ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)
27. september 2005(*)
Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk CARGO PARTNER – Absoluutne keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b – Eristusvõime puudumine
Kohtuasjas T‑123/04,
Cargo Partner AG, asukoht Fischamend (Austria), esindaja: advokaat M. Wolner,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: G. Schneider,
kostja,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 26. jaanuari 2004. aasta otsuse (asi R 346/2003-1) peale, mis käsitleb sõnalise tähise CARGO PARTNER ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE
ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees J. D. Cooke, kohtunikud R. García-Valdecasas ja V. Trstenjak,
kohtusekretär: ametnik J. Plingers,
arvestades 31. märtsil 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 9. juulil 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 9. märtsil 2005. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Cargo Partner AG esitas 14. mail 2002 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahedused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgitaotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, oli sõnaline tähis CARGO PARTNER.
3 Teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 36 ja 39 ning vastavad kummaski klassis alljärgnevatele kirjeldustele:
– klass 36: „Kindlustus”;
– klass 39: „Transport; kaupade pakendamine ja ladustamine; reiside korraldamine”.
4 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c alusel jättis kontrollija 19. märtsi 2003. aasta otsusega rahuldamata registreerimistaotluse seoses klassi 39 kuuluvate transpordi-, kaupade pakendamise ja ladustamise teenustega kuna, asjaomasel sõnalisel tähisel puudus eristusvõime ja kuna see oli kirjeldav.
5 19. mail 2003 esitas hageja ühtlustamisametile kaebuse määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel kontrollija otsuse peale, millega viimane keeldus kaubamärgi registreerimisest eespool punktis 3 nimetatud teenuste jaoks.
6 Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda jättis 26. jaanuari 2004. aasta otsusega asjas R 346/2003-1 (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata taotletava kaubamärgi eristusvõime puudumise tõttu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses ja jättis seega kontrollija 19. märtsi 2003. aasta otsuse muutmata.
7 Apellatsioonikoda märkis sõnamärgi CARGO PARTNER eristusvõime hindamisel, et asjaomane avalikkus on kogu inglise keelt kõnelev avalikkus.
8 Apellatsioonikoda leidis põhimõtteliselt, et sõnadel cargo ja partne” puudub eristusvõime seoses loetletud asjaomaste teenustega, milleks on nii transporditeenused kui ka nendega seotud teenused nagu kaupade pakendamine ja ladustamine. Ta leidis, et ingliskeelset väljendit „cargo partner” saab saksa keelde tõlkida kas „Frachtpartner” või „Transportpartner” ning et see väljend on moodustatud kooskõlas inglise keele grammatikareeglitega.
9 Järgmisena rõhutas apellatsioonikoda teatavale Internetileheküljele viidates, et tähist CARGO PARTNER juba kasutatakse transpordi valdkonnas partnerite tähistamiseks. Ta lisas, et pole oluline, et see väljend ei esine mitte üheski erialasõnastikus.
10 Apellatsioonikoda leidis, et mitte ühelegi asjaolule tuginedes ei saa väita, et tervikuna ja seoses asjaomaste teenustega hinnates tähendaks tähis CARGO PARTNER enamat kui seda moodustavate osade summa. Ta järeldas sellest, et kõnealusel tähisel puudub registreerimiseks nõutav minimaalne eristusvõime ning seetõttu on välistatud selle registreerimine määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel.
Poolte nõuded
11 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– muuta vaidlustatud otsust nii, et taotletava tähise registreerimisega nõustutakse;
– teise võimalusena saata asi ühtlustamisametile tagasi uue otsuse tegemiseks;
– igal juhul hüvitada hagejale tema kohtukulud.
12 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Vastuvõetavus
13 Ennekõike esitab ühtlustamisamet kolm vastuvõetamatuse vastuväidet, millest kaks puudutavad hagi kui sellise vastuvõetavust ja kolmas hagi esimese nõude vastuvõetavust. Hageja väidab seevastu, et tema hagi on vastuvõetav.
