Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 18. detsembril 2020 – „Banka DSK“ EAD versus RP
(kohtuasi C-689/20)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sofiyski rayonen sad
Põhikohtuasja pooled
Hageja: „Banka DSK“ EAD
Kostja: RP
Eelotsuse küsimused
1. Kas direktiivi 93/13/EMÜ1 artikli 3 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi lisa punkti 1 alapunktidega e ja f, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 15 lõigetega 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et lepingutingimused on vastuolus heausksuse nõudega ja panevad tarbijale teda kahjustavaid kohustusi, kui need suurendavad tarbija kulu vastavalt krediidilepingule oluliselt, kui tarbija ei kanna oma töötasu igakuiselt krediiti andva panga [kontole], kui võtta arvesse, et ta on lepingutingimuste kohaselt kohustatud seadma oma töötasunõudele pandiõiguse, sõltumata sellest, kuidas ja millises riigis ta oma töötasu saab?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 3 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi lisa punkti 1 alapunktidega e ja f tuleb tõlgendada nii, et lepingutingimused on vastuolus heausksuse nõudega ja panevad tarbijale teda kahjustavaid kohustusi, kui need kohustavad tarbijat kandma oma krediiti andva müüja või teenuse osutaja [kontole] mitte ainult oma töötasu, vaid kasutama reaalselt ka teisi krediiti andva müüja või teenuse pakkuja teenuseid?
3. Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis millistest kriteeriumidest peab liikmesriigi kohus üldiselt lähtuma ebaõigluse hindamisel? Kas eelkõige tuleb arvestada krediidilepingu eseme seotuse astet kõrvalteenustega, mida tarbija peab kasutama, kõrvalteenuste hulka ja liikmesriigi õigusnorme seosmüügi piiramise kohta?
4. Kas liikmesriigi õiguse liidu õigusega kooskõlalise tõlgendamise põhimõte, nagu see kehtestati kohtuotsuse von Colson, C-14/83, punktis 26, kehtib ka selliste liikmesriigi õigusnormide tõlgendamisel, mis reguleerivad teisi, aga Euroopa Liidu õigusakti, mida liikmesriigi kohus kohaldab käimasolevas menetluses (käesoleval juhul direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes), õigusliku sisuga lähedasi õigusvaldkondi (konkreetselt ebaausa konkurentsi õigusnormid)?
5. Kas direktiivi 2005/29/EÜ2 artikli 7 lõiget 2 koostoimes artikli 6 lõike 1 punktiga d ja direktiivi 2008/48/EÜ3 artikli 10 lõike 2 punkti f tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt on keelatud madalama laenuintressimäära märkimine tarbijakrediidi kohta sõlmitud põhilepingus, kui sellise intressimääraga krediidi andmine sõltub tingimustest, mis on kindlaks määratud lepingu lisas? Kas sellise kontrollimise puhul tuleb hinnata laadi, kuidas laenuintressimäära vähendamise tingimused on sõnastatud, intressimäära vähendamise äralangemist ja vahendeid, mis toovad kaasa uue vähendamise?
6. Kas direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et tarbijate majanduskäitumise olulise moonutamise võimaluse hindamisel tuleb arvestada tarbijakrediiti andva panga turuosaga seoses selliseid tooteid kasutavate tarbijate vajadustega?
7. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti g tuleb tõlgendada nii, et tarbijakrediidilepinguga seotud lepingutest, mille täitmise korral antakse tarbijakrediidilepingu kohaselt intressisoodustust, tulenevad kulud kujutavad endast ühte osa krediidi kulukuse aastamäärast ning need tuleb kaasata selle väljaarvutamisse?
8. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti g koostoimes direktiivi 93/13/EMÜ artikliga 5 tuleb tõlgendada nii, et krediidilepinguga seotud lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral, millega kaasneb laenuintressimäära suurendamine, tuleb krediidi kulukuse aastamäära arvutada ka vastavalt suurema laenuintressimääraga kohustuste täitmata jätmise korral?
9. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti g tuleb tõlgendada nii, et krediidi kulukuse aastamäära mittenõuetekohane märkimine krediidilepingus, mis on sõlmitud müüja või teenuse osutaja ja tarbija kui krediidivõtja vahel, tuleb käsitleda krediidi kulukuse aastamäära märkimata jätmisena krediidilepingus ja liikmesriigi kohus peab kohaldama tarbijakrediidilepingus krediidi kulukuse aastamäära märkimata jätmisele liikmesriigi õiguses ettenähtud õiguslikke tagajärgi?
10. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 22 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi seadusandja poolt kehtestatud sanktsioon, mis näeb ette tarbijakrediidilepingu tühisuse, mille puhul kuulub tagasimaksmisele ainult antud laenusumma, on proportsionaalne, kui tarbijakrediidilepingus ei ole krediidi kulukuse aastamäära täpselt märgitud?
____________
1 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29, ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT 2005, L 149, lk 22).
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT 2008, L 133, lk 66).