8. veebruaril 2022 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik
(kohtuasi C-85/22)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: Gr. Koleva ja C. Hermes)
Kostja: Bulgaaria Vabariik
Hageja nõuded
Hageja palub
1. tuvastada, et Bulgaaria Vabariik on rikkunud direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv) 1 artikli 4 lõikest 4 ja artikli 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, kuna ta
ei ole võimalikult kiiresti – hiljemalt aga kuue aasta jooksul – määranud erikaitsealadeks 229 alast 194 ala, mis tunnistati 12. detsembri 2008. aasta otsustega 2009/93/EÜ, 2009/91/EÜ ja 2009/92/EÜ ning 16. novembri 2012. aasta otsusega 2013/23/EÜ ühenduse tähtsusega aladeks;
on rikkunud süstemaatiliselt ja jätkuvalt oma kohustusi määrata kindlaks nende alade jaoks spetsiifilised detailsed kaitse-eesmärgid;
on rikkunud süstemaatiliselt ja jätkuvalt oma kohustusi määrata kindlaks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nendel aladel esinevate, I lisas loetletud looduslike elupaigatüüpide ja II lisas loetletud liikide ökoloogilistele vajadustele;
ei ole võtnud artikli 6 lõiget 1 nõuetekohaselt riigisisesesse õigusesse üle.
2. mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Käesoleval juhul ei ole Bulgaaria Vabariik elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 1 nõuetekohaselt üle võtnud ning artikli 4 lõiget 4 ja artikli 6 lõiget 1 nõuetekohaselt kohaldanud.
Elupaikade direktiivi artikli 4 lõikes 4 on muu hulgas nõutud: kui ala on lõikes 2 sätestatud korras kinnitatud ühenduse jaoks oluliseks alaks, määrab asjaomane liikmesriik ala erikaitsealaks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue aasta jooksul. Euroopa Kohus selgitas kohtuasjas C-849/19, komisjon vs. Kreeka (EU:C:2020:1047), et liikmesriigid on ka kohustatud määrama iga erikaitseala jaoks kindlaks konkreetsed kaitse-eesmärgid. Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse, ning asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele.
Komisjon on seisukohal, et Bulgaaria Vabariik ei ole täitnud järgmisi eespool nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi: erikaitsealade õigel ajal kindlaks määramine; alade jaoks spetsiifiliste detailsete kaitse-eesmärkide kindlaksmääramine; vajalike kaitsemeetmete kindlaksmääramine ja elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 nõuetekohane ülevõtmine riigisisesesse õigusesse.
____________
1 EÜT 1992, L 206, lk 7 ; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.