Esimene vastuvõetamatuse vastuväide
Poolte argumendid
14 Ühtlustamisamet viitab hagi vastuvõetamatusele, sest hageja esindatus ei vasta Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 nõuetele. Ta meenutab, et selle sätte kohaselt peab pooli, kes ei ole institutsioonid ja liikmesriigid, esindama advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi kohtus. Mis puudutab hagejat, siis teda esindab osaühing Gassauer-Fleissner Rechtsanwälte. Hagiavaldusel on lisatud selle nimele allkiri, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha selle vastavust nimedele Gassauer või Fleissner.
15 Ühtlustamisamet tunnistab oma vastuses, et juriidilisel isikul võib samuti olla õigus tegutseda advokaadina seda esindama volitatud osanike kaudu. Ühtlustamisamet märgib siiski, et menetluspoole esindamine juriidilise isiku poolt ei ole antud asjas vastavuses Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 19. Kohtuistungil tõdes ühtlustamisamet, et Esimese Astme Kohtus peab esindajaks olema füüsiline isik, samas kui hageja on volitanud ennast esindama juriidilise isiku.
16 Ühtlustamisamet väidab lisaks, et toimik ei sisalda nende osanike nimekirja, kellel on õigus esindada äriühingut Gassauer-Fleissner Rechtsanwälte. Ta leiab, et isegi kui teatav dokument kinnitab Michael Wolneri volitusi, ei ole teda esindajana mainitud ei hageja esitatud volikirjas ega ka hagiavaldusel. Lisaks ei esitatud Gassauer-Fleissner Rechtsanwälte kohta ühtegi äriregistri väljavõtet.
17 Ühtlustamisamet järeldas sellest, et hagiavalduse esitamise ajal ei olnud tuvastatud hageja advokaatide õigust esindada teda ühenduse kohtutes, millega rikuti olulisi menetlusnorme, millest tulenebki käesoleva hagi vastuvõetamatus.
Esimese Astme Kohtu hinnang
18 Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 kolmandale ja neljandale lõigule, mida kohaldatakse Esimese Astme Kohtu menetluse suhtes sama põhikirja artikli 53 esimese lõike alusel, saab üksnes advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi kohtus või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus, täita Esimese Astme Kohtu menetlusega seotud toiminguid poolte nimel, kes ei ole ühenduse liikmesriigid ega institutsioonid (Esimese Astme Kohtu 24. veebruari 2000. aasta määrus kohtuasjas T‑37/98: FTA jt vs. nõukogu, EKL 2000, lk II‑373, punkt 20 ja 9. septembri 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑14/04: Alto de Casablanca vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bodegas Chivite (VERAMONTE),EKL 2004, lk II-3077, punkt 9).
19 Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimesele lõigule, mis on samuti kohaldatav Esimese Astme Kohtu menetluse suhtes eespool viidatud artikli 53 alusel, peab kooskõlas Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 19 hagiavalduse allkirjastama isik, kellel on õigus hagejat esindada (eespool viidatud määrus kohtuasjas FTA jt vs. nõukogu, punktid 21 ja 22). Lisaks sellele peab vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõike 1 esimesele lõigule kas poole esindaja või advokaat allkirjastama iga menetlusdokumendi originaali. Tegelikult on poolt esindava advokaadi või esindaja käsikirjaline allkiri iga menetlusdokumendi originaalil ainus viis tagamaks, et sellise dokumendi eest vastutab isik, kellel on õigus esindada hagejat ühenduse kohtutes kooskõlas Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 19 (eespool viidatud määrus kohtuasjas FTA jt vs. nõukogu, punktid 23 ja 26).
20 Hagiavalduse lisadest selgub, et Viini advokatuur kinnitas, et Gassauer-Fleissner Rechtsanwälte on kantud selliste äriühingute nimekirja, kes täidavad advokaadi ülesannet ning kellel on Austrias õigus äriühingut esindavate volitatud osanike kaudu täita advokaadi ülesandeid ning õigus esineda kõikides Austria kohtutes.
