Language of document : ECLI:EU:T:2022:853

Kohtuasi T626/20

Landwärme GmbH

versus

Euroopa Komisjon

 Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 21. detsembri 2022. aasta otsus

Riigiabi – Biogaasi turg – Maksuvabastused, millega hüvitatakse täiendavad tootmiskulud – Otsus jätta vastuväited esitamata – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Vastuvõetavus – Ametliku uurimismenetluse algatamata jätmine – Tõsised raskused – ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3 – Määruse (EL) 2015/1589 artikli 4 lõiked 3 ja 4 – Keskkonna‑ ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020 – Abi kumuleerumine – Mitme liikmesriigi poolt antud abi – Imporditud biogaas – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – ELTL artikkel 110

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ametlikku uurimismenetlust algatamata – ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuvate isikute hagi – Hagi, mille eesmärk on kaitsta huvitatud isikute menetluslikke õigusi – Vastuvõetavus

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3 ning artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus 2015/1589, artikli 1 punkt h, artikli 4 lõige 3 ja artikli 6 lõige 1)

(vt punktid 18–32)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ametlikku uurimismenetlust algatamata – ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuvate isikute hagi – Hagi, mille eesmärk on kaitsta huvitatud isikute menetluslikke õigusi – Asjaomase abi potentsiaalse saaja esitatud hagi – Vastuvõetavus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

(vt punktid 35–48)

3.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Tema poolt suuniste vastuvõtmine abi siseturuga kokkusobivuse hindamiseks – Tagajärjed – Enda kaalutlusõiguse piiramine

(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2014/C 200/1)

(vt punkt 51)

4.      Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja võistlev etapp – Abi kokkusobivus siseturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada võistlev menetlus – Tõsised raskused – Tõendamiskoormis – Kättesaadav teave – Asjaolud, mis võimaldavad tõendada selliste raskuste olemasolu – Komisjoni uurimise ebapiisavus või puudulikkus esialgses uurimismenetluses

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus 2015/1589, artikkel 4)

(vt punktid 64–75 ja 83–100)

5.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abi kokkusobivus siseturuga – Kaalutlusõigus – Riigiabi reguleerivate sätete ning asutamislepingu muude sätete omavahelise sidususe arvestamine – Biogaasi ostu maksuvabastus, millega liikmesriik hüvitab täiendavad tootmiskulud – Teistes liikmesriikides asutatud biogaasi tootjad, kes saavad tootmisabi – Kohustus võtta maksuvabastuse siseturuga kokkusobivuse hindamisel arvesse abi, mida on andnud teised liikmesriigid – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Sarnased olukorrad – ELTL artikkel 110 – Objektiivne kriteerium – Pöörddiskrimineerimine

(ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikkel 108)

(vt punktid 101–128)

Kokkuvõte

Rootsi Kuningriik teatas 1. aprillil 2020 Euroopa Komisjonile oma kavatsusest muuta ja pikendada kuni 31. detsembrini 2030 kahte abikava, mille kohaldamiseks oli komisjon juba loa andnud kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „vaidlusalused kavad“). Nende kavade kohaselt on teatavate taastuvate gaaskütuste (edaspidi „biogaas“) ost vabastatud teatavatest aktsiisidest, mis kuuluvad tasumisele sama kasutusotstarbega fossiilgaasilt.

ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust algatamata leidis komisjon 29. juuni 2020. aasta otsustes(1) (edaspidi „vaidlustatud otsused“), et teatatud meetmed käsitlevad riigiabi, mis on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobiv. See säte näeb ette, et abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Täpsemalt märkis komisjon esiteks, et vaidlusalused kavad olid vajalikud, kuna ilma nendes ette nähtud täieliku maksuvabastuseta oleks biogaas fossiilgaasist kallim, ning teiseks, et võib välistada, et nende kavade alusel antav abi ületaks summat, mis on vajalik biogaasi suuremate tootmiskulude katmiseks võrreldes fossiilgaasi tootmisega ja põhjustaks seega nende suuremate kulude ülemäärast hüvitamist (edaspidi „ülemäärane hüvitamine“).

