ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)

17. detsember 2003(*)

Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Komisjoni pädevus – Diskrimineerimine lennuettevõtjate vahel – Asjakohane valdkondlik ja geograafiline turg – Seos nende valdkondlike turgude vahel, mida on väidetavalt mõjutatud – Vaidlustatud otsuse õiguslik alus – Turgu valitseva seisundi esinemine – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Trahvisumma proportsionaalsus

Kohtuasjas T‑219/99,

British Airways plc, asukoht Waterside (Ühendkuningriik), esindajad: solicitor W. Allan ja solicitor O. Black, barrister W. Wood ja barrister H. Davies, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: M. Erhart, keda abistas barrister A. Barav, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja,

keda toetab

Virgin Atlantic Airways Ltd, asukoht Crawley (Ühendkuningriik), esindajad: solicitor P. Binetter, barrister N. Green ja barrister C. West,

menetlusse astuja,

mille ese on EÜ artikli 230 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 14. juuli 1999. aasta otsus 2000/74/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamise menetluse kohta (IV/D‑2/34.780 Virgin/British Airways) (EÜT 2000, L 30, lk 1),

EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees B. Vesterdorf, kohtunikud M. Jaeger ja H. Legal,

kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,

arvestades kirjalikus menetluses ja 26. veebruari 2003. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Komisjoni 14. juuli 1999. aasta otsuse 2000/74/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamise menetluse kohta (IV/D‑2/34.780 Virgin/British Airways) (EÜT 2000, L 30, lk 1; edaspidi „vaidlustatud otsus”) põhjenduse 2 kohaselt on British Airways plc (edaspidi „BA”) Ühendkuningriigi suurim lennuettevõtja. Ta haldab lennuliinide võrgustikku, mille keskpunkt on Londoni piirkonna lennujaamad. Asjakohasel ajavahemikul hõlmas tema regulaarsete lennuliinide võrgustik 15 sihtkohta Ühendkuningriigis ja 155 rahvusvahelist sihtkohta 72 riigis. BA oli 1997. aastal maailmas esikohal reisijakilomeetrite arvu poolest rahvusvaheliste regulaarlendude osas ning üheksandal kohal reisijakilomeetrite arvu poolest regulaarsete rahvusvaheliste ja siselendude osas kokku.

2        BA konsolideeritud käive oli 31. märtsil 1998 lõppenud majandusaastal 8,642 miljardit naelsterlingit, millest puhaskasumi moodustas 460 miljonit naelsterlingit. Samal majandusaastal oli BA‑l keskmiselt 60 675 töötajat.

3        Virgin Atlantic Airways Ltd (edaspidi „Virgin”) on erakapitalil põhinev ettevõtja, mis on äriühinguna asutatud Inglise õiguse alusel ja mis haldab regulaarseid reisijaveo teenuseid teatud arvul rahvusvahelistel liinidel. Ta oli 1997. aastal maailmas 21. kohal reisijakilomeetrite arvu poolest rahvusvaheliste regulaarlendude osas ning 31. kohal reisijakilomeetrite arvu poolest regulaarsete rahvusvaheliste ja siselendude osas kokku. Virgini käive oli 30. aprillil 1998 lõppenud majandusaastal ligikaudu 942 miljonit naelsterlingit. 1997. aasta lõpus oli tal ligikaudu 4522 töötajat.

4        BA sõlmis International Air Transport Association’i (IATA) poolt tunnustatud reisiagentidega kokkulepped, mis andsid agentidele õiguse saada BA korraldatud lendude piletite müügi eest baastasu. 1976.–1997. aastal moodustas nimetatud vahendustasu 9% rahvusvaheliste lennupiletite müügist ja 7,5% siselendude piletite müügist.

5        Lisaks baastasusüsteemile sõlmis BA IATA reisiagentidega kokkulepped, mis hõlmasid kolme erinevat rahaliste stiimulite korda: „turustuskokkulepped”, „ülemaailmsed kokkulepped” ning lõpuks „tulemustasu maksmise kord”.

 Turustuskokkulepped ja ülemaailmsed kokkulepped

6        Esimene BA kehtestatud stiimulite kord hõlmas „turustuskokkuleppeid”, mis andsid Ühendkuningriigis asuvatele IATA teatud reisiagentidele võimaluse saada lisaks baastasule järgmisi lisatasusid:

–        tulemustasu, millele lisandusid teatud eritasud sõltuvalt BA lennureiside müügimahust;

–        sularaha reisiagentide töötajate koolitusfondist;

–        sularaha ettevõtluse arendamise fondist, mille BA asutas tulude suurendamise eesmärgil ja millest saadud vahendeid pidid reisiagendid kasutama BA reklaamiprojektide rahastamiseks.

7        Turustuskokkulepetes oli Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele ette nähtud ka kohustus mitte kohelda BA‑d teistest lennuettevõtjatest ebasoodsamalt, eelkõige hindade, toodete, reisikataloogide ja lennuplaanide esitlemisel.

8        Nimetatud turustuskokkulepped, mis sõlmiti üheks aastaks, olid üldjuhul mõeldud ainult nendele Ühendkuningriigis asuvatele IATA reisiagentidele, kelle aastane BA lennupiletite müügist saadud tulu oli üle 500 000 naelsterlingit (edaspidi „lennupiletite müügitulu”). Reisiagentidega, kelle lennupiletite müügitulu oli suurem kui 500 000 naelsterlingit, kuid väiksem kui 10 miljonit naelsterlingit, sõlmiti tüüpturustuskokkulepe. Nendega, kelle lennupiletite müügitulu oli üle 10 miljoni naelsterlingi, sõlmiti turustuskokkulepe, mille üle pidas BA eraldi läbirääkimisi.

9        Tulemustasu arvutati astmelise tabeli alusel sõltuvalt sellest, kui palju reisiagent BA lennupiletite müügitulu suurendas. Lisaks üldisele tulemustasule maksti teatud lennuliinide eest ka eritulemustasu.

10      Tulemustasu või eritasu maksmine sõltus sellest, kui palju reisiagendid BA lennupiletite müüki eelmise aastaga võrreldes suurendasid. Kuigi üldjuhul kumbagi nimetatud tasu BA Ühendkuningriigi-siseste lendude sektoris ei makstud, võeti nimetatud sektoreid arvesse selle kindlakstegemisel, kas müügieesmärgid on saavutatud, sest nimetatud eesmärgid arvutati ülemaailmsete lennupiletite müügituluna, mis hõlmas kauglende, lühilende ja siselende.

11      Lisaks turustuskokkulepetele sõlmis BA kolme IATA reisiagendiga teist liiki stiimulite kokkulepped (edaspidi „ülemaailmsed kokkulepped”). Talvehooajaks 1992/1993 võttis BA koos kolme reisiagendiga kasutusele motivatsiooniprogrammid, mis andsid viimastele õiguse saada täiendavat vahendustasu, mille arvutamisel võeti aluseks BA osa kasv nende ülemaailmses müügis.

12      Virgin esitas 9. juulil 1993 komisjonile kaebuse, mis puudutas eeskätt turustuskokkuleppeid.

13      Komisjon otsustas algatada menetluse BA poolt Ühendkuningriigis asuvate reisiagentidega sõlmitud turustuskokkulepete suhtes ning võttis 20. detsembril 1996 BA suhtes vastu vastuväiteteatise. BA suulised märkused kuulati ära 12. novembril 1997 toimunud ärakuulamisel.

 Uus tulemustasu maksmise kord

14      BA saatis 17. novembril 1997 kõigile Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele kirja, milles ta selgitas üksikasjalikult, kuidas toimivad kolmandat liiki stiimulite kokkulepped ehk uus tulemustasu maksmise kord, mida hakati kohaldama alates 1. jaanuarist 1998 (edaspidi „uus tulemustasu maksmise kord”).

15      Lisaks uuele fikseeritud 7‑protsendilisele baastasule, mida kohaldati kõikide Ühendkuningriigis müüdud lennupiletite suhtes, võis iga reisiagent saada täiendavat vahendustasu kuni 3% rahvusvaheliste lendude piletite müügilt ja kuni 1% siselendude piletite müügilt. Siselendude piletite ja rahvusvaheliste lendude piletite müügilt lisaks saadava muutuva tasuosa suurus sõltus reisiagendi tulemustest BA piletite müümisel. Reisiagentide müügitulemusi mõõdeti reisiagendi poolt konkreetses kalendrikuus väljastatud BA lennupiletite müügist saadud kogutulu ning eelmise aasta vastava kuu kogutulu võrdlemise teel.

16      Uue tulemustasu maksmise korra kohaselt anti reisiagendile iga protsendipunkti eest, mille võrra müügitulu suurenemine ületas 95% suurust võrdlusmäära, täiendav muutuv tasuosa 0,1%, mida maksti täiendava vahendustasuna rahvusvaheliste lendude piletite müügilt lisaks 7‑protsendilisele baastasule. Siselendude piletite müügilt saadav muutuv tasuosa oli 0,1% iga 3% eest, mille võrra müügitulu suurenemine ületas 95% suurust võrdlusmäära. Maksimaalne muutuv tasuosa, mida reisiagent võis uue tulemustasu maksmise korra kohaselt saada, oli 3% rahvusvaheliste lendude piletite eest ja 1% siselendude piletite eest, kui tulemused võrdusid kummalgi juhul vähemalt 125%‑ga.

17      Kui reisiagendi konkreetse kalendrikuu tulemus oli näiteks 112%, oli muutuv tasuosa rahvusvaheliste lendude piletite puhul 1,7% ((112–95) × 0,1%) rahvusvaheliste lendude piletite müügitulust, mida võeti arvesse vastava kuu tasu arvutamisel. Seevastu siselendude piletite puhul oli muutuv tasuosa samade tulemuste juures 0,5% ((112–95) ÷ 3 × 0,1%) siselendude piletite müügitulust, mida võeti arvesse kalendrikuu tasu arvutamisel. Uue tulemustasu maksmise korra kohaselt maksti muutuv tasuosa välja kord kuus.

18      Uus tulemustasu maksmise kord pidi esialgu kehtima kuni 31. märtsini 1999. 1997. aasta detsembris kehtestas BA üleminekukorra, mille kohaselt kohaldati uut tulemustasu maksmise korda koos kehtivate 9% ja 7,5% suuruste baastasudega, mida maksti vastavalt rahvusvaheliste ja siselendude piletite müügi eest. 8. veebruaril 1999 teatas BA, et seda korda majandusaastaks 1999/2000 ei pikendata.

19      Virgin esitas 9. jaanuaril 1998 BA uue tulemustasu maksmise korra peale täiendava kaebuse. Komisjon võttis 12. märtsil 1998 vastu selle korra kohta täiendava vastuväiteteatise.

 Komisjoni otsus

20      Komisjon võttis 14. juulil 1999 nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määruse nr 17 esimene määrus asutamislepingu artiklite [81] ja [82] rakendamise kohta (EÜT 1962, 13, lk 204; ELT eriväljaanne 08/01, lk 3) alusel vastu vaidlustatud otsuse, milles on leitud, et iga BA teenindatav lennuliin, mille lähte‑ ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad, kujutab endast potentsiaalselt eraldiseisvat lennutranspordi teenuste turgu (põhjendus 80) ning et lennutranspordi osas on asjaomane geograafiline turg Ühendkuningriigi turg (põhjendus 83).

21      Vaidlustatud otsuse põhjenduse 31 kohaselt osutavad reisiagendid lennuettevõtjatele teenuseid, mis seisnevad lennuettevõtjate osutatavate lennutranspordi teenuste reklaamimises, reisijate abistamises sobivate transporditeenuste valimisel ning piletite väljastamist, reisijatelt raha kogumist ja lennuettevõtjatele edastamist puudutavate haldusülesannete täitmises. Vastutasuks nende teenuste eest maksavad lennuettevõtjad agentidele vahendustasu lähtuvalt nende agentide vahendusel realiseeritud piletite müügist.

22      Komisjon leiab seejärel, et BA on lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis turgu valitseva seisundiga ostja eelkõige protsendimäära tõttu, mille moodustab BA piletite müük Ühendkuningriigi territooriumil IATA reisiagentide reguleerimissüsteemi raames toimuvast lennupiletite kogumüügist (põhjendused 90 ja 91).

23      Komisjon täpsustab vaidlustatud otsuse põhjendustes 29 ja 30 turustuskokkulepete ja uue tulemustasu maksmise korra üksikasju järgmiselt:

„(29) Eespool kirjeldatud reisiagentidele vahendustasu maksmise kordadel on üks märkimisväärne ühine omadus. Mõlemal juhul suurendab müügitulu suurendamise eesmärkide saavutamine vahendustasu, mida reisiagendile makstakse kõikide müüdud lennupiletite pealt, mitte üksnes pärast eesmärkide saavutamist müüdud piletite pealt. Turustuskokkulepete kohaselt suureneb reisiagendile iga müüdud lennupileti pealt makstav preemia kõigi reisiagendi poolt müüdud lennupiletite osas. Tulemustasu maksmise korra kohaselt suureneb reisiagendile makstav protsentides väljendatud tulemustasu kõigi reisiagendi müüdud lennupiletite osas. See tähendab, et kui reisiagent on jõudmas vahendustasu suurenemiseks vajaliku künniseni, võib BA mõne täiendava lennupileti müük mõjutada väga oluliselt selle tulu suurust, mida ta saab vahendustasu kujul. Seevastu BA konkurent, kes sooviks teha reisiagendile soodustuse, et motiveerida teda müüma tema lennupileteid BA piletite asemel, peaks selle mõju neutraliseerimiseks pakkuma BA makstavast tunduvalt suuremat vahendustasu protsenti kõigilt selle agendi müüdavatelt piletitelt.

(30)      BA vahendustasude maksmise korra mõju illustreerib järgmine näide. Oletame, et reisiagent müüb asjaomase võrdlusaasta teatud kuul rahvusvahelisi lennupileteid 100 000 [naelsterlingi] eest kuus. Kui reisiagent müüb BA rahvusvahelisi lennupileteid 100 000 [naelsterlingi] eest kuus, saab ta 7‑protsendilist baastasu ja 0,5‑protsendilist „tulemustasu” ((100–95) × 0,1%), mis teeb rahvusvaheliste lennupiletite müügi eest makstavatelt vahendustasudelt saadavaks kogutuluks 7500 [naelsterlingit] (100 000 × (7% + 0,5%)). Kui sama reisiagent suunaks 1% tema poolt vahendatavate rahvusvaheliste lennupiletite müügist BA konkurendile, väheneks tema „tulemustasu” 0,4%‑ni ((99–95) × 0,1%) ja seda vähendatud määra kohaldataks kõikide tema müüdud BA lennupiletite suhtes. BA rahvusvaheliste lennupiletite müügi eest makstava vahendustasu vormis saadav reisiagendi tulu väheneks seega 7326 [naelsterlingini] (99 000 × (7%+0,4%)). Kui BA rahvusvaheliste lennupiletite müük väheneb 1000 [naelsterlingi] võrra, siis väheneb vahendustasu 174 [naelsterlingi] võrra. Vahendustasu „piirmääraks” on seega 17,4%. Praktikas tähendab see seda, et BA konkurent, kes võib pakkuda lende, mis asendaksid reisiagendi vahendatud BA lennupiletite müüki 1000 [naelsterlingi] väärtuses, peab pakkuma nende piletite eest 17,4% vahendustasu, et hüvitada reisiagendile [BA vahendustasudena] saamata jäänud tulu. Kuigi BA peab samuti pakkuma kõnealuse kõrge piirmääraga vahendustasu, et suurendada oma lennupiletite müüki, on tal eelis uue ettevõtja ees, kes peab pakkuma kõrget vahendustasu kõikide piletite müügilt […]

Kirjeldatud mõju võimendub, kui kõnealuste piletite arv moodustab reisiagendi poolt müüdavate võrdlusmääraks seatud BA lennupiletite müügist väiksema osa. Mõju võimendub ka juhul, kui lisaks täiendava vahendustasu saamisele uue tulemustasu maksmise korra kohaselt saab reisiagent tulemustasu ka „turustuskokkuleppe” alusel.”

24      Komisjon tõdeb vaidlustatud otsuses, et rakendades turustuskokkuleppeid ning uut tulemustasu maksmise korda Ühendkuningriigis asuvate lennureisiagentide suhtes, kuritarvitas BA turgu valitsevat seisundit, mida ta omab lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis (põhjendus 96).

25      BA poolt tulemustasu maksmise korra kohaldamine Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele kujutab endast turgu valitseva seisundi kuritarvitust, kuna selle kohaldamise tulemusel esiteks motiveeritakse neid agente säilitama või suurendama BA lennupiletite müügi mahtu, selle asemel et müüa oma teenuseid BA konkurentidele, sest kõnealused rahalised stiimulid ei sõltu reisiagendi poolt müüdud BA lennupiletite müügimahust absoluutarvuna (põhjendus 102), ning teiseks kehtestatakse asjaomaste reisiagentide samaväärsete tehingute jaoks ebavõrdsed tingimused (põhjendus 109).