21 Vastupidiselt ühtlustamismeti väitele on hagiavalduse päises ära toodud Gassauer-Fleissner Rechtsanwälte osanike nimekiri, mis sisaldab nime Michael Wolner. Toimikust ilmneb, et viimati nimetatu on Viini advokatuuri liige.
22 Sellest järeldub, et Gassauer-Fleissner Rechtsanwälte võib, eelkõige Michael Wolner’i kaudu, täita advokaadi ülesannet ja esineda Austria kohtutes.
23 Lisaks kinnitas M. Wolner 27. oktoobril 2004 Esimese Astme Kohtusse saabunud faksis vastusena Esimese Astme Kohtu esitatud küsimusele, et allkiri hageja esitatud dokumentidel kuulub temale.
24 Antud asjaoludel tuleb ühtlustamisameti esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.
Teine vastuvõetamatuse vastuväide
Poolte argumendid
25 Ühtlustamisamet rõhutab, et hagiavaldus ei vasta kodukorra artiklis 44 esitatud nõuetele, kuna hageja esitatud ülevaade väidetest on liiga lühike, piirdudes apellatsioonikoja järeldustele vastupidise väitmisega. Ühtlustamisamet meenutab, et tulenevalt Esimese Astme Kohtu praktikast ei piisa üksnes õigusrikkumisele tuginemisest. Sellise väite toetuseks tuleb nimelt esitada õiguslikke ja faktilisi asjaolusid (Esimese Astme Kohtu 7. juuli 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑43/92: Dunlop Slazenger vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑441, punkt 184 ja 14. juuli 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑77/92: Parker Pen vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑549, punktid 99 ja 100). Lisaks väitis ühtlustamisamet kohtuistungil, et hageja esitas käesoleva hagi toetuseks samad argumendid, millele ta tugines ühtlustamisameti menetluses.
Esimese Astme Kohtu hinnang
26 Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 21 ja kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c peab hagiavaldus sisaldama ülevaate esitatud väidetest ning see peab olema esitatud piisavalt arusaadavalt ja täpselt selleks, et võimaldada kostjal valmistuda enda kaitseks ja Esimese Astme Kohtul teha hagi kohta otsus. Sama kehtib ka kõigi nõuete kohta, mille puhul tuleb esitada väited ja argumendid selleks, et nii kostja kui ka kohus saaksid hinnata hagi põhjendatust (eespool viidatud kohtuasi Dunlop Slazenger vs. komisjon, punkt 183).
27 Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad olulisimad faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagi tugineb, olema hagi vastuvõetavuse tingimuse täitmiseks esitatud hagiavalduse tekstis vähemalt ülevaatlikult, kuid samas sidusalt ja arusaadavalt (Esimese Astme Kohtu 18. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑387/94: Asia Motor France jt vs. komisjon, EKL 1996, lk II‑961, punkt 106 ja Esimese Astme Kohtu 29. novembri 1993. aasta määrus kohtuasjas T‑56/92: Koelman vs. komisjon, EKL 1993, lk II‑1267, punkt 21).
28 Käesolevas asjas on hagiavaldus kooskõlas Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 21, mida põhikirja artikli 53 esimese lõigu alusel kohaldatakse ka Esimese Astme Kohtu menetluse suhtes, ning kodukorra artikli 44 lõike 1 punktiga c. Tegelikult on hageja eesmärgiks vaidlustada apellatsioonikoja järeldus, mille kohaselt puudub registreerimiseks esitatud sõnalisel tähisel eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes. Olgugi et ülevaade hagi toetuseks esitatud asjaoludest on lühike, on see piisav selleks, et võimaldada Esimese Astme Kohtul kindlaks määrata argumendid, mis moodustavad hagi faktilise ja õigusliku aluse.