Hageja Landwärme GmbH, kes toodab Saksamaal biometaani, esitas vaidlustatud otsuste peale tühistamishagi. Kui Üldkohus oli tuvastanud, et hagi on vastuvõetav, leidis ta hagi rahuldama asudes, et arvestades tõsiseid raskusi, mis tekivad teatatud meetmete siseturuga kokkusobivuse hindamisel, oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse.

Üldkohtu hinnang

Seoses hagi vastuvõetavusega tõdes Üldkohus kõigepealt, et hageja heidab komisjonile ette eelkõige seda, et ta ei algatanud ametlikku uurimismenetlust hoolimata asjaolust, et sellele institutsioonile ei saanud olla teadmata tõsiste raskuste esinemine seoses sellega, et Rootsis vaidlusaluste kavade alusel antud abi ja teiste liikmesriikide poolt biogaasi tootjatele antud muu abi võib kumuleeruda (edaspidi „vaidlusalune kumuleerumine“) ja kumuleerumine võib kaasa tuua ülemäärase hüvitise maksmise tootjatele, kui nad müüvad biogaasi Rootsis. Seejärel tõi Üldkohus esile, et hageja kui kavades ette nähtud abi potentsiaalne kaudne saaja, kes konkureerib ettevõtjatega, kes on selle abi tegelikud saajad, on asjasse puutuv isik ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses ja huvitatud pool määruse, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL artikli 108 kohaldamiseks(2), artikli 1 punkti h tähenduses. Lõpuks leidis Üldkohus, et hagejal on põhjendatud huvi, kuna vaidlustatud otsuste tühistamise korral saab ta kasutada menetluslikke õigusi, mis on huvitatud pooltele tagatud ametliku uurimismenetluse käigus, esitades komisjonile seisukohti muudatuste kohta, mis tuleb vaidlusalustesse kavadesse sisse viia, et muuta need siseturuga kokkusobivaks. Seega on hagi vastuvõetav vähemalt osas, milles hageja esitab vaidlusalust kumuleerumist puudutava vastuväite.

Enne selle vastuväite analüüsimist lükkas Üldkohus tagasi komisjoni argumendi, mille kohaselt keskkonna‑ ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020(3), mille kohta hageja ei ole väitnud, et need oleks õigusvastased, ei võimalda omistada vaidlusalusele kumuleerumisele mingit rolli vaidlusaluste kavade siseturuga kokkusobivuse hindamisel. Nimelt ei ole nende suunistega vastuolus see, kui komisjon kontrollib, kas sellest kumuleerumisest võib tuleneda ülemäärane hüvitamine.

Mis puudutab selle vastuväite põhjendatust, siis märkis Üldkohus, et vaidlustatud otsustes kontrollis komisjon üksnes seda ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda Rootsi Kuningriigi antud mitme abi kumuleerumisest, ja et nii toimides välistas ta selle, et vaidlusalune kumuleerumine võib vaidlusaluste kavade siseturuga kokkusobivuse kindlakstegemisel tekitada tõsiseid raskusi. Üldkohus täpsustas veel, et kui komisjon teeb esialgse uurimismenetluse lõppedes otsuse ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, peab tal olema võimalik järeldada – ilma et see küsimus tekitaks tõsiseid raskusi –, et kõnealune abi ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust.

Üldkohus osutas, et kohtupraktika kohaselt on asjaolu, et analüüs, mille komisjon viis läbi esialgse uurimismenetluse käigus, on ebapiisav või puudulik, teatatud abimeetme hindamisel tõsiste raskuste esinemise kaudne tõend, ning rõhutas, et ülemäärase hüvitamise puudumise küsimus on tihedalt seotud vaidlusaluste kavade proportsionaalsuse küsimusega. Seega võib asjaolu, et komisjon – vaatamata vaidlusaluse kumuleerumise võimalike tagajärgede kohta talle kättesaadavale teabele – analüüsis ülemäärase hüvitamise puudumist ebapiisavalt ja puudulikult, olla käesolevas asjas tõsiste raskuste esinemise tuvastamiseks piisav.