26      Lõpetuseks leiab komisjon, et BA kuritarvitav tegevus lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis kahjustab BA ja lennutranspordi teenuste turgudel Ühendkuningriigis tegutsevate teiste lennuettevõtjate vahelist konkurentsi (põhjendused 103 ja 111).

27      Sellest tulenevalt on vaidlustatud otsuse resolutsioon sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 1

[BA] rikkus [EÜ] artiklit 82, kuna ta kohaldas reisiagentide suhtes, kellelt ta ostab Ühendkuningriigis lennureisibüroo teenuseid, vahendustasude ja muude stiimulite korda, mille eesmärk ja tagajärg oli reisiagentide lojaalsuse hüvitamise ning reisiagentide vahelise diskrimineerimise teel BA konkurentide väljatõrjumine lennutranspordi turgudelt Ühendkuningriigis.

Artikkel 2

Artiklis 1 tuvastatud rikkumiste eest määratakse [BA]‑le trahv summas 6,8 miljonit eurot.

[…]”

 Menetlus

28      BA esitas talle 27. juulil 1999 teatavaks tehtud vaidlustatud otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 1. oktoobril 1999.

29      Virgin palus 10. aprillil 2000 saabunud avalduses luba astuda käesolevasse menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.

30      Äriühing Air France palus 25. aprillil 2000 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud avalduses samuti luba astuda käesolevasse menetlusse BA tühistamisnõuete toetuseks, väites, et käesoleva vaidluse lahendus avaldab mõju seisukohale, mille komisjon peab võtma menetluses, mis on suunatud Air France’i poolt reisiagentide suhtes kohaldatavate kaubanduslike stiimulite süsteemide vastu.

31      9. veebruari 2001. aasta määrusega rahuldati Virgini menetlusse astumise avaldus ja BA taotlus, et teatud dokumente käsitletaks Virgini suhtes konfidentsiaalsena.

32      Seevastu Air France’i menetlusse astumise avaldus jäeti rahuldamata, põhjusel et tal puudub huvi käesoleva vaidluse lahenduse vastu, kuna tehtava kohtuotsuse võimalik mõju vaidlustatud otsusele, mille komisjon võib Air France’i suhtes teha, ei ole käesoleva menetluse ese.

33      Esimese Astme Kohtu otsusega määrati ettekandja-kohtunik esimesse kotta ja käesolev asi määrati seetõttu sellele kojale.

34      Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (esimene koda) alustada suulist menetlust. Menetlust korraldavaid meetmeid rakendades palus ta BA‑l ja komisjonil vastata mõnele kirjalikule küsimusele. BA ja komisjon täitsid need nõudmised määratud tähtaja jooksul.

35      Poolte kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu suulistele küsimustele kuulati ära 26. veebruari 2003. aasta kohtuistungil.

 Poolte nõuded

36      Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus tervikuna;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

37      Komisjon, keda toetab Virgin, palub Esimese Astme Kohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

38      BA esitab oma hagi põhjendamiseks kaheksa väidet, mis puudutavad vastavalt komisjoni pädevuse puudumist, diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumist, asjaomase valdkondliku ja geograafilise turu ebaõiget määratlemist, selliste valdkondlike turgude vahel piisavalt tiheda seose puudumist, mida on väidetavalt mõjutatud, vaidlustatud otsuse tegemist valel õiguslikul alusel, turgu valitseva seisundi puudumist, turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puudumist ning lõpuks ülemäära suurt trahvisummat.

 Esimene väide komisjoni pädevuse puudumise kohta

 Poolte argumendid

39      BA väidab, et vaidlustatud otsust 14. juulil 1999 vastu võttes ületas komisjon oma pädevust, kuna kõigil tema liikmetel, kes olid parlamendi umbusaldusavalduse ennetamiseks 16. märtsil 1999 tagasi astunud, olid kuni uue komisjoni liikmete ametissenimetamiseni 15. septembril 1999 volitused üksnes asjaajamiseks EÜ artikli 201 tähenduses, mis on kohaldatav analoogia alusel.

40      Põhjused, mille tõttu on EÜ artiklis 201 komisjoni tegevust piiratud ja millest peamine seisneb selles, et parlamendile antakse konstitutsiooniline õigus võtta komisjonilt tema poliitilised volitused, kehtivad vähemalt sama palju juhul, kui komisjoni kui organi tagasiastumine on vabatahtlik nagu käesolevas asjas, kui siis, kui tagasiastumine toimub parlamendi umbusaldusavalduse tulemusel.

41      Erinevalt sellest, et komisjoni liikmed jäävad ametisse seni, kuni nad on asendatud, nagu on ette nähtud EÜ artikli 215 neljandas lõigus, milles on silmas peetud olukorda, kui tekivad vabad ametikohad komisjonis, kes jätkab oma kohustuste täitmist ametiajal, milleks ta on nimetatud, hõlmab mõiste „asjaajamine”, mida komisjoni liikmed jätkavad EÜ artikli 201 teise lõigu kohaselt, üksnes komisjoni igapäevast tegevust. Selle hulgast jäävad välja uued poliitilised algatused, nagu vaidlustatud otsus, millele komisjon selgelt kavatses omistada sellise pretsedendi väärtuse, mis on kohaldatav BA‑ga sarnast turupositsiooni omavatele lennuettevõtjatele.

42      Isegi kui eeldada, et EÜ artikkel 215 on kohaldatav, ei oleks see säte andnud komisjonile volitusi vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks. Kõnealuse sätte esimeses lõigus on ette nähtud, et komisjoni liikme kohustused lõpevad ametist lahkumisel või tagandamisel. Sõna „kohustused” hõlmab otsust, mis nagu käesolevas asjas käsitleb EÜ artikli 82 kohaldamist, nagu rõhutab EÜ artikli 213 lõike 2 sõnastus, mille kohaselt on komisjoni liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

43      Komisjon väidab, et parlamendi umbusaldusavalduse puudumise korral ei ole EÜ artikkel 201 isegi analoogia alusel kohaldatav vabatahtliku ametist lahkumise suhtes, isegi kui tegemist on komisjoni kõikide liikmete samaaegse ametist lahkumisega, kuna niisugust olukorda reguleerib EÜ artikkel 215.

44      Kuna viimati nimetatud sättega ei ole kehtestatud mingeid piiranguid nende volituste teostamisele, on komisjoni liikmed õiguslikult volitatud ja kohustatud teostama pädevust, mis on neile asutamislepinguga antud kuni nende asendusliikmete nimetamiseni.

45      Igal juhul ei ole vaidlustatud otsus uus poliitiline algatus ja see kuulub komisjoni asjaajamise hulka.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

46      EÜ artikkel 201 on sõnastatud järgmiselt:

„Kui Euroopa Parlamendi päevakorda esitatakse umbusaldusavaldus komisjoni tegevuse kohta, ei pane Euroopa Parlament seda hääletusele varem kui kolme päeva möödumisel selle päevakorda esitamisest ning umbusaldusavaldus otsustatakse ainult avalikul hääletusel.

Kui umbusaldusavalduse poolt on vähemalt kaks kolmandikku antud häältest, mis esindavad Euroopa Parlamendi liikmete enamust, siis astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus tagasi. Nad jätkavad asjaajamist seni, kuni nad asendatakse kooskõlas artikliga 214. Sellisel juhul lõpeb nende asemele nimetatud komisjoni liikmete ametiaeg kuupäeval, mil oleks lõppenud täies koosseisus tagasi astuma sunnitud komisjoni liikmete ametiaeg.”

47      Peale selle on EÜ artiklis 215 sätestatud:

„Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpevad komisjoni liikme kohustused ametist lahkumisel või tagandamisel.

Ametist lahkumise, tagandamise või surma läbi tekkinud vaba ametikoha täidab liikme ülejäänud ametiajaks uus liige, kelle nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogu võib ühehäälselt otsustada, et niisugust vaba ametikohta ei ole vaja täita.

Presidendi ametist lahkumise, tagandamise või surma korral täidetakse tema ametikoht ülejäänud ametiajaks. Presidendi asendamiseks kohaldatakse artikli 214 lõikes 2 sätestatud menetlust.

Kui tagandamine artikli 216 põhjal välja arvata, jäävad komisjoni liikmed ametisse seni, kuni nad on asendatud või kuni nõukogu on käesoleva artikli teise lõigu kohaselt otsustanud, et vaba ametikohta ei ole vaja täita.”

48      Komisjoni president J. Santer teatas 16. märtsi 1999. aasta kirjaga liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsi presidendile komisjoni liikmete otsusest täies koosseisus ametist lahkuda ja usaldada oma volituste teostamine liikmesriikide valitsuste kätesse. Selles kirjas teatasid komisjoni president ja liikmed, et vastavalt EÜ artikli 215 neljandale lõigule jäävad nad ametisse seni, kuni asutamislepingutes ette nähtud menetluste kohaselt nimetatakse nende asemele uued liikmed.

49      Nõukogu leidis 22. märtsi 1999. aasta deklaratsioonis küll, et uus komisjon on vaja nimetada võimalikult kiiresti, kuid soovis samas, et komisjoni liikmed jääksid seni vastavalt asutamislepingutele ametisse.

50      EÜ artiklist 201 ilmneb, et komisjoni liikmeid saab pidada selle artikli teise lõigu viimase lause tähenduses „täies koosseisus tagasi astuma sunnitu[ks]” üksnes juhul, kui parlament on samas sättes määratletud tingimustel eelnevalt umbusaldusavalduse esitanud.

51      Umbusaldusavalduse puudumise korral, nagu käesolevas asjas, kujutavad komisjoni kõikide liikmete eraldiseisvad ametist lahkumised, isegi kui need on samaaegsed, endast olukorda, mida EÜ artikli 201 sätted ei reguleeri.

52      Asjaolu, et komisjoni liikmed tunnistasid oma poliitilist vastutust, lahkudes täies koosseisus ametist, ei oma õiguslikult selles suhtes mingit tähtsust. Ühenduse pädevussüsteemis ei või õigusakti õigusliku aluse valik sõltuda ainult ühe institutsiooni veendumusest, vaid peab põhinema kohtulikult kontrollitavatel objektiivsetel teguritel (vt selle kohta Euroopa Kohtu 26. märtsi 1987. aasta otsus kohtuasjas 45/86: komisjon vs. nõukogu, EKL 1987, lk 1493, punkt 11).

53      Seega tuleb järeldada, et asjaomaste komisjoni liikmete kohustused lõppesid nende eraldiseisva vabatahtliku ametist lahkumisega EÜ artikli 215 esimese lõigu tähenduses ning nende eraldiseisvate ametist lahkumiste samaaegsus ei saa kahtluse alla seada iga ametist lahkumise vabatahtlikkust.

54      Pealegi, nagu nähtub Euroopa ühenduste liikmesriikide valitsuste esindajate 15. septembri 1999. aasta otsuse 1999/627/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega nimetatakse ametisse Euroopa ühenduste komisjoni president ja komisjoni liikmed (EÜT L 248, lk 30; ELT eriväljaanne 01/03, lk 133), volitustest, põhineb see otsus eelkõige EÜ artiklil 215.

55      Täpsustades EÜ artikli 215 esimeses lõigus, et komisjoni liikme kohustused lõpevad ametist lahkumisel või tagandamisel, soovisid asutamislepingu autorid lihtsalt määratleda komisjoni liikmete kohustuste lõppemise õiguslikud põhjused nende volituste kehtivuse ajal, soovimata siiski keelata ametist lahkuvatel liikmetel teostada nende tavapäraseid volitusi kuni nende ametist lahkumise jõustumiseni nende tegeliku asendamise kuupäeval.

56      Sellest tulenevalt jäid asjaomased isikud „ametisse seni, kuni nad [asendati]” 15. septembril 1999 vastavalt EÜ artikli 215 neljandas lõigus ettenähtule. Seega säilitasid nad kuni selle kuupäevani oma pädevuse täies ulatuses.

57      Järelikult võttis komisjon vaidlustatud otsuse 14. juulil 1999 vastu oma pädevust ületamata.

58      Seetõttu tuleb esimene väide tagasi lükata.

 Teine väide, et on rikutud diskrimineerimiskeelu põhimõtet

  Poolte argumendid

59      BA heidab komisjonile ette, et viimane eiras diskrimineerimiskeelu põhimõtet ja asetas ta väga ebasoodsasse konkurentsiolukorda, kuna ta keelas vaidlustatud otsuses BA‑l kohaldada oma tulemustasu maksmise kordi Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide suhtes, võtmata sarnast otsust vastu teiste selliste lennuettevõtjate suhtes, kelle seisund on vähemalt sama tugev kui see, mille komisjon omistas BA‑le, ning kes kohaldavad samu rahaliste stiimulite süsteeme.

60      Asjaolu, et Virgini kaebus oli varasem, ei õigusta rikkumismenetluse alustamise otsuse tegemist üksnes BA suhtes. Menetluses olevate juhtumite jaoks vahendite eraldamiseks komisjonil olev kaalutlusõigus ei saa anda õigust diskrimineerimiseks, eriti kuna see ise avaldab konkurentsivastast mõju ettevõtjale, kelle suhtes menetlus toimub.

61      Komisjon ei pea kuidagi diskrimineerivaks vaidlustatud otsuse vastuvõtmist, mis toimus kuus aastat pärast Virgini kaebuse esitamist. Ta leiab, et tal on kaalutlusõigus tema menetluses olevatele juhtumitele erinevate tähtsusastmete omistamiseks vastavalt ühenduse huvidele (Esimese Astme Kohtu 18. septembri 1992. aasta otsus kohtuasjas T‑24/90: Automec vs. komisjon, EKL 1992, lk II‑2223, punkt 77).

62      Vastavalt vaidlustatud otsuse vastuvõtmise päeval avaldatud pressiteatele, mis käsitles „reisiagen[tide] vahendustasusid reguleerivaid põhimõtteid”, kujutab kõnealune otsus endast esimest etappi lennuettevõtjate poolt reisiagentidele makstavate vahendustasude käsitlemisel. Selles pressiteates esitatud põhimõtted annavad ka selged juhised kõigile teistele lennuettevõtjatele, kes on BA‑ga sarnases olukorras, ning komisjon peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et tagada, et teised samaväärses olukorras olevad lennuettevõtjad järgivad neid põhimõtteid.

63      Vaidlustatud otsus ei avalda BA‑le negatiivset mõju muudel geograafilistel turgudel peale Ühendkuningriigi turu. Kuna BA‑l ei ole muudel turgudel turgu valitsevat seisundit, võib ta kasutada rahaliste stiimulite kordasid, et osutada vastupanu konkureeriva ettevõtja kasutatavatele kordadele.

64      Pealegi ei ole pakkumisel, mis lähtub teistelt lennuettevõtjatelt, kes kohaldavad Ühendkuningriigi territooriumil lennureisiagentidele mitmesuguseid tulemustasu maksmise kordasid, mingit mõju vaidlustatud otsusele. Kõnealune otsus puudutab BA‑d kui Ühendkuningriigis lennureisibüroo teenuste turgu valitseva seisundiga ettevõtjat erilise vastutuse tõttu, mis tal niisuguse ettevõtjana lasub.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

65      Selleks et oleks võimalik komisjonile ette heita, et ta on toime pannud diskrimineerimise, peab see institutsioon olema käsitlenud sarnaseid juhtumeid erinevalt, mistõttu teatud ettevõtjad on sattunud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, ilma et selline erinev käsitlemine oleks õigustatud teatud tähtsusega objektiivsete erinevuste olemasoluga (Esimese Astme Kohtu 7. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑106/96: Wirtschaftsvereinigung Stahl vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑2155, punkt 103).

66      Asjaolu, et komisjon ei ole tuvastanud rikkumist ettevõtja poolt, kes oli hagejaga sarnases olukorras, ei võimalda mingil juhul jätta selle hageja suhtes tuvastatud rikkumist tähelepanuta, tingimusel et rikkumine on nõuetekohaselt tõendatud (Euroopa Kohtu 31. märtsi 1993. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑89/85, C‑104/85, C‑114/85, C‑116/85, C‑117/85 ja C‑125/85–C‑129/85: Ahlström jt vs. komisjon, EKL 1993, lk I‑1307, punkt 146).

67      Lisaks põhineb seisukoht pelgal tõendamata väitel, et rahaliste stiimulite korrad, mida BA‑ga konkureerivad lennuettevõtjad kohaldavad reisiagentidele, on EÜ artiklite 81 ja 82 seisukohalt õigusvastased.

68      Pealegi, jättes tähelepanuta selle, et vaidlustatud otsus tehti alates 1993. aastast Virgini poolt BA peale esitatud kaebuse alusel, on komisjonil õigus ühenduse konkurentsinormide kohaldamise üle tõhusa järelevalve teostamiseks omistada – nagu käesolevas asjas – tema menetluses olevatele kaebustele erinevad tähtsusastmed (Euroopa Kohtu 4. märtsi 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑119/97 P: Ufex jt vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑1341, punkt 88) vastavalt ühenduse huvidele, mille hindamisel võetakse arvesse iga juhtumi asjaolusid ning eriti talle esitatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (eespool punktis 61 viidatud kohtuotsus Automec vs. komisjon, punkt 86).

