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlus – Liikmesriikide kaalutlusõigus – Piirid – Avaliku teenuse ülesande täitmise ülesande andmine – Vormi valik

(EÜ artikli 86 lõige 2)

6.      Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesandega ettevõtjad – Avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine – Liikmesriikide kaalutlusõigus – Piirid – Komisjoni kontroll – Kohustus anda eraldiseisev hinnang iga kehtestatud hüvitamismeetme kohta

(EÜ artikli 86 lõige 2 ja EÜ artikli 87 lõige 1)

7.      Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus ühisturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Tõsised raskused – Küsimuse ulatus ning toimiku keerukus, mis võivad kujutada endast kaudset tõendit tõsiste raskuste esinemisest

(EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3)

8.      Riigiabi – Mõiste – Meetmed, mille eesmärk on hüvitada ettevõtjale avaliku teenuse ülesande täitmisest tulenevad kulud – Vahetegu riigiabi olemasolu kindlakstegemiseks mõeldud Altmarki testi ja testi vahel, mis põhineb EÜ artikli 86 lõikel 2 ning mis võimaldab välja selgitada, kas abi on ühisturuga kokkusobiv

(EÜ artikli 86 lõige 2 ja EÜ artikli 87 lõige 1)

9.      Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesandega ettevõtjad – Asutamislepingu eeskirjade kohaldamine – Riigipoolse rahastamise ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Hindamine, mille puhul lähtutakse ettevõtja poolt teenuse osutamiseks kantud kuludest, jättes tähelepanuta ettevõtja majandusliku tõhususe

(EÜ artikli 86 lõige 2)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 58 ja 59)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 72–77, 164 ja 233)

3.      Arvestades üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesande erilist laadi teatud sektorites, tuleb olla paindlik Altmarki kohtuotsuse ja selles ette nähtud meetme riigiabina määratlemise kriteeriumide kohaldamisel. Haiglaravi avaliku teenuse korral tuleb EÜ artikli 86 lõike 2 ja Altmarki kohtuotsuses väljatöötatud kriteeriumide kohaldamisel arvesse võtta kommertsaspekti puudumist; teenuse määratlemine üldist majandushuvi pakkuva teenusena tuleneb pigem rohkem selle mõjust sektorile, kus esineb konkurents ja mis on turule orienteeritud.

(vt punktid 86 ja 88)

4.      EÜ artikli 86 lõike 2 kohaldamisel haiglaravi sektoris tuleb arvestada kohustusega võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel, tervishoiuteenuste ning arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel; see kohustus tuleneb eeskätt EÜ artikli 152 lõikest 5. Nende seisukohtade kohaselt korraldavad liikmesriigid oma tervishoiusüsteemi vastavalt nende endi valitud põhimõtetele; eeskätt võivad haiglaravi avaliku teenusega seonduvad kohustused hõlmata nii kõigile raviasutustele kehtestatud kohustusi kui ka täiendavaid kohustusi, mis kehtivad ainult avalik‑õiguslike raviasutuste puhul, arvestades nende suurt tähtsust riikliku tervishoiusüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks.

Sellegipoolest, kui tervishoiuteenuse osutamise korraldus, mille kasuks liikmesriik on otsustanud, hõlmab avaliku teenuse osutamise kohustuse kehtestamist eraõiguslikele ettevõtjatele, tuleb selle asjaoluga arvestada asjaomases sektoris võetud abimeetmete hindamisel. Eeskätt, kui sama avalikku teenust osutavatele avalik‑õiguslikele ja eraõiguslikele asutustele on kehtestatud erinevad nõuded, mis eeldab kulude ja hüvitise erinevat suurust, peavad need erinevused tulenema selgelt neile ülesande andmisest, eeskätt selleks, et oleks võimalik kontrollida toetuse kokkusobivust võrdse kohtlemise põhimõttega.

(vt punktid 92–95)

5.      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriikidel konkurentsi valdkonnas ulatuslik kaalutlusruum üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlemisel; seda määratlust saab komisjon vaidlustada vaid ilmselge rikkumise korral. Komisjoni poolt avaliku teenuse ülesande olemasolu kohta antud hinnangute üle teostatava liidu kohtu kontrolli ulatus on vältimatult sellise piiranguga kooskõlas. Selle kontrolli raames peab siiski leidma kinnitust, et on täidetud teatud minimaalsed kriteeriumid, mis seonduvad eeskätt asjaomastele ettevõtjatele üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesannet paneva avaliku võimu akti olemasolu ja selle ülesande universaalse ja kohustusliku laadiga.

Selles osas võib teatud isikut pidada avalikku võimu teostama volitatuks, kui avaliku võimu esindajatel on selles häälteenamus ning kui see peab otsuse vastuvõtmisel arvestama teatud arvu üldise huvi kriteeriumidega. Nii peavad konkreetse üksuse organid selleks, et tema otsuseid saaks pidada avaliku võimu aktideks, koosnema isikutest, keda on volitatud teostama üldise huvi ülesannet, ning avaliku võimu esindajatel peab olema otsuste üle tegelik kontrollipädevus.