Enne kui Üldkohus tuvastas, et vaidlusaluste kavade kokkusobivus siseturuga tekitab tõsiseid raskusi ülemäärase hüvitamise tõttu, mis võib tuleneda vaidlusalusest kumuleerumisest, analüüsis ta komisjoni ja Rootsi Kuningriigi argumente, mille kohaselt nõuab diskrimineerimiskeelu põhimõtte või ELTL artikli 110 järgimine sisuliselt seda, et vaidlusalustes kavades ette nähtud maksuvabastusi tuleb kohaldada sõltumatult Rootsis müüdud biogaasi päritolust, tegemata vahet selle järgi, kas liikmesriik, kus biogaas on toodetud, on või ei ole andnud abi biogaasist energia tootmiseks.

Diskrimineerimiskeelu põhimõtte järgimise osas toonitas Üldkohus, et vaidlusaluste kavade eesmärk on muuta biogaas konkurentsivõimeliseks fossiilgaasiga, hüvitades biogaasi kõrgemad tootmiskulud. Seda eesmärki silmas pidades ei kujuta sellise biogaasi müük, mille täiendavad tootmiskulud on hüvitatud, endast sarnast olukorda sellise biogaasi müügiga, mille täiendavaid tootmiskulusid ei ole veel hüvitatud. Üldkohus täpsustas, et nende kahe olukorra erinevus on olemas isegi siis, kui täiendavate kulude hüvitamine tuleneb abist, mida annavad teised liikmesriigid kui Rootsi Kuningriik. Järelikult, kui ei ole objektiivset põhjendust, ei või neile kahele müügile kohaldada sama maksuvabastust, ja seda sõltumata küsimusest, kas Rootsis müüdud biogaas on toodetud riigi territooriumil või on imporditud.

Seoses ELTL artikliga 110, mis keelab liikmesriikidel kehtestada imporditud toodetele suuremaid makse kui need, mida kohaldatakse samasugustele kodumaistele toodetele, tõi Üldkohus esile, et ülemäärase hüvitamise esinemist võib pidada objektiivseks kriteeriumiks, mis võimaldab kohaldada vaidlusaluste kavadega ette nähtud maksuvabastust üksnes sellise kodumaise või imporditud biogaasi suhtes, mille täiendavaid tootmiskulusid fossiilgaasiga võrreldes ei ole juba hüvitatud muu abiga. Selline objektiivsel kriteeriumil põhinev eristamine hoiab ära diskrimineerimise, mis tuleneks teatud liikmesriikidest imporditud biogaasile juba makstud hüvitistest. Üldkohus täpsustas ühtlasi, et vaidlusalused kavad põhjustavad Rootsis toodetud biogaasi pöörddiskrimineerimise sellistes teistes liikmesriikides toodetud biogaasi kasuks, kes annavad abi biogaasist energia tootmiseks. Seda tulemust ei saa pidada selliseks, mis tuleneb kohustusest järgida ELTL artiklit 110, mille mõte on takistada seda, et liikmesriik soodustab oma toodangut teiste liikmesriikide toodangu arvelt.

Neid kaalutlusi arvestades järeldas Üldkohus, et komisjonil pidi vaidlusaluste kavade siseturuga kokkusobivuse kontrollimisel olema tõsiseid raskusi seoses vaidlusalusest kumuleerumisest tuleneda võiva ülemäärase hüvitamisega, mis nõuab ametliku uurimismenetluse algatamist. Seetõttu rahuldas ta hagi ja tühistas vaidlustatud otsused.


1      Komisjoni 29. juuni 2020. aasta otsus C(2020) 4489 (final) riigiabi SA.56125 (2020/N) kohta – Rootsi – Kava SA.49893 (2018/N) pikendamine ja muutmine – Maksuvabastus soojusenergia tootmiseks mõeldud biogaasile ja biopropaanile, mis ei ole saadud toidukultuuridest, ja komisjoni 29. juuni 2020. aasta otsus C(2020) 4487 (final) riigiabi SA.56908 (2020/N) kohta – Rootsi – Rootsis mootorikütusena kasutatava biogaasi toetuskava pikendamine ja muutmine, mille kokkuvõte on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (vastavalt ELT 2020, C 245, lk 2, ja ELT 2020, C 260, lk 4).


2      Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).


3      Komisjoni teatis. Keskkonna‑ ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 200, 28.6.2014, lk 1–55).