69      Selles suhtes on komisjon kohustatud iga juhtumi puhul hindama väidetavate konkurentsipiirangute raskust (Esimese Astme Kohtu 13. detsembri 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑189/95, T‑39/96 ja T‑123/96: SGA vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑3587, punkt 53) ning talle esitatud kaebuse varasemat esitamist, nagu käesolevas asjas. Komisjoni kohustus on viia oma uurimismenetlused lõpuni mõistliku aja jooksul (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 22. oktoobri 1997. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑213/95 ja T‑18/96: SCK ja FNK vs. komisjon, EKL 1997, lk II‑1739, punktid 55 ja 56).

70      Kui komisjon seisab silmitsi olukorraga – nagu käesoleval juhul –, kus paljud asjaolud võimaldavad kahtlustada, et mitu samasse majandussektorisse kuuluvat suurettevõtjat on tegutsenud vastuolus konkurentsiõigusega, on tal isegi õigus keskendada oma pingutused ühele asjassepuutuvale ettevõtjale, paludes samas kõnealuste ettevõtjate võimaliku rikkumisega väidetavalt kahjustatud ettevõtjatel pöörduda siseriiklike ametivõimude poole (vt selle kohta eespool punktis 69 viidatud kohtuotsus SGA vs. komisjon, punkt 59).

71      Lõpuks kinnitas komisjon kohtuistungil, ilma et BA oleks talle selles osas vastu vaielnud, et ta alustas uurimismenetlust kaheksa lennuettevõtja suhtes kaebuste alusel, mille BA esitas juunis ja septembris 1998, ning teavitas 6. veebruari 2003. aasta kirjaga BA‑d oma kavatsusest need menetlused lõpetada.

72      Seega on BA ülesanne, kui ta leiab, et selleks on alust, esitada oma vastavad märkused komisjonile ja vaidlustada komisjoni võimalik otsus, mille kohaselt tema kaebusi ei menetleta edasi.

73      Seega ei saa teise väitega nõustuda.

 Kolmas väide, et asjakohane valdkondlik ja geograafiline turg on ebaõigesti määratletud

74      Nagu ilmneb vaidlustatud otsusest (vt eespool punkt 22), leidis komisjon, et BA turgu valitseva seisundi kindlaksmääramiseks asjakohane turg oli lennureisibüroo teenuste turg Ühendkuningriigis.

 Poolte argumendid

75      BA vaidleb vastu komisjoni kõnealusele analüüsile, väites, et reisiagentide poolt lennuettevõtjatele osutatavate teenuste turg – isegi kui eeldada, et see on olemas – ei saa käesoleva juhtumi asjaoludel kujutada endast asjaomast valdkondlikku turgu.

76      Komisjoni arvates olid vaidlusalustes tulemustasu maksmise kordades tuvastatud konkurentsipiirangud tingitud seisundist, mis BA‑l oli nende teenuste ostjana, mida Ühendkuningriigis asuvad reisiagendid osutasid. Sellega kaldus komisjon kõrvale esiteks oma tavapärasest meetodist asjaomase turu määratlemisel, otsustades ette ära, et tegemist on turgu valitseva seisundiga ja lõpuks ka kuritarvitusega, ning teiseks oma teatisest asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (EÜT 1997, C 372, lk 5; ELT eriväljaanne 08/01, lk 155).

77      Reisiagendid on turustuskanal, mis võimaldab lennuettevõtjatel müüa kohti oma lendudele ning täidab jaemüüjate funktsiooni. Kaubamärgitoodete turgudel hinnatakse konkurentsi laadi nii, et asjakohasena võetakse aluseks vaadeldavate toodete turud, mitte aga sellistes müügipunktides osutatavate jaemüügiteenuste ostmise turud, mida kasutavad tootjad oma toodete turustamiseks.

78      BA seisund reisiagentide suhtes ei anna head lähtepunkti tema turujõu hindamiseks. Asjaomase valdkondliku turu määratlemiseks, et hinnata reisiagentidele tehtud rahaliste soodustuste mõju konkurentsile, tuleb kindlaks teha, kas konkreetsel liinil lennutransporditeenuste ainus osutaja saab oma hindu tulemuslikult tõsta.

79      Nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 80 ja 81 möönab, sõltub vastus sellest, mil määral reisijad, kes soovivad kasutada konkreetset liini, leiavad, et see on tegelikult teiste liinidega asendatav. Komisjon kasutab seda lähenemist, kui ta uurib lennureisijate vedu Ühendkuningriiki ja Ühendkuningriigist, kuid ta kinnitab valesti, et on olemas lennureisibüroo teenuste eraldiseisev turg.

80      BA väidab, et komisjon on seisukohal, et isegi kui reisiagentide lennupiletite müügiteenuste turg peaks vähenema kuni tähtsusetuks muutumiseni, jääks see ikkagi asjaomaseks turuks. BA leiab aga, et müügi muud vormid välistavad järelduse, et lennuettevõtjal on sellel turul turujõud, isegi kui tema osa reisibüroode vahendusel piletite müügist on ülekaalukas.

81      Lisaks, isegi kui oleks neli kategooriat sihtkohti (Ühendriigid, Euroopa, Aafrika ja Kaug-Ida) ning neist iga jaoks üks lennutransporditeenuste osutaja, suudaks iga lennuettevõtja teostada olulist võimu oma lennuliinidel, ilma et teised ettevõtjad talle survet avaldaksid. Komisjoni arvates ei oleks aga ükski neist ettevõtjatest tingimata turgu valitseva seisundiga reisibüroo teenuste ostmisel, kuna neist iga puhul moodustaks kõnealuste teenuste ostmine 25%.

82      Viimaks võib lennuettevõtja, kellel puudub lennureisibüroo teenuste turul turgu valitsev seisund, kuid kes tagab üksi ühenduse konkreetsel lennuliinil või väikeses liinide võrgustikus, tegutseda täiesti sõltumatult oma konkurentidest ja reisiagentidest nendel samadel lennuliinidel. Siiski ei kuulu komisjoni analüüsi alusel selline olukord EÜ artikli 82 reguleerimisalasse.

83      BA lisab, et isegi kui lennureisibüroo teenused kujutaksid endast asjakohast valdkondlikku turgu, oleks asjaomane geograafiline turg palju laiem kui Ühendkuningriigi territoorium. Suur hulk olulisi reisiagente tegutsevad paljudes riikides. Lisaks toimub reisiagentide äritegevus lennuettevõtjatega üha enam rahvusvahelisel tasandil, nagu kinnitavad BA ülemaailmsed kokkulepped teatavate reisibüroodega.

84      Komisjon meenutab, et vaidlustatud otsuse põhjenduse 31 kohaselt tegutsesid reisiagendid lennuettevõtjate arvel sõltumatute vahendajatena, tegeledes iseseisvalt teenuste osutamisega (Euroopa Kohtu 1. oktoobri 1987. aasta otsus kohtuasjas 311/85: VVR, EKL 1987, lk 3801, punkt 20).

85      Lennureisibüroo teenused, mille eest maksavad lennuettevõtjad tasu nende piletite väljastamisel põhineva vahendustasu kujul, seisnesid lepingupartneriteks olevate lennuettevõtjate reklaamimises, reisijate abistamises vastavate lennuettevõtjate ja lendude valimisel, piletite väljastamises, reisijatelt raha kogumises ja selle lennuettevõtjatele edastamises.

86      Miski ei takista tuvastada turgu valitseva seisundi kuritarvitust, mille pani toime valitseva seisundiga ostja, kes ei jää ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisalast välja.

87      Komisjon meenutab, et ta on eraldiseisvaks turuks lugenud lennureisibüroo teenused (komisjoni 30. juuli 1991. aasta otsus 91/480/EMÜ asutamislepingu artikli [81] kohaldamise menetluse kohta (juhtum nr IV/32.659 – IATA Passenger Agency Programme) (EÜT L 258, lk 18)) ning teised turud, mis on seotud lennureisidega, nagu lennureiside arvutipõhised broneerimissüsteemid (komisjoni 4. novembri 1988. aasta otsus 88/589/EMÜ asutamislepingu artikli [82] kohaldamise menetluse kohta (IV/32.318, London European – SABENA) (EÜT L 317, lk 47)).

88      Asjaomase geograafilise turu piiritlemist Ühendkuningriigiga põhjendavad viimaks kõnealuse tegevuse erinevad asukoha määramise elemendid Ühendkuningriigi territooriumil. Eelkõige broneerivad kliendid tavapäraselt piletid oma elukohariigis ning reisiagentide ja lennuettevõtjate vahelised suhted tekivad riigiti.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

89      Komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et BA turgu valitseva seisundi tuvastamiseks arvessevõetav valdkondlik turg hõlmab teenuseid, mida lennuettevõtjad ostavad reisiagentidelt oma lennupiletite turustamiseks ja müümiseks (põhjendus 72). Komisjoni arvates on lennuettevõtjate niisuguse praktika tagajärg see, et tekib lennureisibüroo teenuste turg, mis on eraldiseisev lennutranspordi turgudest.

90      Komisjon oli ka seisukohal, et asjaomane geograafiline turg oli käesolevas asjas Ühendkuningriigi territoorium siseriikliku ulatuse tõttu, mis oli omane reisiagentide tegevusele.

91      On alust meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (Euroopa Kohtu 9. novembri 1983. aasta otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. komisjon, EKL 1983, lk 3461, punkt 37; Esimese Astme Kohtu 30. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑65/96: Kish Glass vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑1885, punkt 62, mis jäeti apellatsioonimenetluses muutmata Euroopa Kohtu 18. oktoobri 2001. aasta määrusega kohtuasjas C‑241/00 P: Kish Glass vs. komisjon, EKL 2001, lk I‑7759) tuleb konkreetsel valdkondlikul turul ettevõtja – tõenäoliselt turgu valitseva – seisundi kontrollimiseks hinnata konkurentsi võimalikkust just selle turu seisukohalt, arvates ühte kategooriasse tooted või teenused, mis oma iseloomulikelt tunnustelt on eriti sobivad pidevat nõudlust rahuldama ja mis on minimaalselt asendatavad teiste toodete või teenustega. Arvestades ka seda, et asjaomase turu määratlemine on vajalik selleks, et hinnata, kas asjassepuutuv ettevõtja saab takistada tõhusa konkurentsi säilimist ja olulisel määral käituda sõltumatult oma konkurentidest ja käesolevas asjas ka teenuse osutajatest, ei saa piirduda vaid asjakohast teenust iseloomustavate objektiivsete tunnuste hindamisega, vaid arvesse tuleb võtta ka konkurentsitingimusi ning nõudluse ja pakkumise vahekorda sellel turul.

92      BA kirjalikest materjalidest on tuletatav, et ta ise möönab lennureisibüroo teenuste iseseisva turu olemasolu, kuna ta kinnitab hagiavalduse punktis 11.34, et reisiagendid ise tegutsevad tiheda konkurentsiga turul, konkureerides omavahel, et osutada oma klientidele võimalikult parimat teenust.

93      Kuigi reisiagendid tegutsevad lennuettevõtjate arvel, kes kannavad kogu riski ja saavad kogu tulu, mis on seotud transporditeenuse endaga, ning sõlmivad transpordilepingud otse reisijatega, tegutsevad reisiagendid siiski sõltumatute vahendajatena, tegeledes iseseisvalt teenuste osutamisega (vt selle kohta eespool punktis 84 viidatud kohtuotsus VVR, punkt 20).

94      Nagu märgib komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 31, seisneb reisiagentide spetsiifiline tegevus esiteks potentsiaalsete reisijate nõustamises, lennupiletite broneerimises ja väljastamises, transpordi eest tasu kogumises ja selle lennuettevõtjatele edastamises ning teiseks nendele äriühingutele reklaami‑ ja müügiedendusteenuste osutamises.

95      Selles osas märgib BA ise, et reisiagendid on ja jäävad vähemalt lühiajalises plaanis lennuettevõtjate jaoks eluliselt tähtsaks turustuskanaliks, mis võimaldab neil tõhusalt müüa kohti nende pakutavatele lendudele, ning et reisiagentide ja lennuettevõtjate vahel valitseb vastastikune sõltuvus, kuna viimased ei ole ise võimelised tulemuslikult turustama oma lennutransporditeenuseid.

96      Nagu BA täiendavalt märkis, pakuvad reisiagendid suuremat valikut lennuühendusi ning väljumis- ja saabumisaegu, kui ükski lennuettevõtja seda suudaks. Reisiagendid filtreerivad teavet erinevate lendude kohta reisijate jaoks, kes seisavad silmitsi lennutranspordi erinevate hinnastruktuuride paljususega, mis tuleneb lennuettevõtjate reaalajas kasutatavatest hinnakujundussüsteemidest.

97      BA tunnistas lisaks, et roll, mis on reisiagentidel lennupiletite müümisel, selgitab seda, et lennuettevõtjad soovivad pakkuda neile eeliseid, et nad müüksid kohti nende lendudele. Nende teenuste asendamatust, mida reisiagendid osutavad lennuettevõtjatele, kinnitavad ka kõik lisatasud, mida viimased neile võimaldavad.

98      Viimaks rõhutas BA ise, et olulised reisiagendid pidasid ükshaaval läbirääkimisi lennupiletite müügikokkulepete üle ning neil on seega võimalik panna lennuettevõtjad omavahel konkureerima.

99      Seda eripära lennuettevõtjatele reisiagentide poolt osutatavate teenuste puhul, ilma et lennuettevõtjad võiksid tõsiselt kaaluda reisiagentide asendamist, et ise osutada samu teenuseid, kinnitab asjaolu, et süükspandavate asjaolude toimumise ajal Ühendkuningriigi territooriumil müüdud lennupiletitest 85% turustati reisiagentide vahendusel.

100    Seega tuleb tõdeda, et lennureisibüroo teenused on majandustegevus, mida vaidlustatud otsuses käsitletud ajal ei suutnud lennuettevõtjad asendada muu oma piletite müümise viisiga, ning seega kujutavad need teenused endast lennutranspordi turust eraldiseisvat teenuste turgu.

101    Mis puudutab asjaolu, et konkurentsipiirangud, mille põhjuseks peab komisjon BA tulemustasu maksmise kordasid, tulenevad seisundist, mis BA‑l on mitte teenuse osutaja, vaid lennureisibüroo teenuste ostjana, siis ei ole see asjaomase turu määratlemisel asjakohane. EÜ artikkel 82 on kohaldatav nimelt nii ettevõtjatele, kelle võimalik turgu valitsev seisund on tuvastatud oma tarnijate suhtes, nagu käesolevas asjas, kui ka ettevõtjatele, kellel võib olla turgu valitsev seisund oma klientide suhtes.

102    Lisaks möönis BA ise kohtuistungil, et nii müüja kui ostja võivad omada turgu valitsevat seisundit EÜ artikli 82 tähenduses.

103    Sellest tuleneb, et BA ei saa tulemuslikult väita, et asjaomase valdkondliku turu määratlemisel selleks, et hinnata nende rahaliste soodustuste mõju konkurentsile, mis ta tegi Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele, tuleb kindlaks teha, kas konkreetsel liinil lennutransporditeenuste ainus osutaja saab oma hindu tulemuslikult tõsta.

104    Niisugune parameeter, mis võib olla asjakohane iga lennuliini puhul, ei võimalda mõõta majanduslikku võimsust, mis on BA‑l mitte lennutransporditeenuste osutajana, vaid reisibüroo teenuste ostjana kõigil lennuliinidel, mille lähte- ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad, esiteks nii kõigi teiste lennuettevõtjate suhtes, kes on sama moodi lennureisibüroo teenuste ostjad, kui teiseks ka Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide suhtes.

105    Seega puudub mõju vastuväidetel, mille BA esitas komisjoni poolt aluseks võetud valdkondliku turu asjakohasuse kohta ning mis puudutavad lennupiletite reisiagentide vahendusel müügi võimalikku vähetähtsaks muutumist, lennuettevõtjate ainuõiguslikku spetsialiseerimist geograafiliste sihtkohtade alusel ning teatavatel lennuliinidel monopoolses seisundis oleva võimaliku lennuettevõtja tegevuse sõltumatust.

106    Need argumendid käsitlevad hüpoteetilisi olukordi või selliseid juhtumeid, mis ei puuduta konkurentsitingimusi, mis nii teenuse osutajatest reisiagentide kui nimetatud teenuste saajatest lennuettevõtjate vahel kehtivad asjaomasel valdkondlikul turul, mille moodustavad lennureisibüroo teenused.

107    Seega ei teinud komisjon hindamisviga, kui ta kvalifitseeris selliste teenuste valdkondliku turu, mida reisiagendid osutavad lennuettevõtjatele, asjakohaseks turuks, et tuvastada, kas BA‑l on seal nende teenuste ostjana turgu valitsev seisund.

