Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Dioikitiko Protodikeio Thessalonikis (Kreeka) 30. jaanuaril 2024 – WI versus Anexartiti Archi Dimosion Esodon

(kohtuasi C-73/24, Keladis II ¹ )

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Dioikitiko Protodikeio Thessalonikis

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: WI

Vastustaja: Anexartiti Archi Dimosion Esodon

Eelotsuse küsimused

1.    Kas juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus seoses asjaoluga, kas imporditud kauba tollis deklareeritud väärtus on kauba tegelik kokkulepitud väärtus, kuid tagantjärele kontrolliga on võimatu määrata kokkulepitud väärtust määruse nr 2913/92¹ artikli 30 lõike 2 punktides a ja b (identsete ja sarnaste toodete tehinguväärtus) ja määruse nr 952/2013² artikli 74 lõikes 2 sätestatud meetodite alusel, kuna esiteks on kaup pääsenud konfiskeerimisest ja seega on võimatu kaupa füüsiliselt kontrollida, ja teiseks on kauba kirjeldus impordideklaratsiooniga kaasnevates dokumentides üldine ja ebatäpne, on määruse nr 2913/92 artikli 30 lõike 2 punktiga c ja määruse nr 952/2013 artikli 74 lõike 2 punktiga c kooskõlas halduspraktika, mille kohaselt nendes sätetes ette nähtud „deduktsioonimeetodit“ kohaldades kasutatakse kauba turuväärtuse määramise alusena nn „piiril kehtivaid hindu“, mis on määratletud liidu pettusevastase programmi (AFIS) automatiseeritud jälgimise programmis (AMT) ning mis määratakse statistiliste meetoditega?

2.    Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt: kas on lubatud kasutada eespool viidatud „piiril kehtivaid hindu“, kohaldades ükskõik millist muudest meetoditest, mida on kirjeldatud määruse nr 2913/92 artiklites 30 ja 31 ja määruse nr 952/2013 artikli 74 lõigetes 1–3? Eelkõige arvestades esiteks mõistlikku paindlikkus, mis peab eristama määruse nr 2913/92 artikli 31 ja määruse nr 952/2013 artikli 74 lõike 3 kohase „reservatsiooni meetodi“ kohaldamist, ja teiseks sõnaselget keeldu määrata tolliväärtus kindlaks miinimumtolliväärtuste alusel, mis on ette nähtud samas „reservatsiooni meetodis“ (ühenduse tolliseadustiku artikli 31 lõike 2 punkt g ja määruse nr 2015/2447¹ artikli 144 lõike 2 punkt g)?

3.    kui mõlemale eelnevale küsimusele vastatakse eitavalt: kas liidu õigus lubab jätta tasumata jäetud käibemaksu sisse nõudmata importijalt, kelle suhtes avastatakse hiljem, et ta on (süstemaatiliselt) kaupa importinud väiksemate hindadega, kui need, mis määrati kaubanduslikult tasuvate miinimumhindadena, juhul kui toll ei ole järelkontrolli ajal võimeline määrama imporditud kauba tolliväärtust ühega meetoditest, mida kirjeldadakse määruse nr 2913/92 artiklites 30 ja 31 ja määruse nr 952/2013 artikli 74 lõigetes 1–3, või kas sellisel juhul on viimase võimalusena lubatud see sisse nõuda statistiliselt määratud tõenäoliste miinimumhindade alusel, nagu on juba lubatud juhul, kui komisjon esitab omavahendite kaotuse etteheite liikmesriigile, kes ei ole läbi viinud asjakohaseid tollikontrolle (vt Euroopa Liidu Kohtu 8. märtsi 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Ühendkuningriik, C-213/19, EU:C:2022:167)?

4.    Juhul kui teisele või kolmandale eelnevale küsimusele vastatakse jaatavalt: kas statistiliselt määratud miinimumhinnad peavad kajastama importi, mis teostati kontrollitud impordiga samas ajavahemikus või järgmistes ajavahemikes, ning milline on sellisel juhul pikim talutav ajavahemik statistilise tulemuse saamiseks kasutatud impordi ja kontrollitud impordi vahel (näiteks võib analoogia alusel kohaldada määruse nr 2454/93¹ artikli 152 lõike 1 punktis b ja määruse nr 2015/2447 artikli 142 lõikes 2 ette nähtud 90 päeva)?

5.    Kui vähemalt ühele kolmest esimesest küsimusest vastatakse jaatavalt seoses „piiril kehtiva hinna“ kasutamisega imporditud kauba turuväärtuste määramiseks: juhul kui importimise ajal järgiti määruse nr 2913/92 artiklis 81 ja määruse nr 952/2013 artiklis 177 sätestatud protseduuri tollideklaratsioonide täitmise protseduuri lihtsustamiseks kauba TARICi koodide koondamise kaudu, kas siis on meelevaldsete või fiktiivsete tolliväärtuste määramise keelu põhimõttega kooskõlas halduspraktika, mille alusel arvutatakse iga imporditollideklaratsiooni raames kogu imporditud kauba tolliväärtus „piiril kehtiva hinna“ alusel, mis tehakse kindlaks konkreetse toote jaoks, mille TARICi koodi kajastatakse impordideklaratsioonil, kuna toll peab ennast määruse nr 2015/2447 artikli 222 lõike 2 punkti b kohaselt käsitama seotuna importija poolt läbi viidud koondamisega, või vastupidi, kas iga toote väärtus tuleb määrata selle tariifirubriigi alusel ka juhul, kui koodi ei ole impordideklaratsioonil kajastatud, et vältida suvaliste tollimaksude kehtestamise ohtu?

____________

¹ Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

¹ Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307).

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1).

¹ Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2015, L 343, lk 558).

¹ Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3).