10. mail 2006 esitatud hagi - Davis jt versus nõukogu

(Kohtuasi F-54/06)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: John Davis (Bolton, Ühendkuningriik), Svend Mikkelsen (Sarbo, Taani), Dorrit Pedersen (Kopenhaagen, Taani) ja Margareta Strandberg (Axminster, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis, E. Marchal)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagejate nõuded

tühistada nõukogu otsused, mis käsitlevad hagejate pensioniõiguste kinnitamist osas, milles hagejate pensioniõigustele, mille nad on omandanud pärast 30. aprilli 2004, ei ole kohaldatud paranduskoefitsienti, ja osas, milles nendele pensioniõigustele kohaldatav paranduskoefitsient, mis hagejad on omandanud enne 30. aprilli 2004, erineb koefitsiendist, mida kohaldatakse ametnikele, kes on ametis Ühendkuningriigis või Taanis;

mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad, kes on kõik Euroopa Ühenduste endised ametnikud ja elavad Ühendkuningriigis ja Taanis, läksid pensionile pärast uute personalieeskirjade jõustumist.

Hagi toetuseks viitavad nad personalieeskirjade artikli 82, personalieeskirjade XI lisa artikli 1 lõike 3 ja artikli 3 lõike 5 ning personalieeskirjade XIII lisa artikli 20 1. mail 2004 jõustunud versioonide õigusvastasusele.

Hagejad leiavad lisaks, et on rikutud ka võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet, kuna ametnikele, kes on pensionile läinud pärast 1. maid 2004, ei ole tagatud samasugust ostujõudu, sõltumata sellest, milline ka ei oleks nende elukoht. Samuti ei ole neile tagatud samasugust ostujõudu, nagu nende ametisolevatele kolleegidele, kuna nende paranduskoefitsient on arvutatud riigi põhjal, samas kui ametisolevate kolleegide palgale kohaldatakse paranduskoefitsienti, mis arvutatakse pealinna põhjal.

Peale selle tuginevad hagejad omandatud õiguste rikkumisele ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele, kuna neil oli õigus oodata, et nende pensioniõigused arvutataks eeskirjade põhjal, mis kehtisid nende teenistusse astumise hetkel ja pea kogu nende karjääri vältel.

Viimasena tuginevad hagejad töötajate vaba liikumise ja asutamisõiguse rikkumisele, kuna niisuguse paranduskoefitsiendi kaotamine, mida kohaldatakse kogu nende pensionisummale, ei kindlusta neile enam vabadust määrata huvide keset ilma, et nende ostujõud sellisel juhul ei väheneks, võrreldes nende kolleegide ostujõuga, kes elavad paikades, kus elamiskulud on madalamad.

____________