108    Mis puudutab arvessevõetavat geograafilist turgu, siis tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et seda võib määratleda piirkonnana, kus kõigi ettevõtjate suhtes kehtivad eelkõige asjaomaste toodete või teenuste puhul sarnased või piisavalt ühetaolised konkurentsitingimused, ilma et oleks vajalik, et need tingimused oleksid täielikult ühetaolised (Esimese Astme Kohtu 6. oktoobri 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑83/91: Tetra Pak vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑755, punkt 91, mis jäeti apellatsioonimenetluses muutmata Euroopa Kohtu 14. novembri 1996. aasta otsusega kohtuasjas C‑333/94 P: Tetra Pak vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑5951).

109    Kuidagi ei saa eitada, et suur enamik reisijaid broneerivad oma lennupiletid elukohariigis. Kuigi BA väitis, et mitte kõiki pileteid ei müü reisiagendid Ühendkuningriigis tingimata selle riigi residentidele, möönis ta, et väljaspool Ühendkuningriiki toimunud tehinguid ei ole võimalik koguseliselt määratleda.

110    Lisaks, nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 83 märkis, ilma et BA oleks sellele vastu vaielnud, takistavad IATA eeskirjad lennupiletite kupongide kasutamise järjekorra kohta seda, et väljaspool Ühendkuningriigi territooriumi müüdavaid pileteid kasutataks Ühendkuningriigi lennujaamadest algavatel lendudel.

111    Kuna lennupiletite müük toimub siseriiklikul tasandil, ostavad lennuettevõtjad seega tavaliselt nende piletite müügiteenuseid siseriiklikul tasandil, nagu kinnitavad selleks BA ja Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahel sõlmitud kokkulepped.

112    Samuti ei ole kahtluse alla seatud seda, et lennuettevõtjad struktureerivad oma kaubandusteenused siseriiklikul tasandil ning lennupiletite reisiagentide poolt käitlemine toimub IATA arvelduseeskirjade siseriikliku plaani alusel ning käesoleval juhul vastavalt arvelduseeskirjade Ühendkuningriigi plaanile (Billing and Settlement Plan for the United Kingdom, edaspidi „BSPUK”).

113    Lisaks ei ole BA seadnud kahtluse alla komisjoni kinnitust, et BA kohaldab oma tulemustasu maksmise kordasid Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele ühetaoliselt kogu selle liikmesriigi territooriumil.

114    BA ei vaielnud vastu ka sellele, et vaidlusaluseid rahalisi stiimuleid kohaldatakse üksnes Ühendkuningriigis müüdud BA piletitele, isegi kui need stiimulid on ette nähtud kokkulepetes reisiagentidega, kelle tegevus hõlmab rohkem kui üht liikmesriiki.

115    Vastupidi BA väidetule ei tõenda BA sõlmitud ülemaailmsed kokkulepped teatavate reisiagentidega, et viimased teevad lennuettevõtjatega üha enam tehinguid rahvusvahelisel tasandil. Nagu ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 20, millele BA vastu ei vaielnud, sõlmiti need ülemaailmsed kokkulepped vaid kolme reisiagendiga ning üksnes 1992/1993 talvehooajaks. Pealegi lisati need kokkulepped lihtsalt kohalikele kokkulepetele, mis olid sõlmitud asjaomastes riikides.

116    Seega ei ole komisjon asjaomase geograafilise turuna valesti arvesse võtnud Ühendkuningriigi turgu, selleks et tõendada, et BA‑l oli seal turgu valitsev seisund nende lennureisibüroo teenuste ostjana, mida osutasid Ühendkuningriigis asuvad reisiagendid.

117    Seega ei saa nõustuda väitega, et asjakohane valdkondlik ja geograafiline turg on ebaõigesti määratletud.

 Neljas väide, et puudub vajalik seos nende valdkondlike turgude vahel, mida on väidetavalt mõjutatud

118    Vaidlustatud otsuses tuvastas komisjon vaidlusaluse tegevuse mõju avaldumise paljudele turgudele. Nagu ilmneb eelkõige vaidlustatud otsuse põhjendustest 111 ja 112, tõdes komisjon, et BA kohaldatavad tulemustasu maksmise korrad tõid lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis endaga kaasa diskrimineerimise Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahel ning püüdsid esiteks vähendada teiste ettevõtjate osutatavate lennureisibüroo teenuste mahtu ning teiseks allutada nende teenuste osutamise vähem soodsatele tingimustele. Lennureisibüroo teenuste turul BA kõnealune õigusvastane käitumine avaldab lisaks tõsist konkurentsivastast mõju lennutranspordi turgudel Ühendkuningriigis BA‑ga konkureerivatele lennuettevõtjatele (põhjendused 103 ja 113).

  Poolte argumendid

119    BA väidab, et ühelt poolt Ühendkuningriigis lennureisibüroo teenuste turu, kus väidetavalt on BA‑l turgu valitsev seisund, ning teiselt poolt Ühendkuningriigis lennutranspordi turgude vahel, kus BA‑l turgu valitsev seisund puudub, ei ole piisavalt tihedat seost EÜ artikli 82 tähenduses.

120    Komisjoni analüüs sisaldab „ringpõhjendust”, kuna ta leiab, et BA edu lennutranspordi turgudel Ühendkuningriigis toob reisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis endaga kaasa BA turgu valitseva seisundi, mille kuritarvitaval kasutamisel on kahjulik mõju esimestele turgudele.

121    Lisaks on BA‑le kuuluvad osad lennutranspordi turgudel Ühendkuningriigis liiga väikesed, et anda põhjust muretsemiseks, ning tema seisund reisibüroo teenuste ostjana Ühendkuningriigis ei võimalda tal kontrollida nende teenuste osutamist.

122    Komisjon on seisukohal, et ta tuvastas Ühendkuningriigis asuvate lennureisibüroode teenustest koosneva turu, kus BA‑l on turgu valitsev seisund ning kus ta seda seisundit kuritarvitas, diskrimineerides õigusvastaselt neid ettevõtjaid ning tuues oma tegevusega sel samal turul kaasa välistamismõju. Samuti on arvesse võetud välistamismõju, mis sellel kuritarvitusel oli konkureerivatele lennuettevõtjatele valdkondlikel turgudel, mis puudutavad lennutransporti lähte- ja sihtkohaga Ühendkuningriik.

123    Esimese Astme Kohus on rõhutanud, et EÜ artikkel 82 ei sisalda ühtegi sõnaselget viidet nõuete kohta, mis puudutavad kuritarvituse toimepanemise koha kindlaksmääramist toodete või teenuste turul (eespool punktis 108 viidatud 6. oktoobri 1994. aasta kohtuotsus Tetra Pak vs. komisjon, punkt 113), ning Euroopa Kohus on leidnud, et Esimese Astme Kohtu kõnealust seisukohta selles küsimuses ei saa vaidlustada (eespool punktis 108 viidatud 14. novembri 1996. aasta kohtuotsus Tetra Pak vs. komisjon, punkt 24).

124    Isegi kui käesolev juhtum erineb asjast, milles tehti eespool punktis 108 viidatud 6. oktoobri 1994. aasta kohtuotsus Tetra Pak vs. komisjon, kuna turgu valitseva seisundi kuritarvitamine BA poolt mõjutas nii turgu, kus tal on valitsev seisund, kui ka teisi turgusid, ei saa vaidlustada seda, et lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis on tihedad seosed turgudega, mis puudutavad Ühendkuningriigi-sisest lennutransporti või lennutransporti lähte- või sihtkohaga Ühendkuningriik.

125    Menetlusse astuja Virgin meenutab, et BA vaidles vastu sellele, et lennureisibüroo teenuste turg on lennutranspordi teenuste turust sõltumatu. BA ei saa seega enam väita, et need kaks turgu on teineteisest täiesti eraldatud ning ilma igasuguse omavahelise seoseta.

126    Virgin lisab, et tõsiselt ei saa vastu vaielda sellele, et reisiagentidel on võime määravalt avaldada reisijale mõju lennuettevõtja valimisel. Ka preemiad, mida neile tasuvad lennuettevõtjad, mõjutavad märkimisväärselt nende broneerimisviisi reisijate puhul, kes jätavad neile lennuettevõtja valimise õiguse.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

127    Turgu valitseva seisundi kuritarvitus, mis on toime pandud valdkondlikul turul, kus esineb turgu valitsev seisund, kuid mille mõju on tuntav eraldiseisval turul, kus asjaomasel ettevõtjal turgu valitsev seisund puudub, võib kuuluda EÜ artikli 82 kohaldamisalasse, kui see eraldiseisev turg on piisavalt seotud esimese turuga (vt selle kohta Euroopa Kohtu 6. märtsi 1974. aasta otsus liidetud kohtuasjades 6/73 ja 7/73: Istituto Chemioterapico Italiano ja Commercial Solvents vs. komisjon, EKL 1974, lk 223, punkt 22, ja 3. oktoobri 1985. aasta otsus kohtuasjas 311/84: CBEM, EKL 1985, lk 3261, punkt 26).

128    Käesoleval juhul sisalduvad tulemustasu maksmise korrad kõigis kokkulepetes, mis BA on sõlminud Ühendkuningriigis asuvate reisiagentidega, et viimased osutaksid lennureisibüroo teenuseid, nagu tema lennupiletite väljastamine reisijatele, ning sellega seotud reklaami- ja müügiedendusteenuseid.

129    Nagu on juba eespool märgitud, on selge, et lennureisiagendid täidavad jaemüüjate funktsiooni ning vähemalt lühiajalises plaanis säilitavad selle rolli ja jäävad seega lennuettevõtjate jaoks ka eluliselt tähtsaks.

130    Teenused, mida lennuettevõtjad müüvad sel viisil reisijatele Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahendusel, koosnevad lennutransporditeenustest nende ettevõtjate teenindatavatel regulaarlendudel, mille lähte- ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad.

131    Esimese Astme Kohus meenutab selles osas, et BA vaidlusaluse tegevuse ajal Ühendkuningriigis müüdud lennupiletitest 85% turustati lennureisiagentide vahendusel.

132    Seega esineb vaieldamatu seos ühelt poolt Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide poolt lennuettevõtjatele osutatavate lennureisibüroo teenuste ning teiselt poolt nende lennutransporditeenuste vahel, mida osutavad need ettevõtjad Ühendkuningriigis lennutranspordi turgudel, mis koosnevad lennuliinidest, mille lähte- ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad.

133    Pealegi põhinevad BA argumendid eeldusel, et asjaomaste turgude vahel esineb selline seos. Nimelt märgib BA hagiavalduse punktis 10.28, et kui reisiagent keeldub reklaamimast BA lende, võib see viimase jaoks kaasa tuua täieliku käibekaotuse. Niisugune saamata jäänud tulu võib avalduda üksnes väljastatud BA lennupiletite arvu vähenemises.

134    Seevastu leiab BA hagiavalduse punktis 4.39, et kuna lennuettevõtjate poolt reisiagentidele tehtavad soodustused võivad viia lennutransporditeenuste nõudluse kasvuni, toovad need kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu.

135    Seega leidis komisjon õigesti, et selliste Ühendkuningriigi reisibüroo teenuste turu, mida lennuettevõtjad reisiagentidelt ostavad, ning Ühendkuningriigi lennutranspordi turgude vahel on EÜ artiklis 82 nõutud seos.

136    Neil asjaoludel ei saa neljas väide olla tulemuslik.

 Viies väide vale õigusliku aluse kohta

137    Määrus nr 17, mille alusel vaidlustatud otsus vastu võeti, on esimene määrus EÜ artiklite 81 ja 82 rakendamise kohta ning selles on ette nähtud nende kahe sätte rakendamise üldine õiguslik raamistik.

138    Vastavalt nõukogu 26. novembri 1962. aasta määruse nr 141, millega jäetakse veondus nõukogu määruse nr 17 rakendusalast välja (EÜT 1962, 124, lk 2751), artiklile 1 „määrust nr 17 ei rakendata transpordisektori kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kindlaks määrata veohinnad ja ‑tingimused, transporditeenuste pakkumise piiramine või kontrollimine või transporditurgude jagamine; samuti ei kohaldata seda [EÜ] artikli [82] tähenduses turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise suhtes transporditurul”.

139    Määruse nr 141 põhjenduse 3 kohaselt on transpordile omaste tunnusjoonte tõttu põhjendatud jätta määruse nr 17 rakendusalast välja siiski vaid transporditeenuste osutamist otseselt käsitlevad kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus.

140    Viimaks võttis nõukogu 14. detsembril 1987 vastu määruse (EMÜ) nr 3975/87 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kehtestamise kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes (EÜT L 374, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 262).

 Poolte argumendid

141    BA väidab, et isegi kui eeldada, et asjakohane valdkondlik turg on lennureisibüroo teenuste turg, ei kuulu BA‑le süükspandav tegevus mitte selle määruse, mida komisjon kasutas vaidlustatud otsuse õigusliku alusena, see tähendab määruse nr 17, vaid määruse nr 3975/87 kohaldamisalasse.

142    Kohtuasjas, milles tehti Euroopa Kohtu 11. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑264/95 P: komisjon vs. UIC (EKL 1997, lk I‑1287, punkt 28), millega jäeti muutmata Esimese Astme Kohtu 6. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑14/93: Union internationale des chemins de fer vs. komisjon (EKL 1995, lk II‑1503), lükkas Euroopa Kohus tagasi komisjoni seisukoha, et nõukogu 19. juuli 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 1017/68 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis (EÜT L 175, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 6) on kohaldatav vaid transporditeenuste osutamist otseselt käsitlevate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, põhjendusel et määruse nr 1017/68 artikli 1 asjakohane osa on täpne ja üksikasjalik ega sisalda sõna „otseselt”.

143    Komisjon püüab eristada kohtuasja, milles tehti eespool punktis 142 viidatud kohtuotsus komisjon vs. UIC, käesolevast vaidlusest, kinnitades, et määruse nr 1017/68 kohaldamisala on määratletud laiemalt kui määruse nr 3975/87 puhul, kuivõrd esimeses õigusaktis on viidatud kõigile „kokkulepete[le], otsuste[le] ja niisuguse[le] kooskõlastatud tegevuse[le], mille eesmärgiks või tagajärjeks on veohindade ja -tingimuste kindlaksmääramine, veoteenuste pakkumise piiramine või kontrollimine, transporditurgude jagamine”. Siiski, nagu Euroopa Kohus eespool punktis 142 viidatud kohtuotsuses komisjon vs. UIC tõdes, on määruse nr 141 artikli 1 sõnastus just selline, mis jätab kogu transpordisektori määruse nr 17 kohaldamisalast välja.

144    Lisaks nähtub määruse nr 3975/87 sõnastusest endast, et selle õigusakti kohaldamisala ei ole mõeldud olema nii kitsas, nagu komisjon pakub. Selle artiklis 2 on ette nähtud EÜ artikli 81 lõikes 1 kehtestatud keelu kohaldamatus lisas loetletud keelatud kokkulepete suhtes. Selle lisa punktis k on nimetatud ka kokkuleppeid, mis puudutavad järgmisi küsimusi: „lennuettevõtjate ja nende poolt määratud esindajate vahelised arveldused keskse ja automatiseeritud arvelduskava või süsteemi abil, koos seejuures vajalikeks osutuvate või sellega seostuvate teenustega”. Kui komisjoni seisukoht oleks õige, ei kuuluks need kokkulepped mingil juhul määruse nr 3975/87 kohaldamisalasse.

145    Komisjoni enda analüüsi kohaselt tekivad BA‑le süükspandava tegevuse tagajärjed või vähemalt selle põhilised tagajärjed lennutranspordi sektoris (vaidlustatud otsuse põhjendused 118 ja 120). Lisaks kujutavad vaidlusalused tulemustasud endast ühte lennupileti müügiga kaasnevatest otsestest kuludest ning mõjutavad netohinda, mille lennuettevõtja saab vastutasuks osutatud lennutranspordi teenuse eest, määrates kaudselt kindlaks ka „veohinnad” määruse nr 141 tähenduses.

146    Õigusliku aluse valimisel komisjoni tehtud vea tulemusel jäi BA ilma oma menetluslikest tagatistest, võttes arvesse määruses nr 17 ja määruses nr 3975/87 sätestatud kordade vahel selles küsimuses esinevaid erinevusi.

147    Lisaks puudus komisjonil pädevus vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks osas, milles see mõjutab Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelisi lennuliine. Need liinid ei kuulu määruse nr 3975/87 kohaldamisalasse, mis on piiratud ühenduse lennujaamade vahelise lennutranspordiga.

148    Komisjon on arvamusel, et ei ole mingit kahtlust, et tegevusena, mis kaasnevad või on kaudselt seotud otseses tähenduses lennutranspordi turuga, ei kuulu lennureisibüroo teenused tegevuse hulka, mis on vastavalt määruse nr 141 artiklile 1 määruse nr 17 kohaldamisalast välja jäetud, ning et need jäävad vastupidi just määruse nr 17 kohaldamisalasse.

149    Määrus nr 3975/87, mille põhjenduses 3 on rõhutatud lennutranspordi sektori spetsiifilisi tunnuseid, on kohaldatav üksnes lennutranspordi teenuste osutamisega otseselt seotud kokkulepete suhtes.

