6. aprillil 2009 esitatud hagi - Bredenkamp jt versus komisjon

(Kohtuasi T145/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: John Arnold Bredenkamp, Alpha International (PTV) Ltd. (Camberley, Ühendkuningriik), Breco (Asia Pacific) Ltd. (Douglas, Isle of Man, Ühendkuningriik), Breco (Eastern Europe) Ltd. (Douglas, Isle of Man, Ühendkuningriik), Breco (Lõuna Aafrika) Ltd. (Douglas, Isle of Man, Ühendkuningriik), Breco (UK) Ltd. (Ascot, Ühendkuningriik), Breco Group, Breco International (St. Helier, Jersey, Ühendkuningriik), Breco Nominees Ltd. (Ascot, Ühendkuningriik), Breco Services Ltd. (Ascot, Ühendkuningriik), Corybantes Ltd. (Ascot, Ühendkuningriik), Echo Delta Holdings (Reading, Ühendkuningriik), Masters International Ltd. (Ascot, Ühendkuningriik), Piedmont (UK) Ltd. (Ascot, Ühendkuningriik), Raceview Enterprises (Private) Limited, Scottlee Holdings (PTV) Ltd., Scottlee Resorts Ltd., Timpani Exports Ltd. (Douglas, Isle of Man, Ühendkuningriik), Tremalt Ltd (esindajad: QC D. Vaughan, barrister P. Moser ja solicitor R. Khan)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

Tühistada komisjoni 26. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 77/2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Zimbabwe suhtes, ulatuses, milles see määrus puudutab iga hagejat;

lisaks või teise võimalusena tühistada komisjoni määrus (EÜ) nr 77/2009 ulatuses, milles see puudutab esimest hagejat ja mistahes üksusi, mis on lisas III märgitud esimesele hagejale "kuuluvaks", kustutades lisast III kõik kanded esimese hageja ja nimetatud üksuste kohta;

eeltoodust tulenevalt tuvastada, et komisjoni nimetatud 26. jaanuari 2009. aasta määrust ei kohaldata hagejate suhtes;

mõista hagejate kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas taotlevad hagejad komisjoni 26. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 77/2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Zimbabwe suhtes¹, osalist tühistamist osas, milles hagejad on loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste hulgas, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse kooskõlas nimetatud aktiga.

Hagejad põhjendavad oma nõudeid järgmise viie väitega.

Esiteks väidavad hagejad, et vaidlustatud määrusel puudub mis tahes õiguslik alus.

Teiseks väidavad hagejad, et komisjon rikkus temale väljakujunenud kohtupraktikast tulenevat kohustust piisavalt põhjendada hagejate rahaliste vahendite külmutamise vajadust.

Kolmandaks väidavad hagejad, et vaidlustatud määrus rikub nende kaitseõigust, nii õigust olla ära kuulatud kui ka õigust tõhusale õiguskaitsele, kuna hagejate arvates võeti kõnealune määrus vastu, ilma et hagejatele oleksid edastatud süüd kinnitavaid tõendeid või et hagejaid oleks nimetatud tõendite osas ära kuulatud või et hagejatele oleks võimaldatud omalt poolt esitada süüst vabastavaid tõendeid.

Neljandaks väidavad hagejad, et vaidlustatud määruse vastuvõtmine on vastuolus EIÕK 1. protokolli artikliga 1 ning et määrusega rikutakse hagejate põhiõigusi omandile.

Viiendaks väidavad hagejad, et vaidlustatud määrus rajaneb neid puudutavas osas ilmsel faktiveal. Lisaks väidavad hagejad, et asjaomase õiguse raames ei ole komisjon põhistanud väiteid, millega saaks tõestada, et hagejate rahaliste vahendite külmutamine on õigustatud, ega rajanud määrust täpsetele andmetele ning tõsiseltvõetavatele ja usaldusväärsetele tõenditele, mistõttu tõendamiskoormise nõue on täitmata.

____________

¹ - ELT 2009, L 23, lk 5.