29 Asjaolu, et argumente, millele tugineti juba ühtlustamismetis, korrati kas täielikult või osaliselt selle asemel, et neile üksnes viidata, ei ole vastuolus Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 21 ja kodukorra artikliga 44. Kuna hageja vaidlustab selle, kuidas ühtlustamisamet ühenduse õigust tõlgendab või kohaldab, siis võib viimase poolt uuritud õigusküsimused uuesti läbi arutada Esimese Astme Kohtu menetluses. Tegemist on ühtlustamisameti otsuste kohtuliku kontrolliga määruse nr 40/94 artikli 63 alusel, vastavalt millele võib apellatsioonikaebuste peale esitatud hagi aluseks olla asutamislepingu, sama määruse või nende rakendusnormide rikkumine.
30 Seega tuleb ühtlustamisameti esitatud teine vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.
Kolmas vastuvõetamatuse vastuväide
Poolte argumendid
31 Ühtlustamisamet leidis, et hagi on vastuvõetamatu, kuna hageja nõuab vaidlustatud otsuse muutmist nii, et tähis CARGO PARTNER registreeritaks kaubamärgina. Tegelikult ei saa Esimese Astme Kohus heaks kiita taotletava kaubamärgi registreerimist. Esiteks tuleneb nii EÜ artiklist 233, määruse nr 40/94 artikli 63 lõikest 6 kui ka väljakujunenud kohtupraktikast, et ühtlustamisamet peab võtma vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks (Esimese Astme Kohtu 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuajas T‑163/98: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (BABY-DRY),EKL 1999, lk II-2383, punkt 53). Teiseks ei ole ühenduse kaubamärgi registreerimise käigu järgmiseks etapiks taotletava kaubamärgi registreerimine, vaid taotluse avaldamine määruse nr 40/94 artikli 40 kohaselt.
Esimese Astme Kohtu hinnang
32 Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 63 lõikele 6 peab ühtlustamisamet võtma vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks. Seega ei ole Esimese Astme Kohus pädev andma ühtlustamisametile korraldusi. Tegelikult on viimati nimetatu kohustatud tegema järeldusi Esimese Astme Kohtu otsuste resolutiivosast ja põhjendustest. Seetõttu on vastuvõetamatu nõue, et Esimese Astme Kohus annaks korralduse registreerimismenetluse jätkamiseks (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform),EKL 2001, lk II‑433, punkt 33 ja 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑34/00: Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL),EKL 2002, lk II‑683, punkt 12).
33 Igatahes taotleb hageja, esitades teise võimalusena nõude saata asi tagasi ühtlustamisametile uue otsuse tegemiseks, kaudselt vaidlustatud otsuse tühistamist.
34 Juhul, kui vaatamata hagi nõuete sõnastusele ilmneb nõuetest selgesõnaliselt, et sisuliselt taotleb hageja vaidlustatud otsuse tühistamist, tuleb hagi lugeda vastuvõetavaks (Esimese Astme Kohtu 27. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑169/94: PIA HiFi vs. komisjon EKL 1995, lk II‑1735, punkt 17 ja Esimese Astme Kohtu 19. juuni 1995. aasta määrus kohtuasjasT-107/94: Kik vs. nõukogu ja komisjon, EKL 1995, lk II‑1717, punktid 30–32).
35 Antud juhul tuleb järeldada, et mis puudutab hageja nende argumentide sisu, mille ta oma nõuete toetuseks esitas, siis tegelikult on nõuete eesmärk vaidlustatud otsuse tühistamine. Tegelikult esitab hageja oma hagis argumendid, mis taotlevad sõnalise tähise CARGO PARTNER registreerimisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist.
36 Seega, kuna hagi saab nii tõlgendada, siis on see vastuvõetav.
Põhiküsimus
37 Hageja esitab oma hagis kaks väidet, millest esimene on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumise kohta ja teine mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumise kohta.