150    Vaidlustatud otsus käsitleb aga ainult teenuseid, mida BA ostab reisiagentidelt. Nii süükspandav kuritarvitus kui selle esmase mõju tekkimine leidsid aset lennureisibüroo teenuste turul (vaidlustatud otsuse põhjendused 85 ja 112). BA ja Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahel sõlmitud konkurentsivastased kokkulepped ei puuduta „lennutranspordi teenuseid” ega ole selliste teenuste osutamisega otseselt seotud.

151    Milline tahes on määruse nr 1017/68 kohaldamisala, ei ole see määrus käesoleval juhul asjakohane ja eespool punktis 142 viidatud kaks kohtuotsust, mis puudutavad Union internationale des chemins de fer’i, on seotud selle määruse, mitte määrusega nr 3975/87.

152    Kui määruse nr 1017/68 artiklis 1 on selle määruse kohaldamisala määratletud laialt, siis vastavalt määruse nr 3975/87 (muudetud nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2410/92) (EÜT L 240, lk 18) artikli 1 lõikele 2 kohaldatakse määrust nr 3975/87 ainult „ühenduse lennujaamade vahel toimuva õhutranspordi suhtes”.

153    Lisaks ei puuduta käesolev vaidlus veoteenuste pakkumist ega veohindade kindlaksmääramist, mida on määruse nr 1017/68 artiklis 1 sõnaselgelt nimetatud.

154    Kui – nagu BA püüab väita – lennureisibüroo teenused ei kuuluks määruse nr 3975/87 kohaldamisalasse, olles samal ajal määrusega nr 141 välja jäetud ka määruse nr 17 kohaldamisalast, ei reguleeriks neid ükski ühenduse õigusnorm – mis oleks võimatu.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

155    BA kohaldatavad tulemustasu maksmise korrad sisalduvad kokkulepetes, mis on BA ja Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahel sõlmitud BA‑le lennureisibüroo teenuste osutamiseks ja eelkõige BA lennupiletite müümiseks ning ei puuduta seega otseses tähenduses lennutranspordi teenuseid, mida BA osutab reisijatele.

156    Nende lennutranspordi teenuste osutamine on BA ja reisijate vahel sõlmitud konkreetsete lepingute ese ning vaidlustatud otsus neid seega ei puuduta.

157    Tulemustasu maksmise kordasid, mille kohaldamist Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide suhtes komisjon kritiseerib, ei saa seega pidada vahetult seotuks otseses tähenduses lennutranspordi teenusega, mille osutamises on reisija ja lennuettevõtja omavahel kokku leppinud.

158    Nagu aga ilmneb määruse nr 141 põhjendusest 3, on transpordile omaste tunnusjoonte tõttu põhjendatud jätta määruse nr 17 rakendusalast välja siiski vaid „transporditeenuste osutamist otseselt käsitlevad” kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus (Euroopa Kohtu 24. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑82/01 P: Aéroports de Paris vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑9297, punkt 18).

159    Nii on määruse nr 141 artikliga 1 jäetud määruse nr 17 kohaldamisalast välja üksnes kokkulepped, „mille eesmärgiks või tagajärjeks on kindlaks määrata veohinnad ja ‑tingimused, transporditeenuste pakkumise piiramine või kontrollimine või transporditurgude jagamine” (eespool punktis 158 viidatud kohtuotsus Aéroports de Paris vs. komisjon, punkt 18) ja „EÜ artikli 82 tähenduses turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitami[ne] transporditurul”.

160    BA tugineb eespool punktis 142 viidatud kohtuotsusele komisjon vs. UIC viidates asjatult sellele, et määruse nr 1017/68 artikli 1 sõnastus on samasugune nagu määruse nr 141 artikkel 1, mis piirab määruse nr 17 kohaldamisala seoses kõikide transpordivaldkondade suhtes kohaldatavate määrustega, selleks et väita, et määrus nr 3975/87 on käesolevas asjas kohaldatav.

161    Esiteks ilmneb määruse nr 3975/87 põhjendusest 2, et määrust nr 1017/68 kohaldatakse üksnes sisetranspordi suhtes (raudtee-, maantee- ja siseveetransport). BA ei saa seega tulemuslikult väita, et määrus nr 3975/87 on käesoleval juhul asjakohane, tuginedes määrusele nr 1017/68, mille esemeline kohaldamisala on erinev.

162    Määruse nr 3975/87 põhjendusest 2 ilmneb, et komisjonil ei olnud enne selle määruse jõustumist võimalik vahetult uurida juhtumeid, mille puhul kahtlustatakse EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumist lennutranspordi sektoris.

163    Teiseks, arvestades küll määruse nr 3975/87 põhjenduse 5 kohaselt teatavaid transpordile üldiselt omaseid tüüpilisi tunnusjooni, leidsid selle õigusakti vastuvõtjad samas, et lennutranspordi sektoril on omad spetsiifilised tunnused, nagu nähtub sama määruse põhjendusest 3.

164    Kolmandaks ilmneb lennutranspordile kohaldatavate õigusnormide ülesehitusest ühenduse seadusandja tahe – mis puudub määruses nr 1017/68 – piirata määruse nr 3975/87 kohaldamisala üksnes tegevustega, mis puudutavad otseselt lennutranspordi teenuste osutamist, just selle sektori spetsiifilisuse tõttu.

165    Nii nähtub määruse nr 3975/87 pealkirjast, et sellega „[kehtestatakse] konkurentsieeskirjade rakendamiskor[d] õhutranspordi ettevõtjate suhtes”, erinevalt määrusest nr 1017/68, mis puudutab „konkurentsieeskirjade rakendamiskor[da] raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis”. Niisugune erinev sõnastus kinnitab, et tegevus kuulub määruse nr 3975/87 kohaldamisalasse üksnes juhul, kui see on lennutranspordi teenustega otseselt seotud (vt selle kohta eespool punktis 158 viidatud kohtuotsus Aéroports de Paris vs. komisjon, punkt 22).

166    Pealegi on määrusega nr 3975/87 samal päeval vastu võetud nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3976/87 asutamislepingu artikli [81] lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris (EÜT L 374, lk 9; ELT eriväljaanne 07/01, lk 270) põhjenduses 1 meenutatud, et määrusega nr 17 kehtestatakse konkurentsieeskirjade rakendamiskord kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, „mis ei ole otseselt seotud õhutransporditeenuste osutamisega” (eespool punktis 158 viidatud kohtuotsus Aéroports de Paris vs. komisjon, punkt 24).

167    Lisaks on määruse nr 3975/87 (muudetud määrusega nr 2410/92) artikli 1 lõikes 2 sätestatud, et „[k]äesolevat määrust kohaldatakse ainult ühenduse lennujaamade vahel toimuva õhutranspordi suhtes”.

168    Samamoodi käsitleb määruse nr 3975/87 artikkel 4a, mis kehtestati nõukogu 14. mai 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 1284/91, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3975/87 (EÜT L 122, lk 2; ELT eriväljaanne 07/01, lk 312), üksnes tegevust, mille eesmärk või tagajärg „seab otseselt ohtu lennuteenuse olemasolu”, mis eeldab lennutranspordi teenuste osutamisega otsese seose olemasolu (eespool punktis 158 viidatud kohtuotsus Aéroports de Paris vs. komisjon, punkt 23).

169    Seega ei ole kuidagi määrava tähtsusega BA argument määruse nr 3975/87 artiklis 2 koostoimes selle määruse lisa punktiga k ette nähtud erandi kohta, mis tehakse kokkulepete puhul, mis puudutavad lennuettevõtjate ja nende poolt määratud esindajate vahelisi arveldusi ja tasaarveldusi.

170    Neid täiesti tehnilisi kokkuleppeid tuleb eespool kirjeldatud õigusnormide kontekstis pidada eraldatavateks sellistest kokkulepetest, nagu BA ja Ühendkuningriigis asuvad reisiagendid sõlmisid otseses tähenduses reisibüroo teenuste osutamiseks.

171    Lõpuks ei ole kuidagi põhjendatud BA väide, et talle süükspandava tegevuse peamised tagajärjed tekivad lennutranspordi turul. Kohaldatava määruse valik sõltub asjaomase tegevuse kvalifitseerimisest, mitte selle turu eelnevast kindlakstegemisest, kus tekivad tegevuse tagajärjed (vt selle kohta eespool punktis 142 viidatud kohtuotsus komisjon vs. UIC, punkt 42).

172    Igal juhul ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 85 ja 112, et komisjon tegi nii BA turgu valitseva seisundi esinemise kui selle teatud tagajärgede tekkimise kohana kindlaks lennureisibüroo teenuste turu Ühendkuningriigis, ning sellest piisab käesolevas asjas määruse nr 17 kohaldamise põhjendamiseks.

173    Seega ei rikkunud komisjon õigusnorme, kui ta vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel tugines määrusele nr 17.

174    Järelikult tuleb see väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Kuues väide, et puudub turgu valitsev seisund

 Poolte argumendid

175    Esiteks heidab BA komisjonile ette, et ta pidas teda lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis turgu valitseva seisundiga ettevõtjaks, võtmata nõuetekohaselt arvesse tihedat konkurentsi, millega ta seisab silmitsi lennutranspordi turgudel Ühendkuningriigis.

176    Sõltumata tema teenindatavate liinide koguarvust, ei tegutse BA suurel määral sõltumatult oma konkurentidest igal liinil ega reisijatest, kellel on võimalik valida lennuettevõtja iga liini jaoks.

177    BA heidab teiseks komisjonile ette, et viimane ei selgitanud, kuidas tema väidetav turgu valitsev seisund lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis „tuleneb väga suurest edust” lennutranspordi turgudel Ühendkuningriigis.

178    BA märgib kolmandaks, et lennureisibüroo teenuste turu osad Ühendkuningriigis, mis tal komisjoni arvates on reisiagentide kliendina, ei tõenda, et tal on sellel turul turgu valitsev seisund. Komisjon piirdus sellega, et arvutas kokku kogu BA piletite müügi kõigil liinidel, mille lähte- ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad, kuigi need liinid moodustavad eraldiseisvad turud.

179    Lisaks ei ole komisjon nõuetekohaselt arvutanud BA‑le kuuluvaid turuosasid. Komisjoni poolt aluseks võetud protsendimäärad sisaldavad ka väljaspool Ühendkuningriiki toimunud müüki ning hindavad seega BA turuosasid üle. Komisjon tugines oma arvutustes lennupiletite müügile, mis toimus BSPUK‑i kaudu, milles osales vaid osa Ühendkuningriigis asuvatest reisiagentidest. Jättes analüüsimata teiste reisiagentide tehingud, rahuldus komisjon oletusega, et BSPUK‑i kaudu toimunud tehingud moodustasid 80–85% kõigist reisiagentide müüdud piletitest. Viimaks hõlmas BA‑le omistatud ja BSPUK‑i raames teostatud müük tehinguid, mille sooritasid teised ettevõtjad, kes kasutasid BA‑d agendina ja kes ei osalenud kokkulepetes, mis olid sõlmitud BA ja Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahel.

180    BA väidab, et komisjon ei võtnud arvesse selle müügi mõju, mis toimus muude kanalite kui reisiagentide kaudu, nagu otsemüük telefoni või interneti teel. See müük mõjutab, nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 72 sõnaselgelt möönis, lennuettevõtjate võimu lennureisibüroo teenuste turul.

181    Tõstes esile BA eriti tugevat seisundit peamiste reisiagentide suhtes, jättis komisjon tähelepanuta nende kogumüügist BA piletite osakaalu ilmse languse ning teatavate peamiste reisiagentide tegevuses BA‑le osutatud teenuste suhteliselt väikese osa.

182    Kui kohaldada kohtupraktikas tunnustatud turuosade stabiilsuse kriteeriumi või konkurentsitundlikkuse kriteeriumi (Euroopa Kohtu 13. veebruari 1979. aasta otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. komisjon, EKL 1979, lk 461), ei saa BA turuosadest Ühendkuningriigi lennureisiagentide teenuste „turul” järeldada, et tal on seal igal ajal turgu valitsev seisund.

183    BA‑le kuuluvate turuosade andmete nõuetekohane analüüs lükkab pigem ümber järelduse turgu valitseva seisundi kohta. BA turuosa on nimelt 47,7%‑lt 1990. aastate alguses langenud 39,7%‑le. Seevastu teiste lennuettevõtjate, eelkõige Virgini ja British Midlandi turuosad on kiiresti kasvanud.

184    Vastupidi sellele, mida väidab komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 92, ei muuda reisiagendi müüdud piletite protsendimäära suurus asjaomast ettevõtjat selle agendi jaoks „kohustuslikuks äripartneriks”. Praktikas peab iga agent pakkuma suure hulga lennuettevõtjate pileteid. Tegelikult on agentidel läbirääkimistel tugev positsioon ning reisiagendi lõpliku valiku teeb klient.

185    Erinevalt edasimüüjatest, kes tegutsesid asjaomastel turgudel kohtuasjas, milles tehti eespool punktis 182 viidatud kohtuotsus Hoffmann-La Roche vs. komisjon, ning kohtuasjas, milles tehti eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus Michelin vs. komisjon, ei ole reisiagentidel tavaliselt varu ning neil ei ole ka tegelikult vaja müüa BA pileteid. Kuna BA teenindatavatel liinidel lendavad ka teised lennuettevõtjad, võivad reisibürood järgida reisijate valikut nii kaua, kui nad saavad müüa BA pileteid.

186    Viimaks, kui BA‑l on tõepoolest turgu valitsev seisund, ei ole tal mingit huvi kulutada märkimisväärseid summasid oma teenuste parandamiseks, et tõhusamalt konkureerida teiste ettevõtjatega.

187    Komisjon väidab, et lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis BA turgu valitseva seisundi tuvastamisel lähtus ta IATA poolt tunnustatud reisiagentide poolt müüdud BA piletite protsendimäärast ning hulgast seotud teguritest, nagu BA suurus, tema lennutranspordi teenuste valiku suurus ning tema võrgustiku ulatus.

188    BA oli ilmselgelt võimeline tegutsema Ühendkuningriigis asuvatest reisiagentidest sõltumatult ning eelkõige ühepoolselt asendama 7,5% suuruse baastasu siselendudel ning 9% suuruse baastasu rahvusvahelistel lendudel 7% suuruse baastasuga.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

189    EÜ artiklis 82 kirjeldatud turgu valitsev seisund puudutab olukorda, kus ettevõtja majanduslik võimsus annab talle võimaluse takistada tõhusa konkurentsi säilimist asjaomasel turul, andes sellele ettevõtjale võimaluse käituda märkimisväärses ulatuses sõltumatult oma konkurentidest, klientidest ja lõppkokkuvõttes tarbijatest (Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑128/98: Aéroports de Paris vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑3929, punkt 147).

190    Nagu ilmneb kolmanda väite analüüsimisest, valis komisjon BA turgu valitseva seisundi tuvastamise aluseks just lennupiletite müügis seisnevate selliste lennureisibüroo teenuste turu Ühendkuningriigis, mida osutavad lennuettevõtjatele Ühendkuningriigis asuvad reisiagendid.

191    Nagu on märgitud eespool punktis 101, ei ole asjakohane see, et BA‑d loeti turgu valitseva seisundiga ettevõtjaks seetõttu, et ta oli teenuste ostja, mitte aga teenuste osutaja.

192    Sellest tuleneb, et nende kohtade arv, mida pakutakse kõigil BA teenindavatel liinidel, mille lähte- ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad, ning mis kujutavad endast sellist hulka BA lennupileteid, mida on võimalik müüa Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahendusel, on kohane kriteerium, et mõõta majanduslikku võimsust, mida BA‑l on võimalik teostada nende agentide ja teiste ettevõtjate suhtes, kes ostavad kõnealuseid turustusteenuseid.

193    BA on ise märkinud, et oma lennuliinide võrgustiku kasutamine Ühendkuningriigi territooriumil võimaldab tal pakkuda palju rohkem lendusid, mille lähte- ja sihtkohaks on tema sõlmlennujaamad, ning seega vedada suuremat arvu reisijaid kui lennuettevõtjatel, kes teenindavad otselendusid.

194    Seega liitis komisjon lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis BA‑le kuuluvate turuosade arvutamisel õigesti Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahendusel kõik müüdud BA piletid kõigil liinidel, mille lähte- ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad.

195    Neil asjaoludel ei saa BA tulemuslikult kõrvale jätta tema teenindatavate lennuliinide koguarvu, selleks et vastu vaielda oma võimele tegutseda suurel määral sõltumatult oma konkurentidest igal kõnealusel liinil ning reisiagentidest ja reisijatest, kes väidetavalt võivad valida oma lennuettevõtja.

196    Sama põhjendamatu on BA etteheide, et komisjon ei ole selgitanud, kuidas tuleneb tema turgu valitsev seisund lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis tema edust lennutranspordi alal.

197    Selleks et tuvastada, kas BA‑l on turgu valitsev seisund lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis, ei tule hinnata tema majanduslikku võimsust konkurentsi alusel ettevõtjate vahel, kes osutavad lennutranspordi teenuseid igal BA ja tema konkurentide teenindataval lennuliinil, mille lähte- ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad.

