ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
12. detsember 2014(*)
Dumping – Hiinast pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade import – Läbivaatamine – Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõige 2 – Kaitseõigused – Faktiviga – Ilmne hindamisviga – Põhjendamiskohustus
Kohtuasjas T‑643/11,
Crown Equipment (Suzhou) Co. Ltd, asukoht Suzhou (Hiina),
Crown Gabelstapler GmbH & Co. KG, asukoht Roding (Saksamaa),
esindajad: advokaadid K. Neuhaus, H.‑J. Freund ja B. Ecker,
hagejad,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindaja: J.‑P. Hix, keda abistasid advokaadid G. Berrisch ja A. Polcyn, hiljem advokaadid A. Polcyn ja D. Geradin,
kostja,
keda toetab
Euroopa Komisjon, esindajad: J.‑F. Brakeland, M. França ja A. Stobiecka-Kuik,
menetlusse astuja,
mille ese on nõue tühistada nõukogu 10. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1008/2011, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning laiendatakse seda Taist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte (ELT L 268, lk 19), osas, milles see puudutab hagejaid,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees M. Prek, kohtunikud I. Labucka ja V. Kreuschitz (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik N. Rosner,
arvestades kirjalikus menetluses ja 12. veebruari 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
Vaidluse taust
[…]
Menetlus ja poolte nõuded
[…]
Õiguslik käsitlus
1. 1. Vastuvõetavus
[…]
1. 1. 2. Sisulised küsimused
35 Käesolevas kohtuasjas esitavad hagejad kolm väidet. Esimeses väites leiavad hagejad, et rikutud on nende õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, nende kaitseõigusi ja nende õigust olla ära kuulatud. Teises väites on nad seisukohal, et vaidlustatud määruse põhjendustes 58 ja 60 on nõukogu teinud faktivigu. Lõpetuseks leiavad hagejad kolmandas väites, et kaalutlused, mille kohaselt oli olemas kahju ning põhjuslik seos väidetava dumpinguhinnaga impordi ja kahju jätkumise tõenäosuse vahel, kui dumpinguvastased meetmed oleks tunnistatud kehtetuks, põhinevad mitmel ilmsel hindamisveal.
Esimene väide, mille kohaselt rikuti hagejate menetlusõigusi
36 Hagejad on sisuliselt seisukohal, et rikutud on nende õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, nende kaitseõigusi ja nende õigust olla ära kuulatud, sest nõukogu olevat meelevaldselt eiranud hagejate hinnangut ajavahemikul 2007–2009 tekkinud kahju kohta, mille nad esitasid 25. juuli 2011. aasta kirjaga. Seda eiramist näitab selgelt asjaolu, et vaidlustatud määruse põhjenduses 60 on hagejate arvates ekslikult märgitud, et nad olid vaadelnud ainult kahju arengut ajavahemikul 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Hagejate arvates ei saa nende õigus väljendada oma seisukohta piirduda pelgalt õigusega omada võimalust esitada oma seisukohti, vaid see paneb nõukogule kohustuse võtta tervikuna arvesse argumente, mille hagejad esitasid oma 25. juuli 2011. aasta kirjas. Järelikult rikub asjaolu, et nõukogu jättis kõnealuse kirja läbi vaatamata, mitte ainult hagejate õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, vaid ka algmääruse artikli 11 lõike 2 kolmandat lõiku.
37 Nõukogu vaidleb vastu väitele, et ta on rikkunud hagejate menetlusõigusi või algmääruse artikli 11 lõike 2 kolmandat lõiku.
38 Mis puutub hagejate väitesse, et rikutud on nende kaitseõigusi ja õigust olla ära kuulatud, siis tuleb meenutada, et kaitseõiguste tagamine on liidu õiguse aluspõhimõte, mille lahutamatu osa on õigus olla ära kuulatud (vt selle kohta 12. veebruari 1992. aasta otsus kohtuasjades C‑48/90 ja C‑66/90: Madalmaad jt vs. komisjon, EU:C:1992:63, punkt 44; 29. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑135/92: Fiskano vs. komisjon, EU:C:1994:267, punkt 39; 24. oktoobri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑32/95 P: komisjon vs. Lisrestal jt, EU:C:1996:402, punkt 21; 22. novembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑277/11: M., EU:C:2012:744, punkt 82, ja 18. juuli 2013. aasta otsus kohtuasjades C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P: komisjon jt vs. Kadi, EU:C:2013:518, punkt 98), ja seda tuleb kohaldada kõigi isikute suhtes (vt selle kohta 18. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑349/07: Sopropé, EU:C:2008:746, punkt 36).