Esimene väide määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumise kohta
Poolte argumendid
38 Hageja meenutab, et vastavalt Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsusele kohtuasjas C-383/99 P: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamse Amet (EKL 2001, lk I-6251) on registreerimiseks esitatud sõnalise tähise sõnakombinatsiooni mistahes tajutav lahknevus sõnavarast, mida asjaomane tarbijate kategooria kasutab igapäevases kõnes tähistamaks kaupa, teenust või nende põhiomadusi, asjakohane andmaks sellele tähisele eristusvõime, mis võimaldab selle registreerida ühenduse kaubamärgina. Hageja lisab, et kui kahest sõnast koosnev kombinatsioon loob iseenesest, vähemalt seoste kaudu või vihjates, mitu tähendust, siis ei ole tähis mingil juhul kirjeldav (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑193/99: Wrigley vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (DOUBLEMINT),EKL 2001, lk II‑417). Kui sõnakombinatsiooniga saavutatakse tähise seoseid loova mõju tekkimine, siis on see piisav tähise eristusvõime tekkeks. Sellega seoses viitab hageja Esimese Astme Kohtu 5. aprilli 2001. aasta otsusele kohtuasjas T‑87/00: Bank für Arbeit und Wirtschaft vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EASYBANK) (EKL 2001, lk II‑1259).
39 Samuti meenutab hageja, et kui asjaomasel avalikkusel jääb sõna lihtsalt ja koheselt meelde, siis on sõnal tervikuna selline olemus, et asjaomane avalikkus tajub seda tähisena, millel on eristusvõime. Ei ole oluline, et sõnal oleks fantaasiavärving, mis on kas iseäranis originaalne või silmatorkav. Kaubamärk peab olema võimeline eristama turul kaupu ja teenuseid konkurentide sama liiki kaupadest ja teenustest (eespool viidatud kohtuotsus EUROCOOL).
40 Hageja märgib, et antud juhul on nimetus „cargo partner” täiesti ebatavaline, mistõttu on see võimeline eristama hageja pakutavaid teenuseid. Selle väite toetuseks esitab hageja kolm alljärgnevat argumenti. Esiteks, asjaomaste teenuste kirjeldamiseks ei kasutata tavaliselt tähist CARGO PARTNER, vaid your partner for cargo või sellele sarnaseid väljendeid. Seetõttu tajub asjaomane avalikkus kõnealust nimetust hageja teenuseid eristavana. Teiseks, kui sõna partner kasutatakse ettevõtte tähistamiseks, siis eeldab avalikkus selle kasutamist mitmuse vormis. Hageja kinnitas kohtuistungil, et sõna partner ei viita antud asjas ettevõtlusvormile, vaid hoopis erilisele suhtele kliendiga. Kolmandaks, nimetus „cargo partner” esineb hageja ärinimes ning on juba mitu aastat hagejat konkurentidest eristanud.
41 Ühtlustamisamet meenutab, et kaubamärgil puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes, kui see ei sobi kaupade ja teenuste eristamiseks vastavalt nende kaubanduslikule päritolule. Nii on tavaliselt juhul, kui on tegemist kaubamärgiga, mis piirdub kaupade või teenuste liigi iseloomustamisega või nende omaduste kirjeldamisega.
42 Ühtlustamisamet rõhutab, et hageja ei lükka ümber apellatsioonikoja vaidlustatud otsuse punktis 19 esitatud väidet, vastavalt millele kasutavad ettevõtjad tähist CARGO PARTNER tähistamaks äripartnereid transpordi valdkonnas. Ühtlustamisameti sõnul toetab seda väidet nii vaidlustatud otsuses esitatud viide Internetileheküljele kui ka teised näited, nagu näiteks Air France’i teadaanne, milles viimane tutvustab end kui Indias kahe Picasso näituse „cargo partner” ning Lufthansa filiaali Cargo Counts’i teadaanne, mille kohaselt on tema Frankfurdi lennujaama uus „cargo partner”.
43 Ühtlustamisameti sõnul on hageja väide, et kaubanduses ei kasutata sõna partner mitte ainsuses, vaid mitmuses partners täiesti tõendamata ja ilmselgelt ebaõige.
Esimese Astme Kohtu hinnang
44 Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile b ei registreerita „kaubamärke, millel puudub eristusvõime”. Lisaks sellele sätestab määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 2, et „[l]õiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas”.