198    Nagu ilmneb kolmanda väite analüüsimisest, on need erinevad lennutranspordi teenuste turud Ühendkuningriigis eraldiseisvad lennureisibüroo teenustest, sealhulgas lennupiletite turustamisest.

199    Mis puudutab väidetavaid faktivigu, siis ei saa BA reisiagentide osutatavate teenuste eripära tõttu turustamise viisides komisjonile ette heita, et ta ei ole arvesse võtnud lennupiletite telefoni või interneti teel müümise mõju.

200    Selle eripära tõttu kinnitas ka BA, et reisiagendid kui vahendajad on lennuettevõtjate jaoks eluliselt tähtsad. Sellest eripärast annab tunnistust ka asjaolu, et kõigist selles liikmesriigis müüdud lennupiletitest 85% moodustas Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahendusel toimunud lennupiletite müük.

201    Lisaks ei saa BA tõhusalt komisjonile ette heita, et ta võttis lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis tema turuosade kindlaksmääramisel arvesse BA lennupiletite müüki väljaspool Ühendkuningriiki.

202    Nimelt möönis BA vastuses Esimese Astme Kohtu küsimusele, et võimatu on tuvastada väljaspool Ühendkuningriiki toimunud tehingute mahtu. Seega ei suutnud komisjon eristada seda, kas pilet müüdi Ühendkuningriigis või väljaspool seda. Nagu nähtub kolmanda väite kontrollimisest, broneerivad reisijad tavaliselt lennupiletid oma elukohariigis. Seega ei ole hageja tõendanud, et komisjoni hinnang puudutas piletite arvu, mis võiks moonutada tema järeldust BA turuosade kohta lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis.

203    Nõustuda ei saa BA argumendiga, et BSPUK ei ole esinduslik. Isegi kui BSPUK ühendab 7000 Ühendkuningriigis asuvast reisiagendist vaid 4634, puudub vaidlus selle üle, et neist kõige olulisemad kuuluvad arvelduseeskirjade siseriikliku plaani liikmete hulka.

204    Arvestades Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahendusel toimunud lennupiletite kogumüügis BSPUK kaudu müüdud piletite ülekaalukat osa, on ilmne, et komisjon leidis õigesti, et kuue peamise lennuettevõtja osa kõnealuses lennupiletite kogumüügis ei saa väga erineda BSPUK vahendusel kajastatud osast.

205    Lisaks, nagu tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 34, kinnitas BA ise haldusmenetluses, et ta müüs IATA reisiagentide vahendusel ja BSPUK kaudu ajavahemikus 1998. aasta jaanuarist novembrini 85% Ühendkuningriigis väljastatud lennupiletitest. Vaidlustatud otsuse põhjendusest 33, mida hageja ei ole selles osas kritiseerinud, ilmneb aga, et BSPUK‑s osalevast 4634 reisiagendist 4108 ehk ligikaudu 89% on IATA poolt tunnustatud.

206    Samuti ei vaidlustata seda, et Ühendkuningriigis asuvate IATA reisiagentide poolt teostatud BA piletite müük moodustas 66% kümne kõige suurema lennuettevõtja müügist, mis toimus samal majandusaastal BSPUK kaudu.

207    Neil tingimustel ei saa asjaolu, et 2366 reisiagenti ei osale BSPUK‑s, märkimisväärselt vähendada BA osa reisiagentide vahendusel Ühendkuningriigis toimunud lennupiletite müügis.

208    Sama kehtib ka piletite müügi kohta teiste lennuettevõtjate poolt, kes kasutavad BA‑d kui agenti ning kes ei osale süükspandavates tulemustasu maksmise kordades. Nagu komisjon rõhutas, ilma et BA oleks sellele vastu vaielnud, piirdus viimane selgitusega, et nende müükide summa võib olla protsendimäär suurusega 5% või alla selle.

209    Lisaks tuleb veel kontrollida, kas komisjoni poolt sisuliste elementide alusel, mille ta seega õiguspäraselt kindlaks tegi, BA turgu valitseva seisundi tuvastamise kohta esitatud põhjendustes ei ole tehtud võimalikke hindamisvigu.

210    Selles osas tuleb arvesse võtta äärmiselt tähelepanuväärset kaudset tõendit, milleks on kõnealuse ettevõtja väga suured turuosad ning asjaomase ettevõtja ja tema otseste konkurentide turuosade vaheline suhe (eespool punktis 182 viidatud kohtuotsus Hoffmann-La Roche vs. komisjon, punktid 39 ja 48), eriti kui vahetutel konkurentidel on vaid marginaalsed turuosad (vt selle kohta Euroopa Kohtu 14. veebruari 1978. aasta otsus kohtuasjas 27/76: United Brands vs. komisjon, EKL 1978, lk 207, punkt 111).

211    Nagu nähtub allpool esitatud tabelist, mis on toodud vaidlustatud otsuse põhjenduses 41 ning mille sisulist ebatäpsust ei suutnud BA tõendada (vt eespool punktid 199–208), ei tule mitte üksnes BA turuosasid BSPUK kaudu toimunud lennupiletite kogumüügis käsitada väga suurtena, vaid need on muutumatult kordades suuremad kui turuosad, mis kuuluvad igale tema viiest peamisest konkurendist lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis.

	1992	1993	1994	1995	1996	1997	1998
British Airways	46,3	45,6	43,5	42,7	40,3	42,0	39,7
American Airlines	–	5,4	7,3	7,7	7,6	3,6	3,8
Virgin	2,8	3,0	3,7	4,0	4,0	5,8	5,5
British Midland	3,6	3,4	3,2	3,0	2,7	–	–
Qantas	3,0	2,7	3,0	2,6	6,4	3,0	3,3
KLM	2,5	–	–	–	–	3,8	5,3

212    Majanduslikku võimsust, mida BA saab oma turuosadest, suurendab veelgi koht, mis tal on ülemaailmsel turul rahvusvaheliste regulaarlendude reisijakilomeetrite arvu, tema reisijaveo teenuste valiku suuruse ning tema lennuliinide võrgustiku ulatuse poolest.

213    BA enda kinnituste kohaselt võimaldab tegutsemine võrgustikus tal võrreldes tema viie ülejäänud konkurendiga pakkuda suuremat lennuliinide valikut ning suuremat lennusagedust.

214    Lisaks tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 38, mida BA ei ole kahtluse alla seadnud, et 1995. aastal teenindas ta Heathrow’ lennujaamast väljuvast 151 lennuliinist 92 liini ning Gatwicki 92 liinist 43 liini, mis on mitu korda rohkem kui seda tegi iga tema kolmest või neljast otsesest konkurendist nendest kahest lennujaamast väljuvatel liinidel.

215    BA tagatavatel ühendustel tervikuna liinidel, mille lähte- ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad, on kumulatiivne mõju panna reisijaid ostma Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahendusel ülekaalukat arvu BA lennupileteid ning sellega kaasneb vähemalt sama palju tehinguid BA ja tema agentide vahel, et sooritada lennureisibüroo teenuseid, eeskätt müüa BA lennupileteid.

216    Sellest tuleneb otseselt, et need agendid sõltuvad olulises osas sissetulekutest, mida nad saavad BA‑lt vastutasuna oma lennureisibüroo teenuste eest.

217    Seega eitab BA põhjendamatult seda, et ta on Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide jaoks kohustuslik äripartner, ning leiab valesti, et viimastel ei ole tegelikult vaja müüa BA pileteid. BA argumendid ei lükka ümber vaidlustatud otsuse põhjenduses 93 toodud järeldust, et BA‑l on iseäranis tugev turgu valitsev seisund võrreldes oma otseste konkurentide ning kõige suuremate reisiagentidega.

218    Käesoleva juhtumi asjaoludest tuleneb ka, et BA suutis 17. novembri 1997. aasta ringkirjaga ühepoolselt alates 1. jaanuarist 1998 vähendada seni kehtinud vahendustasu ning laiendada oma uut tulemustasu maksmise korda kõigile Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele.

219    Neil asjaoludel ei saa BA piletite – pealegi pelgalt väidetav – võimalik tagasihoidlik müügiosa teatavate peamiste reisiagentide tegevuses ega BA osa väidetav kõikumine Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide müüdud lennupiletite kogukäibes ümber lükata komisjoni järeldust, et BA‑l on turgu valitsev seisund lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis.

220    Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide suurt sõltuvust BA‑st ning viimase vastavat tegutsemisvabadust teiste ettevõtjate suhtes, kes kasutavad lennureisibüroo teenuseid, ei saa kahtluse alla seada ka asjaolu, et nendel agentidel ei ole tavaliselt lennupiletite varu.

221    Selline puhtalt logistilist laadi asjaolu ei saa mõjutada BA turgu valitsevat seisundit, mis tuleneb tema ülekaalukast osatähtsusest lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis.

222    Argument, et BA‑l ei ole turgu valitseva seisundiga ettevõtjana mingit huvi kulutada märkimisväärseid summasid oma teenuste parandamiseks, et tõhusamalt konkureerida võistlevate äriühingutega, on asjakohatu, kuna see puudutab lennutranspordi turgusid Ühendkuningriigis, mitte aga lennureisibüroo teenuste turgu Ühendkuningriigis, millest lähtuti BA turgu valitseva seisundi tuvastamisel.

223    Viimaks ei ole samal põhjusel BA lennupiletite müügi protsendimäära langus ega teatavate konkureerivate ettevõtjate turuosade suurenemine piisavalt oluline, et seada kahtluse alla BA turgu valitseva seisundi esinemine lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis.

224    Käesoleval juhul ei saa BA‑le kuuluvate turuosade vähenemine iseenesest olla tõend turgu valitseva seisundi puudumise kohta. Nimelt jääb turgu valitsev seisund, mis on BA‑l veel lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis, väga suures osas ülekaalukaks. Nagu kinnitab eespool punktis 211 toodud tabel, säilis komisjoni tuvastatud rikkumise kogu kestuse jooksul oluline kõrvalekalle ühelt poolt BA turuosade ning teiselt poolt Ühendkuningriigis reisibüroo teenuste turul nii tema vahetu konkurendi turuosade kui tema viie peamise konkurendi kumuleeritud turuosade vahel.

225    Seega leidis komisjon õigesti, et BA‑l on turgu valitsev seisund lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis.

226    Kuues väide tuleb seega tagasi lükata.

 Seitsmes väide, et turgu valitsevat seisundit ei ole kuritarvitatud

227    BA vaidleb vastu komisjoni väitele, mille kohaselt tema tulemustasu maksmise korrad tõid kaasa diskrimineerimise Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahel või mõjusid konkureerivate lennuettevõtjate suhtes välistavalt.

 BA tulemustasu maksmise kordade diskrimineeriv laad Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide seisukohalt

–       Poolte argumendid

228    BA heidab komisjonile ette, et viimane ei tõendanud Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide vahel sellise diskrimineerimise esinemist, mis tuleneb ebavõrdsete kriteeriumide kohaldamisest või mis ei ole põhjendatud õiguspärastel ärilistel kaalutlustel.

229    Asjaolu, et kaks reisiagenti, kes on müünud erineva koguse BA pileteid, võivad saada samad soodustused, ning kaks agenti, kes on müünud sama arvu BA pileteid, võivad saada erinevad soodustused, ei tõenda kuidagi, et esineb diskrimineerimine EÜ artikli 82 teise lõigu punkti c tähenduses.

230    Erineva suurusega reisiagendid võivad vastupidi pühendada BA piletite müügile sama palju pingutusi ja vahendeid. Agendi poolt eelmisel võrdlusperioodil sooritatud müügitehingutel põhineva tulemustasude arvutamise eelis on see, et võetakse arvesse asjassepuutuva agendi suurust.

231    Komisjoni hinnangul tekitasid BA tulemustasu maksmise korrad reisiagentide vahel ebaseadusliku diskrimineerimise, kuna need põhinesid sellel, kui suures ulatuses agendid saavutasid möödunud võrdlusperioodil toimunud BA piletite müügi taseme või parandasid seda, mitte müüdud piletite erineval kogusel või BA‑le pakutud teenuse tasemel.

232    Selline tegevus asetas osad Ühendkuningriigis asuvad reisiagendid võrreldes teistega ebasoodsamasse olukorda tihedas konkurentsis, milles nad osalesid. Kuna BA kohaldatud rahaliste stiimulite korrad moonutasid reisiagentidele makstavate vahendustasude taset, mõjutasid need kõnealuste agentide võimet omavahel konkureerida.

–       Esimese Astme Kohtu hinnang

233    EÜ artikli 82 teise lõigu punkti c kohaselt võib turgu valitseva seisundi kuritarvitamine seisneda erinevate tingimuste rakendamises võrdväärsete tehingute puhul, asetades kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

234    Vaidlus puudub selle üle, et nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 29 märgib, suurendas Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide poolt BA piletite müügitulu suurendamise eesmärgi saavutamine vahendustasu, mida BA neile maksis, mitte üksnes nende BA lennupiletite, mis müüdi pärast müügieesmärgi saavutamist, vaid kõigile reisiagendi poolt asjaomase võrdlusperioodi jooksul müüdud BA lennupiletite osas.

235    Seetõttu võisid asjaomased tulemustasu maksmise korrad kaasa tuua vahendustasu erinevate määrade kohaldamise identse suurusega tulule, mida said kaks reisiagenti BA piletite müügist, kui nende vastav müügikäive ja sellest tulenevalt nende müügikasvu määr olid eelmisel võrdlusperioodil olnud erinevad.

236    Kuna sama võrdlusperioodi jooksul osutatud identsete teenuste eest tasuti erinevalt, moonutasid kõnealused tulemustasu maksmise korrad BA poolt vahendustasu vormis reisiagentidele makstava tasu suurust.

237    Nagu BA aga ise märkis, konkureerivad Ühendkuningriigis asuvad reisiagendid omavahel intensiivselt ning nende võime üksteisega konkureerida sõltub nende võimest pakkuda lendudel reisijate soovidele vastavaid istekohti ja seda mõistlike kuludega.

238    Kuna agentide võime konkureerida üksteisega reisijatele lennureisibüroo teenuste pakkumisel ja tekitada lennuettevõtjate nõudlust niisuguste teenuste järele sõltub iga agendi rahalistest vahenditest, mõjutasid BA tulemustasu maksmise kordadele omased diskrimineerivad tasustamise tingimused loomulikult seda võimet.

239    BA argumendid Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide suuruse olulisuse kohta ei ole asjakohased. Kritiseeritavad tulemustasu maksmise korrad ise põhinesid kriteeriumil, mis ei ole seotud ettevõtjate suurusega, kuna need lähtusid sellest, kui palju reisiagendid suurendasid oma BA piletite müüki võrreldes künnisega, milleks oli eelmisel võrdlusperioodil müüdud BA piletite arv.

240    Neil asjaoludel tuvastas komisjon õigesti, et BA tulemustasu maksmise korrad kujutasid endast BA turgu valitseva seisundi kuritarvitamist reisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis, kuna neil kordadel oli Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide võrgustikus diskrimineeriv mõju ning järelikult asetati mõned neist agentidest ebasoodsasse konkurentsiolukorda EÜ artikli 82 teise lõigu punkti c tähenduses.

 BA‑ga konkureerivaid lennuettevõtjaid välistav toime, mis tuleneb asjaolust, et BA tulemustasu maksmise korrad on „lojaalsust tekitavad”

241    Esimese Astme Kohus meenutab kõigepealt, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on turgu valitseva seisundi kuritarvitamise mõiste objektiivne mõiste, mis viitab turgu valitseva seisundiga ettevõtja sellisele tegevusele, mis võib mõjutada sellise turu struktuuri, kus just kõnealuse ettevõtja tegutsemise tulemusel on konkurents juba nõrgenenud, ning mis takistab veel turul olemas oleva konkurentsi säilimist või selle konkurentsi arengut vahenditega, mis erinevad nendest vahenditest, mida kasutatakse kaupade või teenuste tavapärases konkurentsis, mis rajaneb ettevõtjate sooritustel (eespool punktis 182 viidatud kohtuotsus Hoffmann-La Roche vs. komisjon, punkt 91, ja eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus Michelin vs. komisjon, punkt 70; Euroopa Kohtu 3. juuli 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑62/86: AKZO vs. komisjon, EKL 1991, lk I‑3359, punkt 69; Esimese Astme Kohtu 7. oktoobri 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑228/97: Irish Sugar vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑2969, punkt 111).

242    Järelikult, kuigi turgu valitseva seisundi tuvastamine ei tähenda iseenesest veel etteheidet asjaomasele ettevõtjale, on sellel ettevõtjal olenemata kõnealuse seisundi tekkimise põhjustest eriline vastutus selle eest, et tema tegevus ei kahjustaks tõhusat ja moonutamata konkurentsi ühisturul (eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus Michelin vs. komisjon, punkt 57, ja eespool punktis 241 viidatud kohtuotsus Irish Sugar vs. komisjon, punkt 112).