39 Asjaomane põhiõigus kaitseõiguse tagamisele menetluses, mis eelneb isiku huve kahjustava akti vastuvõtmisele, on lisaks sellele sõnaselgelt sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, millel on ELL artikli 6 lõike 1 kohaselt aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud. Nimelt on eelkõige põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis a sätestatud, et igaühe õigus sellele, et liidu institutsioonid käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul, kätkeb endas igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada.
40 Peale selle on dumpinguvastase uurimismenetluse kontekstis sedastatud, et kaitseõiguse ja õiguse olla ära kuulatud tagamisel on niisugustes menetlustes määrav tähtsus (vt selle kohta 16. veebruari 2012. aasta otsus kohtuasjades C‑191/09 P ja C‑200/09 P: nõukogu vs. Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP, EU:C:2012:78, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Nende õiguste tagamine eeldab, et huvitatud ettevõtjatele tagatakse haldusmenetluses võimalus tõhusalt väljendada oma seisukohta väidetavate asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta ning tõendite kohta, millele komisjon viitab, et põhjendada oma väidet dumpingu ja sellest tuleneva kahju olemasolu kohta (27. juuni 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑49/88: Al-Jubail Fertilizer vs. nõukogu, EU:C:1991:276, punkt 17, ja 11. juuli 2013. aasta otsus kohtuasjas T‑459/07: Hangzhou Duralamp Electronics vs. nõukogu, EU:T:2013:369, punkt 110).
42 Käesoleval juhul ei ole hagejad siiski tõendanud, et neile ei tagatud võimalust tõhusalt väljendada oma seisukohti väidetavate asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta ning tõendite kohta, millele viitavad liidu institutsioonid, et põhjendada oma järeldust, et dumpinguvastane tollimaks tuleb säilitada. Pealegi ei esita hagejad ühtegi tõendit, mida nad ei oleks saanud maksma panna või mida neil ei olnud võimalust liidu institutsioonidele esitada.
43 Hagejad heidavad liidu institutsioonidele ette, et need ei võtnud arvesse hagejate seisukohti. Ometi ei kujuta nende seisukohtade väidetav arvestamata jätmine endast hagejate kaitseõiguste või õiguse olla ära kuulatud rikkumist. Kuigi nimetatud õiguste tagamine nõuab liidu institutsioonidelt seda, et nad peavad võimaldama hagejatel oma seisukoha tegelikult teatavaks teha, ei saa asjaomastele institutsioonidele siiski panna kohustust kõnealuste seisukohtadega nõustuda. Hagejate seisukoha tegelik esitamine nõuab ainult seda, et seisukoha saaks esitada õigeaegselt, et liidu institutsioonid saaksid seda arvesse võtta ja hinnata nõutava hoolsusega selle asjakohasust vastuvõetava õigusakti sisu seisukohast (vt selle kohta 1. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑141/08 P: Foshan Shunde Yongjian Housewares & Hardware vs. nõukogu, EU:C:2009:598, punktid 97, 98 ja 102, ja eespool punktis 38. viidatud kohtuotsus Sopropé, EU:C:2008:746, punktid 49 ja 50).
