Language of document : ECLI:EU:T:2010:209

Kohtuasi T-181/08

Pye Phyo Tay Za

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Myanmari suhtes võetud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – EÜ artiklitest 60 ja 301 koosnev kombineeritud õiguslik alus – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kontrollile – Õigus omandi kaitsele – Proportsionaalsus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Määrus, millega uuendatakse piiravaid meetmeid kolmanda riigi suhtes ja muudetakse need rangemaks

(EÜ artiklid 60 ja 301; nõukogu ühised seisukohad 2006/318 ja 2007/750; nõukogu määrus nr 194/2008)

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Määrus, millega uuendatakse piiravaid meetmeid kolmanda riigi suhtes ja muudetakse need rangemaks

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 194/2008, artikli 11 lõige 1)

3.      Ühenduse õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Määrus, millega uuendatakse piiravaid meetmeid kolmanda riigi suhtes ja muudetakse need rangemaks

(EÜ artikkel 249; nõukogu ühised seisukohad 2006/318 ja 2007/750; nõukogu määrus nr 194/2008, artikli 11 lõige 1)

4.      Euroopa ühendused – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – EÜ artiklite 60 ja 301 alusel nõukogu poolt määratud majandussanktsioonid

(EÜ artikkel 6; EÜ artiklid 60 ja 301; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 194/2008)

5.      Ühenduse õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Üldiste huvidega õigustatud piirangud põhiõiguste teostamisele – Sanktsioonid kolmanda riigi suhtes

(Nõukogu määrus nr 194/2008)

1.      EÜ artikli 60 lõike 1 kohaselt võib nõukogu vastavalt EÜ artiklis 301 sätestatud menetlusele võtta asjassepuutuvate kolmandate riikide suhtes kapitali liikumise ja maksetega seotud vajalikke kiireloomulisi meetmeid. EÜ artikkel 301 näeb sõnaselgelt ette ühenduse võimaliku tegutsemise selleks, et osaliselt või täielikult katkestada või piirata majandussuhteid ühe või mitme kolmanda riigiga.

Meede, mis seisneb isiku rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamises vastavalt määrusele nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks, on kolmanda riigi suhtes võetud meede, kuna esiteks võib kolmanda riigi mõiste EÜ artiklite 60 ja 301 tähenduses hõlmata sellise riigi juhte ning isikuid ja üksusi, kes on nende juhtidega seotud või keda need juhid otseselt või kaudselt kontrollivad, ning teiseks on kõnesoleva isiku ja Myanmari sõjaväelise režiimi vahel piisav seos nende sätete mõttes.

Kuna nõukogu võttis määruse nr 194/2008 vastu selleks, et rakendada ühist seisukohta 2006/318 Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta ja ühist seisukohta 2007/750, võib selles määruses ette nähtud piiravaid meetmeid pidada vajalikeks kiireloomulisteks meetmeteks EÜ artiklite 60 ja 301 tähenduses.

(vt punktid 54, 56, 61, 73, 76, 79, 82)

2.      Kui see ei ole ühenduse või selle liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist puudutavate ülekaalukate põhjustega vastuolus, on nõukogu kohustatud mainima neid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, millest sõltub rahaliste vahendite külmutamise otsuse õiguslik põhjendatus, ning kaalutlusi, mis on viinud ta selle otsuse vastuvõtmiseni. Sellise meetme põhjendustes tuleb seega märkida erilised ja konkreetsed põhjused, miks nõukogu leiab, et vastavad õigusnormid on asjassepuutuva isiku suhtes kohaldatavad.

See nõue on täidetud, kui niisuguse määruse vastuvõtmisel nagu määrus nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks, avaldab nõukogu põhjused, miks ta arvab, et Myanmari Liidu suhtes võetud piiravad meetmed üldiselt ja konkreetselt isikute või üksuste vastu suunatud meetmed on õigustatud või on jätkuvalt õigustatud. Kuna määruse ainus eesmärk on nende meetmete säilitamine ning faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis õigustasid nende isikute või üksuste nime kandmist Myanmari valitsuse majanduspoliitikast kasu saavate ja muude selle valitsusega seotud isikute nimekirja, ei olnud sisuliselt muutunud, ei olnud nõukogu kohustatud sõnaselgelt meenutama põhjusi, miks on teatavad Myanmari Liidu suhtes võetud piiravad meetmed suunatud konkreetselt nende vastu.