243    Samuti, kuigi turgu valitsev seisund ei võta sellise seisundiga ettevõtjalt õigust kaitsta oma ärihuve, kui need on ohus, ning kuigi sellel ettevõtjal on mõistlikkuse piires õigus teostada neid toiminguid, mida ta peab kohaseks oma huvide kaitsmisel, ei saa niisugust tegevust siiski lubada, kui selle eesmärk on tugevdada turgu valitsevat seisundit ja seda kuritarvitada (eespool punktis 210 viidatud kohtuotsus United Brands vs. komisjon, punkt 189; Esimese Astme Kohtu 1. aprilli 1993. aasta otsus kohtuasjas T‑65/89: BPB Industries ja British Gypsum vs. komisjon, EKL 1993, lk II‑389, punkt 69; 8. oktoobri 1996. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑24/93–T‑26/93 ja T‑28/93: Compagnie maritime belge transports jt vs. komisjon, EKL 1996, lk II‑1201, punkt 107, ning eespool punktis 241 viidatud kohtuotsus Irish Sugar vs. komisjon, punkt 112).

244    Mis puudutab täpsemalt hinnaalanduse tegemist turgu valitseva seisundiga ettevõtja poolt, siis nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et püsikliendi hinnaalandus, mis tehakse vastutasuks kliendi võetud kohustuse eest hankida ainult või peaaegu ainult ettevõtjalt, kes on turgu valitsevas seisundis, on vastuolus EÜ artikliga 82. Niisuguse hinnaalandusega püütakse rahaliste soodustuste tegemise teel takistada seda, et kliendid hangiksid konkureerivatelt tootjatelt (Euroopa Kohtu 16. detsembri 1975. aasta otsus liidetud kohtuasjades 40/73–48/73, 50/73, 54/73–56/73, 111/73, 113/73 ja 114/73: Suiker Unie jt vs. komisjon, EKL 1975, lk 1663, punkt 518; eespool punktis 182 viidatud kohtuotsus Hoffmann-La Roche vs. komisjon, punktid 89 ja 90; eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus Michelin vs. komisjon, punkt 71, ning eespool punktis 244 viidatud kohtuotsus BPB Industries ja British Gypsum vs. komisjon, punkt 120).

245    Üldisemalt peetakse hinnaalanduste süsteemi, mille tagajärjeks on klientide takistamine turul tegutsevatelt konkureerivatelt tootjatelt hankimast, EÜ artikliga 82 vastuolus olevaks, kui seda rakendab turgu valitseva seisundiga ettevõtja. Sel põhjusel on Euroopa Kohus leidnud, et ostueesmärgi täitmisega seotud hinnaalandus rikub samuti EÜ artiklit 82 (eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus Michelin vs. komisjon, punkt 86).

246    Kvantitatiivsete hinnaalanduste süsteeme, mis on seotud ainult turgu valitsevat seisundit omavalt ettevõtjalt ostetud kogusega, ei peeta üldjuhul sellisteks, mis vastuolus EÜ artikliga 82 takistavad klientidel hankida konkurentidelt (eespool punktis 91 viidatud Euroopa Kohtu otsus Michelin vs. komisjon, punkt 71, ja 29. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑163/99: Portugal vs. komisjon, EKL 2001, lk I‑2613, punkt 50). Kui tarnitud koguse suurenemine tähendab tarnija jaoks väiksemaid kulusid, on viimasel õigus lasta oma kliendil kulu vähenemisest osa saada soodsama hinna kohaldamise teel (kohtujurist Mischo ettepanek kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud kohtuotsus Portugal vs. komisjon, EKL 2001, lk I‑2618, punkt 106). Koguselisi hinnaalandusi peetakse seega niisugusteks, mis peegeldavad turgu valitseva seisundiga ettevõtja tõhususkasu ja mastaabisäästu.

247    Sellest tuleneb, et hinnaalanduste süsteem, mille soodustusmäär suureneb vastavalt ostetud kogusele, ei riku EÜ artiklit 82, välja arvatud juhul, kui hinnaalanduse tegemise kriteeriumidest ja korrast ilmneb, et süsteem ei põhine majanduslikult õigustatud vastutasul, vaid sellega püütakse sarnaselt püsikliendi‑ ja eesmärgihinnaalandusega takistada seda, et kliendid hangiksid konkureerivatelt tootjatelt (eespool punktis 182 viidatud kohtuotsus Hoffmann-La Roche vs. komisjon, punkt 90; eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus Michelin vs. komisjon, punkt 73, ning eespool punktis 241 viidatud kohtuotsus Irish Sugar vs. komisjon, punkt 114).

248    Sellest kohtupraktikast võib üldiselt järeldada, et igasuguse „lojaalsust tekitava” hinnaalanduste süsteemiga, mida kohaldab turgu valitseva seisundiga ettevõtja, püütakse EÜ artiklit 82 rikkudes takistada seda, et kliendid hangiksid konkureerivatelt tootjatelt, sõltumata küsimusest, kas hinnaalanduste süsteem on diskrimineeriv või mitte. Sama kehtib „lojaalsust tekitava” tulemustasu maksmise korra suhtes, mida kasutab turgu valitseva seisundiga ostja oma teenuseosutajate suhtes (vt eespool punkt 101).

249    Kohtuasjas, milles tehti eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus Michelin vs. komisjon, ei nõustunud Euroopa Kohus küll komisjoni väitega, et Michelini hinnaalanduste süsteem on diskrimineeriv, kuid leidis siiski, et niisugune süsteem rikub EÜ artiklit 82 seetõttu, et see paneb edasimüüjad Michelinist sõltuma.

–       Poolte argumendid

250    BA väidab, et komisjon piirdus eeldusega, et BA tegevusel on välistav mõju, vastupidi sellele, mida nõuab eespool punktis 182 viidatud kohtuotsus Hoffmann-La Roche vs. komisjon. Vaidlustatud otsuses ei ole üldse analüüsitud lennutranspordi turge ega empiiriliselt tõendatud kahju, mille BA tulemustasu maksmise korrad tekitasid konkurentidele, klientidele või tarbijatele.

251    Komisjon näib olevat ühelegi tõendile tuginemata eeldanud, et reisiagendid saavad tarbijate kahjuks kontrollida märkimisväärset osa piletite müügist, kuigi neil on vaid väike mõju sellele, millise lennuettevõtja reisijad valivad.

252    BA tulemustasu maksmise korrad ei takistanud tema konkurente sõlmimast sarnaseid kokkuleppeid Ühendkuningriigis asuvate reisiagentidega. Kuna BA esindab alla 50% piletite kogumüügist komisjoni määratletud turul, ei olnud mingit põhjust järeldada, et teised ettevõtjad kogumis käsitletuna ei pea kasumlikuks pakkuda BA‑ga samaväärseid soodustusi. Suured reisibürood, kes teostavad veidi alla 50% BA piletite kogumüügist, pidasid ükshaaval läbirääkimisi kokkulepete üle ning neil oli seega võimalik panna lennuettevõtjad omavahel konkureerima.

253    Igal juhul ei õhutanud BA tulemustasude struktuur büroosid eelistama BA‑d teistele lennuettevõtjatele. Agentidele tehtud soodustused sõltusid mitmest tegurist, sealhulgas sihtkünniste tase ja asjaomaste isikute õnnestumismäär võrreldes nende künnistega.

254    BA soodustusi tehti vastavalt müüdud piletite arvule, mitte agendi poolt BA arvel tehtud tehingute protsendimäära alusel. Isegi kui agent suurendas oma BA piletite müüki, võis BA osakaal tema tegevuses samal ajal väheneda ja teiste ettevõtjate oma suureneda.

255    Lojaalsuskokkulepped on konkureerimise vahend ning need ei kahjusta kuidagi konkurentsi. Teiste lennuettevõtjate turuosade kasvu ulatus annab tunnistust sellest, et lojaalsuskokkulepetel ei saanud olla komisjoni väidetavat välistavat mõju.

256    Reisiagentidele tehtud soodustused tõid kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu tarbijate kasuks, andes BA‑le suurema vabaduse oma hindade alandamiseks ja/või võimaldades tal pakkuda suuremat arvu lende teatud lennuliinidel.

257    BA vaidleb vastu kriitikale, mille komisjon esitas tema lojaalsuskokkulepete struktuuri kohta. Esiteks oleks agentidele tehtavate hinnasoodustuste suurendamise lõpetamine olnud asjakohane üksnes juhul, kui sellel oleks olnud välistav mõju, mida sellel aga ei olnud. Igal juhul ei saa oletada, et see lõpetamine oli BA‑le kasulik. Kogu lennutranspordi sektori tasandil oli praktiliselt võimatu ette öelda, kas tehtud soodustused eelistavad süstemaatiliselt BA‑d või teisi lennuettevõtjaid.

258    Teiseks oli möödunud majandusaasta tulemuste põhjal müügieesmärkide arvutamine, mida komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 48 ja 109 kritiseeris, korraga nii poolte jaoks mõistlik kui ka mõju poolest kasulik. Igal juhul sai asjaomaste kokkulepete stimuleerivat mõju mõõta alles aja jooksul.

259    BA märgib, et need komisjoni kaks esimest vastuväidet ei ole asjakohased tulemustasu maksmise korra osas, mida ta rakendas detsembrist 1997 märtsini 1999. Selles korras oli ette nähtud nii jätkuv kasv kui ka reisiagentidele tehtavate soodustuste kuu‑, mitte aastapõhine arvutamine.

260    Kolmandaks vaidlustab BA selle vastuväite põhjendatuse, mille komisjon esitab vaidlustatud otsuse põhjendustes 48 ja 102 igasuguse seose puudumise kohta agentidele tehtud soodustuste ja kokku hoitud kulude vahel. Mõistlik majanduspoliitika julgustaks ettevõtjat kasutama hinnaalanduste süsteemi, sõltumata võimaliku kokkuhoiu saavutamisest. Lojaalsuskokkulepped on praktiline vahend sooritusega seotud soodustuste tegemiseks, ilma et peaks läbi viima keerulisi või isegi võimatuid arvutusi pileti hinna ja selle kulu vahelise täpse ning väga muutuva suhte kohta. Lennutranspordi sektori püsikulude kõrge taseme tõttu vähendab võimsuse kasutamise parandamine keskmist ühikuhinda ning tagab seega BA‑le kulude kokkuhoiu, mida tal on õigus jagada agentide ja klientidega.

261    BA märgib neljandaks, et kuna komisjon omistas vaidlusaluste tulemustasu maksmise kordade lojaalsust tekitava mõju asjaolule, et BA käitab suuremat liinide valikut kui teised lennuettevõtjad (vaidlustatud otsuse põhjendus 91), jättis komisjon tähelepanuta asjaolu, et BA pakutud koondhinnaalandus võrdus erinevatel liinidel diferentseeritud hinnaalanduste määrade maksmisega. Isegi kui väiksemate ettevõtjate keskmine müügihind võib olla kõrgem, ei välistatud neid siiski erinevatelt kõnealustelt turgudelt ning neil ei takistatud ka tõhusalt konkureerida.

262    Komisjoni ja Virgini hinnangul on eespool punktis 182 viidatud kohtuotsuses Hoffmann-La Roche vs. komisjon ja eespool punktis 91 viidatud kohtuotsuses Michelin vs. komisjon kehtestatud põhimõte, mille kohaselt turgu valitseva seisundiga tarnija võib teha vastutasuks tõhususkasu eest hinnaalandusi, välja arvatud hinnaalandused ja stiimulid, mis on mõeldud talle klientide lojaalsuse tagamiseks (vaidlustatud otsuse põhjendus 101).

263    Teatud ajavahemikus sooritatud ostude kasvu põhjal turgu valitseva seisundiga ettevõtja tehtud hinnaalandus kujutab endast – ilma, et seda saaks pidada tavapäraseks koguseliseks hinnaalanduseks – turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, kuna sellise tegevuse eesmärk saab olla ainult nende klientide sidumine, kellele hinnaalandus tehakse, ja konkurentide ebasoodsasse konkurentsiolukorda asetamine (eespool punktis 241 viidatud kohtuotsus Irish Sugar vs. komisjon, punkt 213).

264    EÜ artikkel 82 ei kehtesta kohustust tõendada tarbijatele mis tahes tegeliku või otsese mõju avaldamist. Konkurentsiõiguse eesmärk on kaitsta turustruktuuri kunstlike moonutuste eest ja nii kaitseb see kõige paremini tarbijate keskpikki ja pikaajalisi huve.

265    Kui – nagu käesolevas asjas – esinevad kõik tunnused, mida Euroopa Kohus pidas eespool punktis 91 viidatud kohtuotsuses Michelin vs. komisjon määravaks selle üle otsustamisel, et hinnaalanduste süsteem kujutab endast kuritarvitust, ei ole vaja tõendada, et esinevad ka sellise süsteemi tunnused ja tagajärjed, mille Euroopa Kohus mõistis hukka eespool punktis 182 viidatud kohtuotsuses Hoffmann-La Roche vs. komisjon.

266    BA kohaldatud tulemustasu maksmise kordade struktuuri tõttu suurenes reisiagendi poolt BA arvel iga täiendava osa müügilt saadav piirtasu lisatasu künnisele lähenemisel hüppeliselt. Tagasihoidlikuma suurusega konkureerivatel lennuettevõtjatel oli võimatu pakkuda selle suurusjärgu tasumäärasid. Lisaks, võttes arvesse kõnealusest korrast tuleneva piirtasu suurust, müüs BA suure hulga piletitest kahjumiga.

267    Kuritarvitus seisnes selles, et täiendav tasu oli seotud mitte kulude kokkuhoiu või tõhususkasuga, mille BA saavutas reisiagentidega tehtud tehingute tulemusel, vaid pigem ulatusega, milles agendid olid saavutanud eelmise majandusaasta BA piletite müügi taseme või ületanud seda, olenemata nende suurusest, tõhususest või BA‑le osutatud teenustest.

268    Võttes arvesse, et agendid on siiani kaugelt kõige olulisem turustuskanal, mida lennuettevõtjad kasutavad lennutranspordi teenuste müümiseks Ühendkuningriigis, oli BA kuritarvitusel lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis ka raske välistav mõju konkureerivate lennuettevõtjate suhtes lennutranspordi turgudel Ühendkuningriigis.

269    Asjaolu, et viimati nimetatud turgude liberaliseerimise tõttu võisid BA konkurendid temalt turuosasid ära võtta, ei tõenda, et tema rahaliste stiimulite süsteemidel ei olnud konkurentsivastaseid tagajärgi.

–       Esimese Astme Kohtu hinnang

270    Selleks et kindlaks teha, kas BA kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit, kohaldades Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele tulemustasu maksmise kordasid, tuleb hinnata nende rakendamise tingimusi ja korda ning kontrollida, kas nende tulemustasude eesmärk oli soodustuse abil, mis ei põhine mingil seda õigustaval majanduslikul sooritusel, teha reisibüroodele võimatuks või raskendada neil müüa oma teenuseid lennuettevõtjatele omal valikul ning sel viisil takistada BA‑ga konkureerivatel lennuettevõtjatel pääseda lennureisibüroo teenuste turule Ühendkuningriigis (vt selle kohta eespool punktis 182 viidatud kohtuotsus Hoffmann-La Roche vs. komisjon, punkt 90; eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus Michelin vs. komisjon, punkt 89, ning eespool punktis 241 viidatud kohtuotsus Irish Sugar vs. komisjon, punktid 114 ja 197).

271    Käesolevas asjas tuleb kindlaks teha, kas turustuskokkulepetel ja uuel tulemustasu maksmise korral oli lojaalsust tekitav mõju Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele ning kas sel juhul põhinesid need korrad majanduslikult õigustatud vastusooritusel (vt selle kohta eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus Michelin vs. komisjon, punkt 73; eespool punktis 246 viidatud kohtuotsus Portugal vs. komisjon, punkt 52, ning eespool punktis 241 viidatud kohtuotsus Irish Sugar vs. komisjon, punkt 114).

272    Mis puudutab esiteks kõnealuste kordade lojaalsust tekitavat laadi, siis tuleb tõdeda, et vahendustasu suurendatud määrad võisid nende progresseeruva laadi tõttu, mis mõjutas väga tuntavalt tasu piire, ühest võrdlusperioodist teise kasvada hüppeliselt vastavalt sellele, kuidas kasvas agentide poolt müüdud BA piletite arv järjestikuste võrdlusperioodide jooksul.

273    Ümberpööratult tähendas see aga, et mida suurem oli BA lennupiletite müügist saadud tulu, seda karmimalt karistati reisiagente tulemustasu määra ebaproportsionaalse vähendamisega juhul, kui BA lennupiletite müük vähenes kas või väikeses ulatuses võrreldes eelmise võrdlusperioodiga. BA ei saa seega eitada, et vaidlusalused korrad on lojaalsust tekitavad.

274    Edasi ei saa BA väidet, et agentidel on vaid väike mõju sellele, millise lennuettevõtja reisijad valivad, tulemuslikult kasutada selleks, et eitada, et tema tulemustasu maksmise korrad avaldavad lojaalsust tekitavat mõju reisiagentidele. BA on ise väitnud, et need agendid osutavad kasulikku teenust, mis seisneb edastatava teabe filtreerimises reisijate jaoks, kes seisavad silmitsi lennutranspordi erinevate hinnastruktuuride paljususega.

