Kohtuasi T‑480/20
(avaldamine väljavõtetena)
Hengshi Egypt Fiberglass Fabrics SAE
ja
Jushi Egypt for Fiberglass Industry SAE
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 1. märtsi 2023. aasta otsus
Subsiidiumid – Hiinast ja Egiptusest pärit teatavate kootud või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste import – Rakendusmäärus (EL) 2020/776 – Lõplik tasakaalustav tollimaks – Subsiidiumi summa arvutamine – Subsiidiumi omistatavus – Kaitseõigused – Ilmne hindamisviga – Imporditollimaksu tagastamissüsteem – Vahetuskursist tingitud kahju maksustamislahendus – Allalöömismarginaali arvutamine
1. Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Subsiidium – Mõiste – Kasu subsiidiumi saajale – Kasu arvutamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Arvutusmeetod, mis võimaldab kajastada subsiidiumi saaja tegelikult saadud kasu – Kohtulik kontroll – Piirid – Ilmne hindamisviga – Tõendamiskoormis
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1037, artikli 7 lõiked 1 ja 2)
(vt punktid 33 ja 36–58)
2. Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Subsiidium – Mõiste – Päritolu- või ekspordiriigi valitsuse rahaline toetus – Kolmanda riigi valitsuse antud rahaline toetus – Selle rahalise toetuse omistamine päritolu- või ekspordiriigi valitsusele – Lubatavus – Tingimused
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1037, artikli 3 punkti 1 alapunkt a)
(vt punktid 79–95)
3. Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Subsiidium – Mõiste – Tõlgendamine 1994. aasta subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu põhjal
(1994. aasta subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping, artikkel 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1037, artikkel 3)
(vt punktid 96–102)
4. Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Subsiidium– Mõiste – Subsideerimise konkreetsus – Subsiidium, mis on piiratud teatud ettevõtjatega, kes asuvad kindlas geograafilises piirkonnas, mis kuulub subsiidiumi andnud asutuse jurisdiktsiooni alla
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1037, artikli 4 lõiked 2 ja 3)
(vt punktid 106 ja 107)
5. Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Uurimise kulg – Komisjoni kohustus tagada asjaomaste isikute teavitamine – Ulatus – Kaitseõigused – Rikkumine – Tingimused – Asjaomase ettevõtja võimalus tagada paremini oma kaitse, kui menetlusnormi rikkumist ei oleks toime pandud
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1037, artikli 30 lõiked 1 ja 2)
(vt punktid 114–125)
6. Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Subsiidium – Mõiste – Kasu subsiidiumi saajale – Kasu arvutamine – Ilmne hindamisviga – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1037, artikkel 6)
(vt punktid 134–139, 143–147 ja 152–156)
7. Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Subsiidium – Mõiste – Päritolu- või ekspordiriigi valitsuse rahaline toetus – Laekuvatest tuludest loobumine või nende sissenõudmata jätmine – Hindamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1037, artikli 3 punkti 1 alapunkti a alapunkt ii)
(vt punktid 162–170)
Kokkuvõte
Hiina antud subsiidiumi võib omistada Egiptusele kui sellise toote päritolu- või ekspordiriigile, mille suhtes on kehtestatud tasakaalustavad meetmed
Hiina-Egiptuse Suessi majandus- ja kaubanduskoostöötsoonis asuvatele ettevõtjatele, keda Hiina subsideerib, võib kehtestada tasakaalustavaid tollimakse
1. aprillil 2019 esitatud kaebuse järel võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse 2020/776, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes(1).
24. aprillil 2019 esitatud teise kaebuse järel võttis komisjon vastu rakendusmääruse 2020/870, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tasakaalustav tollimaks ning kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete registreeritud impordi suhtes(2). Klaasfilamentkiud on peamine tooraine klaaskiust kangaste tootmiseks.
Hengshi Egypt Fiberglass Fabrics SAE (edaspidi „Hengshi“) ja Jushi Egypt for Fiberglass Industry SAE (edaspidi „Jushi“) – kaks Egiptuse õiguse alusel asutatud äriühingut, kelle aktsionärid on Hiina üksused – toodavad ja ekspordivad klaaskiust kangast Euroopa Liitu. Jushi toodab ka klaasfilamentkiudu ja ekspordib seda liitu. Need kaks äriühingut asuvad Egiptuses Hiina-Egiptuse majandus- ja kaubanduskoostöötsoonis (edaspidi „SETC-tsoon“), mille Egiptus ja Hiina moodustasid ühiselt kooskõlas oma vastavate riiklike strateegiatega, mis oli Egiptuse Suessi kanali koridori arengukava ja Hiina majandusvööndi ja maanteede algatus. Viimati mainitud algatus võimaldab Hiina valitsusel anda teatud eeliseid, eelkõige rahalist toetust Hiina äriühingutele, mis asuvad SETC-tsoonis.
Kuna Hengshi ja Jushi leidsid, et komisjoni kehtestatud tasakaalustavad tollimaksud kahjustasid neid, esitasid nad Üldkohtule hagi rakendusmääruse 2020/776 tühistamiseks. Teises hagis palus Jushi tühistada ka rakendusmääruse 2020/870.
Üldkohus jättis need hagid rahuldamata, täpsustades seda, millistel tingimustel võib komisjon omistada toote päritolu- või ekspordiriigi valitsusele subsiidiumid, mida andis muu riigi valitsus, et kehtestada asjaomase toote liitu importimisele tasakaalustav tollimaks vastavalt subsiidiumivastasele alusmäärusele(3).