44 Seetõttu väidavad hagejad vääralt, et rikutud on nende kaitseõigusi ja õigust olla ära kuulatud.
45 Seoses hagejate väitega, et rikutud on nende õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, tuleb meenutada, et kuigi komisjoni ega nõukogu ei saa pidada „kohtuks” Roomas 4. novembril 1950 allakirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 tähenduses (vt selle kohta 29. oktoobri 1980. aasta otsus kohtuasjades 209/78–215/78 ja 218/78: van Landewyck jt vs. komisjon, EU:C:1980:248, punkt 81, ja 7. juuni 1983. aasta otsus kohtuasjades 100/80–103/80: Musique Diffusion française jt vs. komisjon, EU:C:1983:158, punkt 7), peavad komisjon ja nõukogu haldusmenetluses siiski järgima liidu põhiõigusi, mille hulka kuulub ka põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõte. Komisjoni ja nõukogu haldusmenetlust seoses kaitsega dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole liidu liikmed, puudutab just harta viimati nimetatud säte, mitte harta artikkel 47 (vt analoogia alusel 11. juuli 2013. aasta otsus kohtuasjas C‑439/11 P: Ziegler vs. komisjon, EU:C:2013:513, punkt 154 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Seetõttu tuleb hagejate etteheidet mõista nii, et nende väitel on rikutud hea halduse põhimõtet, sest nende 25. juuli 2011. aasta kirjas esitatud seisukohti ei ole piisavalt arvesse võetud. Kõnealune õigus eeldab hoolsuskohustust, mis teeb pädevale institutsioonile ülesandeks hinnata hoolsalt ja erapooletult asjaomase juhtumi kõiki olulisi asjaolusid (vt selle kohta 21. novembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑269/90: Technische Universität München, EU:C:1991:438, punkt 14; 6. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑405/07 P: Madalmaad vs. komisjon, EU:C:2008:613, punkt 56, ja 16. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T‑333/10: ATC jt vs. komisjon, EU:T:2013:451, punkt 84).
47 Käesoleval juhul on nõukogu märkinud vaidlustatud määruse põhjenduses 60 järgmist:
„Hiina eksportiv tootja, kes esitas märkusi pärast järelduste teatavakstegemist, väitis, et teatavate näitajate puhul, nagu toodang, müügimaht, tulusus, tootmisvõimsuse rakendusaste, tööhõive, ei ole aga liidu tootmisharus tegelikult näha negatiivset arengut. Kõnealune äriühing oli vaadelnud ainult ajavahemikku 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, kuid selleks, et leida liidu tootmisharule tekitatud kahju, tuleb hinnata kogu vaatlusalust perioodi, seega ajavahemikku 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Nagu selgitatud eespool põhjendustes 43–49, toimus kõigi Hiina eksportija mainitud kahjunäitajate areng vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas.”
48 Kui lugeda hagejate 25. juuli 2011. aasta kirja, siis vastab tõele, et nad väitsid ainult 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelise ajavahemiku kohta, et toodangus, tulususes, tootmisvõimsuse rakendusastmes ega tööhõives ei ole liidu tootmisharus näha negatiivset arengut, vaid hoopis positiivset arengut.
49 Siiski tuleb vaidlustatud määruse põhjenduse 60 teist lauset („Kõnealune äriühing oli vaadelnud ainult ajavahemikku 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, kuid selleks, et leida liidu tootmisharule tekitatud kahju, tuleb hinnata kogu vaatlusalust perioodi, seega ajavahemikku 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel”) lugeda ja mõista arvestades selle põhjenduse esimest lauset. Seega, kuigi on õige, et 25. juuli 2011. aasta kirjas viitasid hagejad ka asjaomasele ajavahemikule, käsitles hinnang, et teatavate faktorite osas negatiivset arengut ei olnud, ainult 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisi arenguid.
50 Seega väidavad hagejad sisuliselt vääralt, et institutsioonid on vaidlustatud määruse põhjenduses 60 antud hinnangu osas rikkunud hoolsuskohustust.
51 Lõpetuseks, kuivõrd hagejad väidavad sisuliselt seda, et institutsioonid on rikkunud hoolsuskohustust ja algmääruse artikli 11 lõike 2 kolmandat lõiku, sest nad ei võtnud arvesse hagejate 25. juuli 2011. aasta kirjas sisaldunud seisukohtade teisi aspekte, siis tuleb meenutada, et viimati nimetatud sätte kohaselt võtavad liidu institutsioonide järeldused arvesse kõiki asjakohaseid ja nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendeid, mis on esitatud seoses küsimusega, kas dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemine võib tõenäoliselt kaasa tuua dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise, või on see ebatõenäoline.