275    Lisaks, kuigi on tõsi, et nagu BA väidab, sõltusid reisiagentidele tehtud soodustused sihtkünniste tasemest ja õnnestumismäärast võrreldes nende künnistega, tuleb tulemustasude lojaalsust tekitavat mõju reisiagentidele pidada siiski tõendatuks.

276    Peale selle ei saa nõustuda BA vastuväitega, mille kohaselt tema „lojaalsuskokkulepped” ei takistanud tema konkurente sõlmimast sarnaseid kokkuleppeid Ühendkuningriigis asuvate reisiagentidega. BA viit peamist konkurenti lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis ei saa pidada sellisteks, kes oleksid olnud võimelised pakkuma reisiagentidele samu soodustusi.

277    Selle kohta tuleb meenutada, et see hulk BA lennupileteid, mille Ühendkuningriigis asuvad reisiagendid müüsid kokku lennuliinidel, mille lähte- ja sihtkohaks on Ühendkuningriigi lennujaamad, oli kogu vaidlusaluste tulemustasu maksmise kordade kohaldamise perioodil muutumatult kordades suurem nii sellest käibest, mille said piletimüügist BA viis peamist konkurenti igaüks eraldi, kui ka nende piletimüükide käivetest kokku.

278    Neil asjaoludel on õiguslikult piisavalt leidnud tõendamist, et konkureerivatel ettevõtjatel puudusid Ühendkuningriigis piisavad sissetulekud, mis oleksid rahaliselt võimaldanud tõhusalt kehtestada BA omaga sarnast tulemustasu korda, mis oleks teinud selle korraga nende suhtes lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis tekitatud välistava mõju olematuks.

279    Mis puudutab teiseks küsimust, kas BA kohaldatud tulemustasu maksmise korrad põhinesid majanduslikult õigustatud vastusooritusel, siis tuleb meenutada, et turgu valitsev seisund ei võta sellise seisundiga ettevõtjalt õigust mõistlikkuse piires teostada neid toiminguid, mida ta peab kohaseks oma ärihuvide kaitsmisel, kui need huvid on ohus (eespool punktis 241 viidatud kohtuotsus Irish Sugar vs. komisjon, punkt 112).

280    Sellise turgu valitseva seisundiga ettevõtja nagu BA konkurentsiseisundi kaitsmine on siiski õiguspärane vaid juhul, kui see kaitse põhineb majandusliku tõhususe kriteeriumidel (eespool punktis 241 viidatud kohtuotsus Irish Sugar vs. komisjon, punkt 189).

281    Käesolevas asjas ilmneb aga, et BA ei ole tõendanud, et tulemustasu maksmise kordade lojaalsust tekitav mõju rajanes majanduslikult õigustatud vastusooritusel.

282    Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide poolt BA lennupiletite müügikasvu eesmärkide saavutamise tõttu kohaldati kõrgema määraga vahendustasu mitte üksnes nendele BA lennupiletitele, mis müüdi pärast müügieesmärkide saavutamist, vaid kõigile võrdlusperioodi jooksul müüdud BA lennupiletitele.

283    Järelikult puudus agentide täiendaval tasustamisel igasugune objektiivne seos täiendavate lennupiletite müügist tuleneva vastusooritusega BA‑le.

284    Seetõttu ei saa BA tulemustasu maksmise kordi käsitada vastusooritusena tõhususkasu ja kulude kokkuhoiu eest, mille toob kaasa BA piletite müük pärast kõnealuste eesmärkide saavutamist. Hoopis vastupidi – sellist kõrgema määraga vahendustasu tagantjärele kohaldamist kõigile asjaomase võrdlusperioodi jooksul reisiagendi poolt müüdud BA lennupiletitele tuleb isegi pidada selliseks, mis tõi kaasa BA osade piletite müümise hinnaga, mis ei olnud proportsionaalne nendest täiendavatest piletitest BA saadud tõhususkasuga.

285    Isegi kui – nagu väidab BA – iga lennuettevõtja on pigem huvitatud täiendavate piletite müümisest oma lendudele, selle asemel et jätta need kohad täitmata, pidi lennukite suuremast täituvusest tulenev eelis nende lisakulude tõttu käesolevas asjas olema märkimisväärselt väiksem, arvestades lisakulu, mis tekkis BA‑le reisiagentide tasude tõstmise tõttu seoses suurendatud vahendustasu tagasiulatuva kohaldamisega.

286    Kuna vaidlusalustel tulemustasu maksmise kordadel puudus majanduslikult õigustatud vastusooritus, siis tuleb nende kordade peamiseks eesmärgiks pidada tasumist BA lennupiletite müügi kasvu eest ühest võrdlusperioodist teise ning järelikult Ühendkuningriigi territooriumil asuvate reisiagentide lojaalsuse tugevdamist BA suhtes.

287    Seega pärsiti agentide tahet pakkuda oma reisibüroo teenuseid BA‑ga konkureerivatele lennuettevõtjatele, kelle sisenemist reisibüroo teenuste turule Ühendkuningriigis või nende arengut sellel turul nii tingimata takistati.

288    BA‑l ei saanud oma tulemustasu kordade kohaldamiseks olla mingit muud huvi kui tõrjuda konkureerivad lennuettevõtjad turult välja ja pärssida seega lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis oleva konkurentsi säilimist või selle konkurentsi arengut.

289    Eelkõige ei saa BA tulemuslikult väita, et alates lennuki täituvuse teatud määrast tekib täiendavate piletite müügist tingimata tulu. Nagu eespool märgitud, kujutab pärast müügikasvu eesmärgi saavutamist agendi poolt müüdud piletite eest tehtav vastusooritus endast saadava kasuga võrdset või sellest suuremat lisakulu kõrgema määraga vahendustasu tagantjärele kõigile asjaomase võrdlusperioodi jooksul müüdud BA lennupiletitele kohaldamise vormis.

290    Pealegi möönis BA ise kohtuistungil, et puudus täpne seos ühelt poolt tänu pärast müügieesmärkide saavutamist täiendavalt müüdud BA lennupiletitele tekkiva võimaliku mastaabisäästu ning teiselt poolt Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele vastusooritusena makstud tasumäära suurendamise vahel.

291    Vastupidi BA väidetele ei saanud tema tulemustasu maksmise kordade näol seega olla tegemist tavapärases konkurentsis kasutatava vahendiga ning need korrad ei saanud võimaldada tema kulusid vähendada. BA sellesisulised vastuargumendid ei tõenda, et tema tulemustasu maksmise korrad olid objektiivselt majanduslikult õigustatud.

292    Seega leidis komisjon põhjendatult, et BA kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis, kui ta selliste tulemustasu maksmise kordade kohaldamisega, mis ei rajanenud majanduslikult õigustatud vastusooritusel, piiras reisibüroode vabadust osutada oma teenuseid oma valitud lennuettevõtjatele, ning sellest tulenevalt piiras viimaste pääsemist lennureisibüroo teenuste turule Ühendkuningriigis.

293    Lõpuks ei saa BA komisjonile ette heita, et ta ei ole tõendanud, et BA tegevusel oli välistav mõju. Esiteks ei ole EÜ artikli 82 rikkumise tuvastamisel vaja tõendada, et kõnealusel kuritarvitusel oli asjaomastele turgudele konkreetne mõju. Piisab sellest, et tõendatakse, et turgu valitseva seisundiga ettevõtja püüab kuritarvituse abil konkurentsi piirata, või teisisõnu, et sellel tegevusel võib olla niisugune mõju.

294    Teiseks on ilmne mitte ainult see, et vaidlusalusel tegevusel võis tõesti olla lennureisibüroo ja lennutranspordi teenuste turgudel Ühendkuningriigis piirav mõju, vaid ka see, et komisjon on sellist mõju konkreetselt tõendanud.

295    Kuna süükspandava tegevuse toimumise ajal ulatus Ühendkuningriigis asuvate reisiagentide müük 85%‑ni kõigist Ühendkuningriigi territooriumil müüdud lennupiletitest, ei saanud BA kuritarvitusel lennureisibüroo teenuste turul Ühendkuningriigis puududa konkureerivaid lennuettevõtjaid Ühendkuningriigi lennutranspordi turgudelt välistav mõju kõnealuste turgude omavahelise seotuse tõttu, nagu see tuvastati neljanda väite läbivaatamisel.

296    Selle mõju tõttu, mille põhjustasid BA kohaldatud tulemustasu maksmise korrad lennutranspordi turgudel Ühendkuningriigis, ei saa nõustuda BA argumendiga, mille kohaselt ei ole vaidlustatud otsuses üldse analüüsitud lennutranspordi turge ega empiiriliselt tõendatud kahju, mille rahaliste stiimulite korrad tekitasid konkureerivatele lennuettevõtjatele või reisijatele.

297    Lisaks, kui turgu valitseva seisundiga ettevõtja käitub tõepoolest nii, et tema tegevusel on tema konkurentide suhtes välistav mõju, siis ei piisa EÜ artikli 82 tähenduses turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kvalifikatsiooni ümberlükkamiseks asjaolust, et taotletud tagajärg ei saabunud.

298    Teatavate BA‑ga konkureerivate lennuettevõtjate turuosade suurenemine, mis on nende algselt väikeste turuosade tõttu absoluutväärtusena vähene, ei tähenda seda, et BA tegevusel puudus mõju. Võib oletada, et nende konkurentide turuosad oleksid sellise tegevuse puudumisel võinud oluliselt rohkem kasvada (vt selle kohta eespool punktis 243 viidatud kohtuotsus Compagnie maritime belge transports jt vs. komisjon, punkt 149).

299    Seega leidis komisjon hindamisvigu tegemata, et BA rikkus EÜ artiklit 82, kui ta kohaldas lennureisiagentidele Ühendkuningriigis tulemustasu maksmise kordi, mis diskrimineerisid ühtesid tasusaajaid võrreldes teistega ning mille eesmärk ja tagajärg oli majanduslikult õigustatud vastusoorituseta premeerida nende agentide lojaalsust BA suhtes ja sellest tulenevalt tõrjuda konkureerivad lennuettevõtjad välja nii lennureisibüroo teenuste turult Ühendkuningriigis kui selle vältimatu tagajärjena ka lennutranspordi turgudelt Ühendkuningriigis.

300    Sellest lähtuvalt tuleb seitsmes väide tagasi lükata.

 Kaheksas väide, et trahvisumma on ülemäära suur

 Poolte argumendid

301    BA leiab, et talle määratud trahv summas 6 800 000 eurot on ülemäära suur, arvestades komisjoni suuniseid määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (EÜT 1998, C 9, lk 3; ELT eriväljaanne 08/01, lk 171; edaspidi „suunised”).

302    Kõigepealt on trahvi põhisumma, see tähendab 4 000 000 eurot, mis peaks peegeldama toime pandud rikkumise raskust, ulatust ja mõju, suuniste punkti 1 A arvestades liiga suur. Selle sätte kohaselt tuleb rikkumise raskuse hindamisel arvesse võtta rikkujate tegelikku majanduslikku suutlikkust põhjustada olulist kahju muudele turuosalistele, eeskätt tarbijatele. Tõendatud ei ole aga see, et BA tulemustasu maksmise korrad põhjustasid kahju tarbijatele.

303    Edasi suurendatakse suuniste punkti 1 B kolmanda taande kohaselt pikaajaliste rikkumiste puhul raskusastme põhjal määratud trahvisummat kuni 10% aasta kohta. Trahvisumma suurendamine 70%, see tähendab 10% aasta kohta alates 1992. aastast on ebaproportsionaalne. BA tegevuse kestus peegeldas aeglust, millega komisjon viis läbi oma uurimist. Kogu menetluse jooksul eeldas BA heas usus, et tema rahaliste stiimulite korrad on ühenduse õigusega kooskõlas.

304    Viimaks kujutasid mõistlik kahtlus, mis oli BA‑l oma tulemustasu maksmise kordade rikkuva laadi suhtes, ning tema täielik koostöö komisjoniga kogu haldusmenetluse jooksul endast kergendavaid asjaolusid, mis toovad suuniste punkti 3 alusel kaasa trahvi vähendamise.

305    Komisjon väidab, et käesolevas asjas tuvastatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamine tuleb lugeda ühenduse konkurentsiõiguse raskeks rikkumiseks. Välistavate hinnaalandussüsteemide eest on karistatud juba minevikus. Esile tõsteti reisikulude suurust Ühendkuningriigi majanduses ning märgiti, et vaatamata lennutranspordi liberaliseerimisele säilitas BA oma keskmised turuosad lennutranspordi turgudel Ühendkuningriigis.

306    EÜ artikkel 82 ei puuduta üksnes tegevust, millega võidakse tarbijatele vahetult kahju tekitada, vaid ka tegevust, mis tekitab neile kahju tõhusa konkurentsistruktuuri kahjustamise tõttu.

307    Peale selle loevad suunised „raskeks rikkumiseks” turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, mis seisneb eelkõige diskrimineerimises, väljaarvamises, turgu valitseva seisundiga ettevõtja poolt püsiklientidele tehtavates hinnaalandustes, mille eesmärk on konkurendid turult välja tõrjuda.

308    Vaidlusalune kuritarvitus algas 1992. aastal teatavate reisiagentide suhtes. Jaanuarist 1998 märtsini 1999 laiendas tulemustasude kord kuritarvituse kõigile Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele ning tugevdas selle mõju agentidele, kes olid sõlminud turustuskokkuleppe. Nimetatud tegevuse kestuse tõttu oli põhjendatud rikkumise raskuse alusel määratud trahvisumma suurendamine 70%.

309    Haldusmenetluse kestus, mille mõistlikkust hinnatakse vastavalt iga juhtumi konkreetsetele asjaoludele (eespool punktis 241 viidatud kohtuotsus Irish Sugar vs. komisjon, punkt 278), ei olnud ülemäära pikk ega selgita tuvastatud rikkumise kestust.

310    Rikkumise lõpetamine kohe, kui komisjon sekkub, kujutab suuniste kohaselt endast kergendavat asjaolu. Ent pärast esimese vastuväiteteatise saamist 20. detsembril 1996 laiendas BA kõigile Ühendkuningriigis asuvatele reisiagentidele tulemustasu maksmise kordasid, mida seni kohaldati vaid neile, kes saavutasid BA piletite müümisel teatava aastakäibe.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

311    Kuna EÜ artikkel 82 keelab juba ainuüksi konkurentsistruktuuri enda objektiivse kahjustamise (Euroopa Kohtu 21. veebruari 1973. aasta otsus kohtuasjas 6/72: Europemballage ja Continental Can vs. komisjon, EKL 1973, lk 215, punkt 26), ei saa nõustuda BA argumendiga, et puuduvad tõendid tema tulemustasu maksmise korra tõttu tarbijatele tekitatud kahju kohta.

312    BA ei saa määratud trahvi põhisumma suurendamist kritiseerida ka komisjoni läbiviidud uurimise aegluse tõttu, kuna uurimise kestust pikendas vaieldamatult asjaolu, et BA jätkas oma rikkumist ning muutis selle veel raskemaks.

313    Alates kuust, mis järgnes esimesele vastuväiteteatisele järgnenud, 12. novembril 1997 toimunud ärakuulamisele, tugevdas BA oma tulemustasude esialgse korra konkurentsivastast mõju, laiendades oma uut stiimulite korda kõigile Ühendkuningriigi lennureisiagentidele.

314    Kuna BA jättis tähelepanuta komisjoni esitatud vastuväited tema esimese tulemustasu maksmise korra kohta, ei saa loomulikult nõustuda sellega, et kogu haldusmenetluse jooksul eeldas ta heas usus, et tema stiimulite kord on ühenduse konkurentsiõigusega kooskõlas.

315    Kuna BA tõhustas oma konkurentsi piiravat tegevust haldusmenetluse jooksul, ei saa ta viimaks ka tugineda oma laialdasele koostööle komisjoniga kogu selle perioodi vältel. Seega ei võtnud komisjon õigesti BA puhul kergendavaid asjaolusid arvesse.

316    Seega tuleb komisjoni määratud trahvisumma jõusse jätta, kuna see oli määratud suuruses, mis vastab nii suunistele kui kohasele karistusele, arvestades kõiki käesoleva juhtumi asjaolusid.

317    Sellest lähtuvalt tuleb tagasi lükata BA argumendid talle määratud trahvi ülemäärase suuruse kohta.

318    Eespool toodud järeldustest kogumis lähtudes tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.

 Kohtukulud

319    Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

320    Kuna BA on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud vastavalt komisjoni ja menetlusse astuja Virgini nõuetele välja BA‑lt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja komisjoni ja menetlusse astuja kohtukulud.

Vesterdorf Jaeger Legal

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. detsembril 2003 Luxembourgis.

Kohtusekretär       Koja esimees

H. Jung       B. Vesterdorf

* Kohtumenetluse keel: inglise.