Üldkohtu hinnang
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad muu hulgas väite, et rikutud on subsiidiumivastase alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a, mille kohaselt loetakse subsiidium olemasolevaks, kui päritolu- või ekspordiriigi valitsus on andnud rahalist toetust. Sellega seoses vaidlevad hagejad täpsemalt vastu rakendusmäärustes esitatud komisjoni arutluskäigule, mille kohaselt omistati Egiptuse valitsusele need rahalised toetused, mida Hiina riigiorganid olid andnud SETC-tsoonis asuvatele ettevõtjatele.
Kõigepealt lükkas Üldkohus tagasi hagejate etteheite, et komisjon rikkus õigusnormi, kui ta tõlgendas päritolu- või ekspordiriigi valitsuse mõistet subsiidiumivastase alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a tähenduses.
Mis puudutab mõistet „valitsus“, siis märkis Üldkohus, et subsiidiumivastase alusmääruse artikli 2 punktis b on see määratletud üksnes nii, et see hõlmab päritolu- või ekspordiriigi riigiorganeid. Siiski ei nähtu sellest sättest, et konkreetseid kättesaadavaid tõendeid arvestades ei võiks rahalist toetust omistada asjaomase toote päritolu- või ekspordiriigi valitsusele. Asjaolu, et alusmääruse kohaselt peab rahalist toetust andma „riigi territooriumil asuv“(4) valitsus, ei tähenda pealegi seda, et rahaline toetus peaks pärinema vahetult päritolu- või ekspordiriigi valitsuselt.
Seega ei välista subsiidiumivastane alusmäärus, et rahalise toetuse, mida Egiptuses asutatud ettevõtjatele andis Hiina valitsus, mitte aga vahetult Egiptuse valitsus, võiks omistada Egiptuse kui päritolu- või ekspordiriigi valitsusele.
See järeldus on seda asjakohasem SETC-tsooni konkreetses kontekstis, mis võimaldab Hiina valitsusel anda selles tsoonis asuvatele Hiina ettevõtjatele otse kõiki vahendeid, mis on seotud Hiina majandusvööndi ja maanteede algatusega. Neil asjaoludel ei saa nõustuda, et sellise ulatusega majandus- ja õigusalane konstruktsioon nagu SETC-tsoon jääks välja subsiidiumivastase alusmääruse kohaldamisalast.
Seejärel lükkas Üldkohus tagasi hagejate argumendid, mille kohaselt on komisjoni tõlgendus subsiidiumivastase alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a kohta vastuolus sama määruse artikli 10 lõikega 7 ja artikli 13 lõikega 1.
Sellega seoses märkis Üldkohus esiteks, et subsiidiumivastase alusmääruse artikli 10 lõikega 7, mille kohaselt peab komisjon, kui talle on esitatud kaebus, kutsuma asjaomase päritolu- või ekspordiriigi pidama olukorra selgitamiseks konsultatsioone, ei ole välistatud, et selle riigi valitsusega võib konsulteerida neile omistatava rahalise toetuse osas. Kuid käesolevas asjas nähtub toimikust, et komisjon kutsus Egiptuse valitsust üles alustama konsultatsioone sellistes küsimustes nagu Hiina üksuste antud sooduslaenud.
Mis puudutab teiseks subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõiget 1, mis võimaldab muu hulgas päritolu- või ekspordiriigil subsiidiumi lõpetada, seda piirata või võtta teisi meetmeid selle mõju suhtes, siis selline võimalus kehtib ka juhul, kui rahalise toetuse võib omistada päritolu- või ekspordiriigi valitsusele. Nimelt oli Egiptuse valitsusel käesoleval juhul võimalus lõpetada tihe koostöö Hiina valitsusega rahalise toetuse osas või pakkuda meetmeid, et piirata kõnealuste subsiidiumide mõju.
Sellest tuleneb, et ei subsiidiumivastase alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkt a ega selle määruse üldine ülesehitus ei välista, et Hiina valitsuse antud rahalise toetuse võiks sellises olukorras, nagu on kõne all käesolevas asjas, omistada Egiptuse kui päritolu- või ekspordiriigi valitsusele.
Lõpuks, vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, toetavad seda järeldust muu hulgas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu(5) artikli 1 sätted, millest lähtuvalt tuleb subsiidiumivastast alusmäärust tõlgendada.
Selle lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktis 1 – mida subsiidiumivastase alusmääruse artikkel 3 rakendab – on subsiidium määratletud kui rahaline toetus, mida annab mõne WTO liikme territooriumil asuv valitsus või mis tahes riigiorgan. See sõnastus ei välista seega võimalust, et kolmanda riigi antud rahalise toetuse võiks omistada päritolu- või ekspordiriigi valitsusele, kuna piisab sellest, kui rahaline toetus pärineb mõne WTO liikme territooriumil asuvalt valitsuselt või mis tahes riigiorganilt.
Nende kaalutluste põhjal järeldas Üldkohus, et komisjon on tõlgendanud subsiidiumivastase alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a õigesti, ja lükkas tagasi hagejate esitatud väite. Üldkohus lükkas tagasi ka teised hagejate poolt mõlemas hagis esitatud väited ja jättis seetõttu need hagid tervikuna rahuldamata.