AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

29. september 2011

Kohtuasi F‑93/05

Harald Mische

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametisse nimetamine – Töölevõtmine ja samaaegne üleviimine teise institutsiooni – Palgaastmele määramine uusi ebasoodsamaid sätteid kohaldades – Hagi vastuvõetavus – Huvi hagi esitada – Hilinemine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega H. Mische palub kõigepealt tühistada komisjoni 4. oktoobri 2004. aasta otsus määrata ta palgaastme A*6 järku 1, seejärel taastada kõik tema õigused, mis tulenevad nõuetekohasest palgaastmele määramisest, ning lõpuks kahju hüvitamise nõue.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Jätta menetlusse astuja nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Tühistamishagi palgaastme ja ‑järgu määramise otsuse peale – Ametniku töölevõtmine ja samaaegne üleviimine – Vastutus palgaastme ja ‑järgu määramine otsuse eest

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 1 ning artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Esitamise kuupäev

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

3.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Esitamise tähtaja algus

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

1.      Hagi ese peab hagi esitamise hetkel olemas olema, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu, ning see peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni, vastasel juhul võidakse asjas jätta kohtuotsus tegemata, mis eeldab, et hagi peab selle esitajale tooma selle lõpptulemuse kaudu mingit kasu. Need tingimused ei ole täidetud tühistamishagi poolt, mis esitati ametniku palgaastme ja ‑järgu määramise otsuse peale, kui ilmneb, et palgaastme ja ‑järgu määramine määrati kindlaks parlamendi otsusega võtta asjaomane isik tööle ning samaaegselt viia ta üle komisjoni, et see töölevõtmine toimus ainult komisjoni sõnaselgel taotlusel ainsa eesmärgiga täita personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punkti b alusel vaba ametikoht tema teenistuses, et lisaks osales komisjon aktiivselt palgaastme ja ‑järgu määramises ning tegeliku töölevõtmise kuupäeva kindlaksmääramises ning et komisjon täpsustas hiljem ametisse nimetavas otsuses pealegi sellise ametikoha palgaastet ja ‑järku, millele asjaomane isik üle viidi, ning muutis tema määratavat palgajärku. Neil asjaoludel tuleb märkida, et komisjoni otsus asendas nendes aspektides parlamendi otsust, ilma et parlamendi otsust oleks selles osas kunagi täidetud, kuna kaks otsust jõustusid samal päeval ning asjaomane isik parlamendis ei töötanud. Muu hulgas ei oleks asjaomast ametnikku saanud komisjoni üle viia, kui parlament ei oleks teda määranud samale palgaastmele kui komisjoni määratud palgaaste.

Sellest tuleneb, et vähemalt osas, mis puudutab nimetatud ametniku palgaastme ja ‑järgu määramist, ei saa parlamendile tema otsuse eest vormiliselt vastutust panna, kuna palgaastme ja ‑järgu on tegelikult kindlaks määranud komisjon.

(vt punktid 23–25 ja 27)

Viide:

Euroopa Kohus: 17. aprill 2008, liidetud kohtuasjad C‑373/06 P, C‑379/06 P ja C‑382/06 P: Flaherty jt vs. komisjon (punkt 25).

2.      Mis puudutab eelneva halduskaebuse esitamise kuupäeva kindlakstegemist, siis personalieeskirjade artikli 90 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kaebus on esitatud mitte siis, kui see on institutsioonile ära saadetud, vaid siis, kui viimane on selle kätte saanud. Mis aga puudutab kolmekuulise tähtaja möödumist, siis personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ette nähtud tähtaeg möödub sellise päeva lõpus, mis kolmandal kuul on sama kuupäevaga, kui sündmuse või akti kuupäev, millest see tähtpäev kulgema hakkas.

(vt punkt 29)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. november 1981, kohtuasi 195/80: Michel vs. parlament (punktid 8 ja 13); 15. jaanuar 1987, kohtuasi 152/85: Misset vs. nõukogu (punktid 8 ja 9).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2007, kohtuasi F‑73/06: Van Neyghem vs. komisjon (punktid 43 ja 45).

3.      Kolmekuulist tähtaega, mis personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt hakkab tavaliselt kulgema päevast, mil otsus adressaadile teatavaks tehakse ja igal juhul hiljemalt päeval, mil asjaomane isik sellest teada sai, tuleb tõlgendada nii, et see tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, mil ametnik sai teada otsuse resolutsiooni põhjendustest ja sisust ning seda isegi institutsiooni vahendusel, kes ei ole otsuse tegija.

(vt punkt 30)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 3. juuni 1997, kohtuasi T‑196/95: H vs. komisjon (punkt 31).