(vt punktid 96–98, 102, 105)

3.      Määrus, mis sisaldab kolmanda riigi vastaseid sanktsioone, mis on suunatud teatavate kodanikekategooriate vastu, on üldakt ka siis, kui asjassepuutuvad isikud on nimeliselt identifitseeritud. On tõsi, et selline akt kahjustab neid otseselt ja isiklikult ning nad võivad selle vaidlustada. Siiski ei kehti nende suhtes kaitseõigused seadusandlikus menetluses, mille tulemusel kehtestatakse kolmanda riigi suhtes sanktsioonid, mis on suunatud tema kodanike teatavate kategooriate vastu. Isikutel ei ole õigust osaleda sellise määruse vastuvõtmisel, kuigi see määrus neid lõpuks isiklikult puudutab.

Mis puudutab Myanmari Liidu suhtes võetud piiravaid meetmeid, mis nähti ette määrusega nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks, siis ei olnud kõnesolevate piiravate meetmete aluseks olevaid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid igal juhul vaja enne määruse vastuvõtmist eraldi teatavaks teha, kuna selle määruse eesmärk on varem kehtestatud piiravate meetmete säilitamine. Sellega seoses olgu meenutatud, et määrus nr 194/2008 rakendab ühiseid seisukohti 2006/318 ja 2007/750, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja milles on esitatud kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis õigustavad piiravate meetmete kehtestamist ja säilitamist.

Võttes arvesse kaalutlusi, millega õigustati nendes ühistes seisukohtades ette nähtud piiravaid meetmeid, oleksid isikud ja üksused, kelle vastu konkreetselt olid need meetmed suunatud, saanud enne määruse nr 194/2008 vastuvõtmist teha nõukogule oma seisukoha teatavaks. Kuid nende isikute eelneva ärakuulamise võimalik puudumine ei mõjuta määruse õiguspärasust, sest selline ärakuulamine ei oleks saanud kaasa tuua teistsugust tulemust.

(vt punktid 123, 124, 127, 130–132)

4.      Eraõiguslikele isikutele peab olema tagatud ühenduse õiguskorrast tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse; õigus tõhusale kohtulikule kaitsele on üks õiguse üldpõhimõtetest, mis tulenevad liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest ning on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 6 ja 13 ning mida on taaskinnitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47.

Isikutele ja üksustele, kelle vastu on suunatud rahalise vahendite külmutamise meetmed, mis on ette nähtud määrusega nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks, on õigus tõhusale kohtulikule kaitsele tagatud asjassepuutuvate isikute õigusega esitada selle otsuse peale tühistamishagi Üldkohtusse.

Mis puudutab Üldkohtu teostatava kontrolli ulatust, siis tuleb tunnistada, et nõukogul on ulatuslik kaalutusõigus asjaolude osas, mida tuleb võtta arvesse EÜ artiklite 60 ja 301 alusel majandussanktsioonide määramisel vastavalt ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastu võetud ühisele seisukohale. Kuna kohus ei saa nõukogu hinnangut tõenditele, faktidele ja asjaoludele, mis õigustavad selliste meetmete võtmist, asendada enda omaga, peab Üldkohtu teostatav kontroll rahaliste vahendite külmutamise otsuste seaduslikkuse üle piirduma menetlusnormide järgimise ja põhjendamiskohustuse täitmise, faktiliste asjaolude sisulise õigsuse ning selle kontrollimisega, et asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ja et tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega.

(vt punktid 141, 142, 144)

5.      Kolmanda riigi suhtes sanktsioone kehtestavate õigusnormidega taotletavate eesmärkide olulisus võib õigustada isegi märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi asjassepuutuvatele isikutele, sealhulgas isikutele, kes mingil viisil ei vastuta meetmete kehtestamiseni viinud olukorra eest, kuid kelle puhul on kahjustatud eelkõige nende omandiõigusi.

Võttes arvesse Myanmari sõjaväelise režiimi poolset pikaajalist ja pidevat põhiõiguste tõsist rikkumist, on määruse nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks, eesmärk aidata Myanmari Liidu suhtes kehtestatud piiravate meetmete uuendamise ja karmistamisega kaasa põhiliste inimõiguste edendamisele ning kaitsta avalikku kõlblust. Pidades silmas sellise üldise huvi eesmärgi olulisust, ei tundu Myanmari valitsuse liikmete ja nendega seotud isikute kõigi rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine iseenesest asjakohatu või ebaproportsionaalne.

Pealegi ei too asjaolu, et niisugune määrus peab isikut sõjaväelise režiimiga seotud isikuks, kaasa seda, et nõukogu poolt sellise otsuse läbivaatamise tulemusel, millega tema nimi lisati või jäeti selliste isikute nimekirja, kelle varad külmutatakse, jäetakse tema nimi automaatselt sellesse nimekirja, kuna ta võib alati tõendada, et tema suhted selle režiimiga on katkenud ning ta ei saa selle kolmanda riigi majanduspoliitikast mingit kasu.

(vt punktid 160, 161, 163, 167)