45 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktist b tuleneb, et selles artiklis sätestatud keeldumispõhjuse kohaldamata jätmiseks piisab minimaalsest eristusvõimest (eespool viidatud kohtuotsus EUROCOOL, punkt 39).
46 Eristusvõime puudumine ei saa olla tingitud ainult sellest, et asjaomasel tähisel puudub fantaasiavärving või et see ei ole ebatavaline ja ligitõmbav (eespool viidatud kohtuotsus EASYBANK, punkt 39).
47 Muu hulgas tuleneb kohtupraktikast, et kaubamärgi eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes tähendab seda, et kaubamärk võimaldab määratleda kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kui teatud ettevõtjalt pärinevat ja seega eristada seda teiste ettevõtjate kaupadest või teenusest ning samas täidab see ka kaubamärgi põhiülesannet (Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-64/02 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Erpo Möbelwerk, EKL 2004, lk I-10031, punkt 42 ja viidatud kohtupraktika).
48 Kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata ühest küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, ning teisest küljest lähtuvalt sellest, kuidas asjaomase avalikkus seda tajub (eespool viidatud Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Erpo Möbelwerk, punkt 43; Esimese Astme Kohtu 3. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑122/01: Best Buy Concepts vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (BEST BUY),EKL 2003, lk II‑2235, punkt 22; 3. detsembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑305/02: Nestlé Waters France vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (pudeli kuju), EKL 2003, lk II-5207, punkt 29, ja 10. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑402/02: Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kompvekipaberi kuju), EKL 2004, lk II-3849, punkt 48).
49 Sõnamärgi eristusvõime hindamisel tuleb lähtuda tähises kasutatud keelt kõneleva tarbija seisukohast (eespool viidatud kohtuotsus Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 42).
50 Siinkohal tuleb tõdeda, et kuna asjaomased teenused on nii transport kui ka pakendamine ja ladustamine, siis asjaomane avalikkus on kogu inglise keelt kõnelev avalikkus nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuses õigesti järeldas.
51 Inglise keele seisukohast ei ole tähis CARGO PARTNER vastuolus grammatikareeglitega, mistõttu see ei ole struktuuri poolest ebatavaline.
52 Sõna partner kasutatakse erinevates valdkondades, mille hulka kuulub ka teenuste osutamine, et kirjeldada assotsieerumis- või partnerlussuhteid, tekitades positiivseid seoseid usaldatavuse ja järjepidevusega (Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-270/02: Finanzdienstleistungen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (bestpartner), EKL 2004, lk II-2837, punkt 23).
53 Sõna cargo viitab sellele, et asjaomased teenused on transport, pakendamine ja ladustamine.
54 Kindlasti tuleb märkida, et sõnad cargo ja partner on üldnimetused, mistõttu ei ole need võimelised eristama hageja teenuseid teiste ettevõtjate teenustest.
55 Kui kaubamärk, nagu ka käesoleva vaidluse esemeks olev kaubamärk, on moodustatud sõnadest, siis tuleb eristusvõime puudumist hinnata mitte ainult iga sõna puhul eraldi, vaid ka terviku seisukohalt, mille need sõnad moodustavad. Tegelikult on registreerimiseks esitatud sõnamärgi sõnakombinatsiooni mis tahes tajutav lahknevus sõnavarast, mida asjaomane tarbijate kategooria kasutab igapäevases kõnes tähistamaks kaupa, teenust või nende põhiomadusi, asjakohane, et muuta seda tähist eristusvõimeliseks, mis võimaldab seda registreerida ühenduse kaubamärgina (eespool viidatud kohtuotsus Procter & Gamble v. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 40).
56 Antud juhul puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et inglise kõnekeeles oleks väljendil cargo partner veel muu tähendus lisaks tähendusele, mis viitab äripartnerile, kes pakub transpordi-, pakendamise ja ladustamise teenuseid. Tulenevalt tähist CARGO PARTNER moodustavatest sõnadest puudub nimetatud tähisel igasugune lisaomadus, mis muudaks selle tähise tervikuna võimeliseks eristama asjaomase avalikkuse seisukohalt hageja teenuseid teiste ettevõtjate omadest.