52 Eespool toodud põhjenduste tõttu ei ole institutsioonid jätnud vaidlustatud määruses arvesse võtmata negatiivse arengu puudumist toodangus, tulususes, tootmisvõimsuse rakendusastmes ega tööhõives liidu tootmisharus, millele osutasid hagejad oma 25. juuli 2011. aasta kirjas. Lisaks tuleneb vaidlustatud määruse põhjendusest 59, et institutsioonid on võtnud arvesse tulususe, tootmise, müügimahu, tootmisvõimsuse rakendusastme ning tööhõive arenguid liidus 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Selles osas, milles hagejad leiavad, et institutsioonid on neid elemente hagejate 25. juuli 2011. aasta kirjas sisalduvaid seisukohti arvesse võttes valesti hinnanud, tuleb tõdeda, et see väide seondub vaidlustatud määruses sisalduva hinnangu põhjendatusega, mis on kolmanda väite ese, ja järelikult ei kuulu nimetatud määruse formaalse õiguspärasuse kontrolli alla. Sellest järeldub, et hagejate etteheide, mille kohaselt institutsioonid on rikkunud oma hoolsuskohustust ja algmääruse artikli 11 lõike 2 kolmandat lõiku, sest nad ei võtnud nõuetekohaselt arvesse 25. juuli 2011. aasta kirjas sisalduvaid hagejate seisukohti, tuleb tagasi lükata.
53 Kõigil eespool toodud põhjustel tuleb hagejate esimene väide, mille kohaselt rikuti nende menetlusõigusi, tagasi lükata.
Teine väide, mille kohaselt on tehtud faktivigu
Sissejuhatus
[…]
Teise väite esimene osa
[…]
Teise väite teine osa
[…]
Teise väite kolmas osa
[…]
Järeldus
[…]
Kolmas väide, mille kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu
Sissejuhatus
[…]
Kolmanda väite esimene osa
– – Ilmsed hindamisvead ja algmääruse artikli 11 lõike 2 ning artikli 3 lõigete 2, 6 ja 7 rikkumine
[…]
– – Puudulik põhjendamine
[…]
– – Järeldus
[…]
Kolmanda väite teine osa
– – Sissejuhatus
[…]
– – Vaidlustatud määruse põhjendustes 58 ja 59 sisalduvad hinnangud
[…]
– – Vaidlustatud määruse põhjenduses 61 sisalduv hinnang
[…]
– – Vaidlustatud määruse põhjenduses 62 sisalduv hinnang
[…]
– – Vaidlustatud määruse põhjenduses 64 sisalduv hinnang
[…]
– – Järeldus
[…]
Kohtukulud
[…]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Crown Equipment (Suzhou) Co. Ltd ja Crown Gabelstapler GmbH & Co. KG kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja neli viiendikku Euroopa Liidu Nõukogu kohtukuludest.
3. Jätta üks viiendik nõukogu kohtukuludest tema enda kanda.
4. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. detsembril 2014 Luxembourgis.
Allkirjad
Sisukord
Vaidluse taust
Menetlus ja poolte nõuded
Õiguslik käsitlus
1. 1. Vastuvõetavus
[…]
1. 1. 2. Sisulised küsimused
Esimene väide, mille kohaselt rikuti hagejate menetlusõigusi
Teine väide, mille kohaselt on tehtud faktivigu
Sissejuhatus
Teise väite esimene osa
Teise väite teine osa
Teise väite kolmas osa
Järeldus
Kolmas väide, mille kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu
Sissejuhatus
Kolmanda väite esimene osa
– – Ilmsed hindamisvead ja algmääruse artikli 11 lõike 2 ning artikli 3 lõigete 2, 6 ja 7 rikkumine
– – Puudulik põhjendamine
– – Järeldus
Kolmanda väite teine osa
– – Sissejuhatus
– – Vaidlustatud määruse põhjendustes 58 ja 59 sisalduvad hinnangud
– – Vaidlustatud määruse põhjenduses 61 sisalduv hinnang
– – Vaidlustatud määruse põhjenduses 62 sisalduv hinnang
– – Vaidlustatud määruse põhjenduses 64 sisalduv hinnang
– – Järeldus
Kohtukulud