Ettevõtjale ülesannet andva akti või aktide õigusliku vormi valikut puudutavas on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusruum; avaliku teenuse osutamise ülesande andmine võib toimuda mitme eraldiseisva aktiga, milleks võivad olla nii valdkonna üldregulatsiooni kehtestavad aktid kui ka konkreetselt teatud asutustele adresseeritud aktid. Ülesande andmine võib toimuda ka kokkulepete abil tingimusel, et avalik võim on kokkuleppe pool ning kokkulepe on siduv. Nii on see a fortori siis, kui sellistes aktides täpsustatakse õigusnormides kehtestatud kohustusi.

(vt punktid 99–101, 107–109, 111 ja 112)

6.      Parameetrid, mille alusel üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesande täitmise eest makstav hüvitis arvutatakse, peavad olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud, et vältida selle hüvitise abil majandusliku eelise andmist, mis võib seada abi saava ettevõtja konkureerivate ettevõtjatega võrreldes soodsamasse olukorda. Siiski ei keela miski liikmesriigi seadusandjal jätta siseriiklikele ametiasutustele teatav kaalutlusruum. Vastupidi, liikmesriigil on ulatuslik kaalutlusruum mitte üksnes üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesande määratlemisel, vaid ka üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega seonduvate kulude eest makstava hüvitise kindlaksmääramisel. Kõnealused parameetrid peavad siiski olema täpsustatud selliselt, et on välistatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse mõiste kuritarvitamine liikmesriigi poolt.

Kuivõrd liikmesriikidel on vabad käed nimetatud tingimuse täitmise tagamiseks kasutatavate praktiliste meetodite valikul tingimusel, et hüvitise kindlaksmääramise meetodid on objektiivsed ja läbipaistvad, peab komisjoni poolt selles osas antav hinnang põhinema selliste konkreetsete õiguslike ja majanduslike tingimuste analüüsil, millest lähtudes hüvitise summa kindlaks määratakse.

Seega ei ole komisjon asjaomase abimeetme osas läbi viinud täielikku uurimist, kui ta jätab olukorras, kus liikmesriik kasutab mitut hüvitamismeedet, andmata eraldiseisva hinnangu neist ühe meetmega seonduvatele rahastamise parameetritele. Isegi eeldusel, et tegemist on hüvitistega, mille eesmärk on üksnes korvata maksete oluline hilinemine ning mis tuleb hiljem tagasi maksta, ei saa aga välistada, et sellega antakse abisaajatele eelis, mis on küll ajutine, ja et seda võib seetõttu käsitada eraldiseisva hüvitamismeetmena.

(vt punktid 189, 191, 192, 214 ja 215)

7.      Riigiabi valdkonnas võivad komisjoni poolt esialgse uurimise raames käsitletud küsimuse ulatus ja asjaomase toimiku keerukus anda tunnistust sellest, et kõnealuse menetluse raames mindi oluliselt kaugemale sellest, mis on tavaliselt vajalik EÜ artikli 88 lõike 3 alusel läbiviidava esmase uurimise käigus. See asjaolu kujutab endast aga kaudset tõendit sellest, et esinesid tõsised raskused.

(vt punkt 285)

8.      Altmarki kohtuotsuse neljas kriteerium, mida tuleb sobiva hüvitise taseme kindlaksmääramiseks ja seega võimaliku riigiabi olemasolu tuvastamiseks kasutada juhul, kui avalike teenuste osutamise kohustust täitvat ettevõtjat ei valitud avalikus hankemenetluses, ja mis põhineb võrdleval analüüsil keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja sobivalt varustatud ettevõtja kuludega, ei võeta arvesse EÜ artikli 86 lõike 2 alusel abi kokkusobivuse hindamisel.

(vt punktid 289 ja 292)

9.      Liidu õiguse praeguse seisu kohaselt ei tule ettevõtja, kellele avaliku võimu esindaja on usaldanud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise, majanduslikku tõhusust võtta arvesse selle hindamisel, kas sellisele ettevõtjale antud riigiabi on kokkusobiv EÜ artikli 86 lõike 2 alusel.

Nimelt on selles sättes ette nähtud abi proportsionaalsuse hindamise ainus eesmärk vältida ettevõtja avaliku teenuse osutamise netokulusid ületavat rahastamist.

Nii ei ole komisjonil ühtlustatud ühenduse regulatsiooni puudumisel õigust teha otsus avaliku teenuse osutamise ülesannete ulatuse, st selle teenuse osutamisega seotud kulude suuruse kohta, ega nende poliitiliste valikute põhjendatuse kohta, mille siseriiklikud ametiasutused on selles osas teinud, ega ka avalikku teenust osutava avalik‑õigusliku isiku majandusliku tõhususe kohta.

(vt punktid 293, 294 ja 300)