57 Fakt on see, et hageja asukoht on Austria, kus räägitakse saksa keelt. Kuna kaubamärgi registreerimata jätmiseks piisab, kui keeldumispõhjused esinevad ainult teatavas ühenduse osas, tuleb kindlasti mainida, et juhul kui tuvastatakse keeldumispõhjuse olemasolu ühenduse inglise keelt kõnelevas osas, siis selle keeldumispõhjuse võimalik esinemine teises ühenduse osas ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendit (eespool viidatud kohtuotsus bestpartner, punkt 21).
58 Lisaks tuleb tõdeda, et kahte sõna cargo ja partner saab saksa keeles kasutada sisuliselt samas tähenduses kui inglise keeles.
59 Sellest järeldub, et tähisel CARGO PARTNER puudub asjaomase avalikkuse seisukohalt eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses seoses kaupade transpordi-, pakendamise ja ladustamise teenustega.
60 Hageja väide, et tähis CARGO PARTNER esineb tema ärinimes, ei muuda eespool antud hinnangut.
61 Eespool mainitud kaalutlustest tuleneb, et väide seoses määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisega tuleb tagasi lükata.
Teine väide mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumise kohta
Poolte argumendid
62 Seoses teise väitega märgib hageja sisuliselt seda, et apellatsioonikoda toimis ühtlustamisameti otsustuspraktika seisukohalt vastuoluliselt, kohaldades tema registreerimistaotluse suhtes teiste registreerimistaotlustega võrreldes palju rangemaid kriteeriume, rikkudes seeläbi mittediskrimineerimise põhimõtet. Siinkohal viitab hageja selliste tähiste nagu Finishing Partner, Partner Marketing, Partner Store, YOUR CULINARY PARTNER, INHOUSE-OUTSOURCING, TRANSEUROPA, alltravel, MEGATOURS, Data Intelligence Group kaubamärkidena registreerimisele. Hageja sõnul ei ole need kaubamärgid, iseäranis Finishing Partner, sisuliselt erinevad tähisest CARGO PARTNER. Seega toetab ühtlustamisameti registreeringute praktika tähise CARGO PARTNER ühenduse kaubamärgina registreerimist.
63 Kohtuistungil märkis hageja, et käesolev asi on kolmes mõttes erinev eespool mainitud kohtuotsuse bestpartner aluseks olnud asjast. Esiteks koosneb viidatud kohtuasja puhul avalikkus spetsialistidest, samas kui käesoleva asja asjaomane avalikus koosneb keskmistest tarbijatest. Teiseks on best partner pigem hüüdlause, mida CARGO PARTNER ei ole. Kolmandaks viitab sõna best erinevalt sõnast cargo asjaomase ettevõtte kvaliteedile.
64 Ühtlustamisamet nõustub sellega, et ühtlustamisameti menetluse pooled eeldavad õigustatult, et sarnaste faktiliste asjaolude põhjal tehtavad otsused on sarnased. Siiski on ühtlustamisamet arvamusel, et seda eeldust tuleb eristada küsimusest, kas menetluspooled saavad tõhusalt tugineda paralleelsete menetluste tulemustele, kui ühtlustamisameti kontrollija ja apellatsioonikoda hilisemas asjas asja asjaolusid arvesse võttes jõuavad tulemuseni, mis ei järgi kas üldse või osaliselt esimest otsust.
65 Ühtlustamisameti sõnul ei selgitanud hageja üldse, mille poolest varasemad ühtlustamisameti otsused, millele hageja viitab, käesoleva olukorraga sarnanevad.
66 Edasi märgib ühtlustamisamet, et tema varasematel otsustel, isegi kui need käsitlevad sisuliselt sarnaseid asjaolusid, ei ole mingit siduvat õigusjõudu. Seoses sellega viitab ta Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsusele kohtuasjas T-106/00: Streamserve vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (STREAMSERVE) (EKL 2002, lk II-723, punkt 66), vastavalt millele tuleb apellatsioonikodade otsuste õiguspärasust hinnata ainult määruse nr 40/94 alusel nii nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud, ning mitte apellatsioonikodade otsustuspraktika alusel.
67 Ühtlustamisamet leiab, et kui varasemad otsused on õigusvastased, siis ei saa need mitte mingil juhul õigustada uue õigusvastase otsuse tegemist. Seevastu, kui need on õiguspärased ning käsitlevad tegelikult juhtumeid, mis on sarnased vaidlustatud otsuses käsitletava juhtumiga, siis tuleks vaidlustatud otsus tühistada juba ainuüksi määruse nr 40/94 ebaõige kohaldamise ja mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumise tõttu.
Esimese Astme Kohtu hinnang
68 Piisab kui meenutada, et isegi kui varasemas otsuses esitatud õiguslikud ja faktilised asjaolud võivad endast kujutada argumente määruse nr 40/94 sätte rikkumise kohta esitatud väite toetuseks, saab apellatsioonikodade otsuste õiguspärasust hinnata nimetatud määruse alusel nii nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud, ning mitte apellatsioonikodade varasema otsustuspraktika alusel (eespool viidatud kohtuotsus STREAMSERVE, punktid 66 ja 69).
69 Tegelikult on kaks võimalust. Juhul, kui apellatsioonikoda nõustus varasemas otsuses tähise ühenduse kaubamärgina registreerimisega ning kohaldas õigesti määruse nr 40/94 asjaomaseid sätteid ning esimesega sarnases hilisemas otsuses võttis apellatsioonikoda vastu vastupidise otsuse, siis tuleb Euroopa Kohtul tühistada viimati nimetatud otsus määruse nr 40/94 asjaomaste sätete rikkumise tõttu. Seega on esimese oletuse puhul väide mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumise kohta ainetu (eespool viidatud kohtuotsus STREAMSERVE, punkt 67).
70 Seevastu juhul, kui varasemas otsuses rikkus apellatsioonikoda õigusnorme tunnistades, et tähise saab ühenduse kaubamärgina registreerida, ning esimese otsusega sarnases hilisemas otsuses võttis apellatsioonikoda vastu vastupidise otsuse, siis ei saa viimase otsuse tühistamisnõudes tõhusalt tugineda esimesele otsusele. Õigupoolest tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et võrdse kohtlemise põhimõttele saab tugineda ainult kooskõlas õiguspärasuse põhimõttega (Euroopa Kohtu 13. juuli 1972. aasta otsus liidetud kohtuasjades 55/71–76/71, 86/71, 87/71 ja 95/71: Besnard jt vs. komisjon, EKL 1972, lk 543, punkt 39 ja Esimese Astme Kohtu 28. septembri 1993. aasta otsus kohtuasjas T‑90/92: Magdalena Fernández vs. komisjon, EKL 1993, lk II‑971, punkt 38) ning mitte ükski isik ei saa oma nõude toetuseks tugineda teise isiku kasuks tehtud õigusvastastele toimingutele (Euroopa Kohtu 9. oktoobri 1984. aasta otsus kohtuasjas 188/83: Witte vs. parlament, EKL 1984, lk 3465, punkt 15 ja Esimese Astme Kohtu 22. veebruari 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑22/99: Rose sv. komisjon, EKL AT 2000, lk I‑A‑27 ja II‑115, punkt 39). Seega on teise oletuse puhul väide mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumise kohta ainetu (eespool viidatud kohtuotsus STREAMSERVE, punkt 67).
71 Sellest järeldub, et väide ühtlustamisameti otsustuspraktikaga väidetava arvestamata jätmise kohta on ainetu.
72 Eespool mainitust järeldub, et kuna ühtki esitatud väidet ei tortatud, tuleb käesolev hagi, millega taotleti vaidlustatud otsuse tühistamist, jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
Kohtukulud
73 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Cooke | García-Valdecasas | Trstenjak |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 21. septembril 2005 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |