ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)
16. september 2015(*)
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajaline tööleping – Pikendamata jätmise otsus – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimene lõik – Tähtajalise töölepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks töölepinguks – Täielik pädevus
Kohtuasjas T‑231/14 P,
mille ese on apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 5. veebruari 2014. aasta otsuse peale Drakeford vs. EMA (F‑29/13, EKL AT, EU:F:2014:10) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes,
Euroopa Ravimiamet (EMA), esindajad: T. Jabłoński ja N. Rampal Olmedo, keda abistasid avocat D. Waelbroeck ja avocat A. Duron,
apellant,
keda toetavad
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Currall ja G. Gattinara,
ja
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), esindajad: M. Heikkilä ja E. Maurage,
ja
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex), esindajad: H. Caniard ja V. Peres de Almeida,
ja
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), esindajad: D. Detken, S. Gabbi ja C. Pintado,
ja
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), esindajad: J. Mannheim ja A. Daume,
menetlusse astujad,
teine menetlusosaline
David Drakeford, elukoht Dublin (Iirimaa), esindajad: avocat S. Orlandi ja avocat T. Martin,
hageja esimeses kohtuastmes,
ÜLDKOHUS (apellatsioonikoda),
koosseisus: president M. Jaeger (ettekandja), kohtunikud S. Papasavvas ja G. Berardis,
kohtusekretär: ametnik L. Grzegorczyk,
arvestades kirjalikus menetluses ja 14. aprilli 2015. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
1 Euroopa Ravimiamet (EMA) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 5. veebruari 2014. aasta otsuse Drakeford vs. EMA (F‑29/13, EKL AT, EU:F:2014:10; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega Avaliku Teenistuse Kohus tühistas otsuse David Drakefordi leping pikendamata jätta.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud, menetlus esimeses kohtuastmes ja vaidlustatud kohtuotsus
2 Vaidluse aluseks olevad asjaolud on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 4−19 esitatud järgmiselt:
„4 EMA võttis hageja 30. oktoobril 1996 alates 16. novembrist 1996 üheks aastaks tööle abitöötajana täitma infotehnoloogiakoordinaatori ülesandeid samanimelises sektoris (edaspidi „IT‑sektor”) „tehnilise koordineerimise” üksuses.
5 Ajutiste teenistujate valikumenetluses eduka osalejana sõlmis ta EMA‑ga seejärel lepingu, mille kohaselt ta asus alates 1. veebruarist 1997 muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel tööle ajutise teenistujana – vanemametnikuna – palgaastmel A 5; lepingu kestus oli viis aastat, pikendamise võimalusega. Hageja täitis tööülesandeid jätkuvalt IT‑sektoris.
6 15. novembril 1998 nimetati hageja IT‑sektori asejuhatajaks. Ka täitis ta ajavahemikus 2001–2003 ajutiselt IT‑sektori juhataja ülesandeid.
7 Hageja ajutise teenistuja lepingut pikendati selle kehtivuse möödumisel, 1. veebruaril 2002, uueks viieaastaseks ajavahemikuks.
8 Lepingu lisa kohaselt edutati hageja 6. augustil 2002 palgaastmele A 4.
9 Olles sooritanud edukalt IT‑sektori juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud välise valikumenetluse, sõlmis hageja EMA‑ga 15. aprillil 2003 vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a palgaastmel A4 ajutise teenistuja lepingu. See leping, mis oli sõlmitud viieaastase kehtivusajaga ja pikendamise võimalusega, jõustus 1. mail 2013.
10 Personalieeskirjade reformi järel nimetati hageja palgaaste 1. mail 2004 ümber A*12‑ks.
11 Vastavalt teenistuslepinguid sõlmima volitatud ametiisiku ja hageja vahel 14. ja 15. augustil 2007 sõlmitud lepingu lisale pikendati hageja lepingut viieks aastaks alates 1. maist 2008.
12 5. juuni 2009. aasta memorandumiga teavitati hagejat tema nimetamisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori juhatajaks samanimelises osakonnas (edaspidi „IKT osakond”) ameti sisemise ümberstruktureerimise raames.
13 Haldusküsimustega tegeleva üksuse personalivaldkonna sektori juhataja teavitas hagejat 15. septembril 2011 sellest, et ta kanti IKT osakonna juhataja koha täitmiseks toimunud valikumenetluse edukalt läbinute nimekirja, mis kehtis kuni 31. detsembrini 2012.
14 30. juulil 2012 ehk 9 kuud enne hageja lepingu lõppu saatsid EMA personalivaldkonna sektori teenistused hageja osakonna juhatajale formulari, mis puudutas hageja lepingu võimalikku pikendamist. Hageja osakonna juhataja väljastas 17. augustil 2012 arvamuse, mille kohaselt hageja „lepingu pikendamiseks ei ole tarvis mingeid samme astuda”.
15 Tegevdirektor kui teenistuslepinguid sõlmima volitatud ametiisik kinnitas eespool nimetatud arvamuse alusel 30. augusti 2012. aasta kirjaga hagejale, et viimase leping lõpeb 30. aprillil 2013 (edaspidi „30. augusti 2012. aasta otsus”) ning et „ameti huvides arvatakse ta alates 1. septembrist 2012 tegevisikkoosseisust välja kuni tema lepingu lõpuni”.
16 Hageja vaidlustas 31. augusti 2012. aasta kirjaga oma viivitamatu automaatse puhkusele arvamise, väites, et kohaldatavate normide kohaselt tuli teda pärast peaaegu 16 aastat EMA teenistuses olemist käsitada „alalise teenistujana”. Samal päeval vastas teenistuslepinguid sõlmima volitatud ametiisik hagejale, et tema lepingut, mis oli sõlmitud 15. aprillil 2003 viieaastaseks perioodiks alates 1. maist 2003, pikendati 1. mail 2008 viie aasta võrra. 3. septembri 2008. aasta kirjaga teavitati hagejat haldusmeetmetest, mis olid seotud tema lahkumisega EMA‑st.
17 Hageja esitas EMA‑le 12. septembril 2012 Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse 30. augusti 2012. aasta otsuse peale, tuues esile, et viis ajutise teenistuja lepingu pikendamist, mis on aset leidnud järjest 1997. aastast alates, on muutnud tema töösuhte tähtajatuks. Niisuguse ümberkvalifitseerimise toetuseks tõi hageja esile laitmatu ja märkimisväärse töö, mida ta oli ameti heaks teinud. Hageja esitas 15. oktoobril 2012 täiendava kaebuse, milles nõudis esiteks, et tema viimane leping kvalifitseeritaks vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 8 automaatselt ümber tähtajatuks lepinguks alates kuupäevast, mil tema teine viieaastane ajutise teenistuja leping asendati uue, 15. aprillil 2003 sõlmitud lepinguga, ning teiseks, et tema esimene abiteenistuja leping, mis sõlmiti 16. novembril 1996, kvalifitseeritaks ümber ajutise teenistuja lepinguks, nii et teine lepingu pikendamine oleks tegelikult toimunud „9. mail 2001”; kolmandaks nõudis hageja, et talle makstaks 10 000 eurot selle kahju hüvitamiseks, mida talle tekitati automaatse puhkusele arvamisega, mis on ebaseaduslik.
18 Teenistuslepinguid sõlmima volitatud ametiisik jättis 19. detsembril 2012 rahuldamata 12. septembri 2012. aasta kaebuse, nii nagu seda oli täiendatud sama aasta 15. oktoobri kirjaga, tuues põhjenduseks, et 1. mail 2003 sõlmitud tähtajalist lepingut oli pikendatud vaid korra ning et kuna teist pikendamist ei olnud toimunud, siis vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 8 ei saanud seda lugeda tähtajatuks lepinguks.
19 Hageja esitas 24. detsembril 2012 uue kaebuse personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel, seekord 19. detsembri 2012. aasta otsuse peale osas, milles sellega jäeti rahuldamata nõue kvalifitseerida tema esialgne abitöötaja leping ümber ajutise teenistuja lepinguks ja kehtiv ajutise teenistuja leping ümber tähtajatuks lepinguks; hageja palus ametil kaaluda konkreetselt viimati nimetatud lepingu pikendamise võimalusi. Selle uue kaebuse, millega koos esitati lepingu pikendamise nõue, jättis teenistuslepinguid sõlmima volitatud ametiisik 26. veebruari 2013. aasta kirjaga rahuldamata (edaspidi „26. veebruari 2013. aasta otsus”).”
3 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 28. märtsil 2013. aastal saabunud hagiavaldusega esitas D. Drakeford hagi, milles nõudis, et tühistataks 30. augusti 2012. aasta otsus ja 26. veebruari 2013. aasta otsus ning mõistetaks EMA‑lt tema kasuks välja talle tekitatud mittevaraline kahju. EMA omakorda nõudis esimese võimalusena, et hagi jäetaks osalise vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ning igal juhul põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning teise võimalusena, et jäetaks rahuldamata D. Drakefordi nõue maksta talle 25 000 eurot ning mis tahes kahjuhüvitisnõue veel kindlaks määramata summas kahju hüvitamiseks; samuti nõudis EMA kohtukulude väljamõistmist D. Drakefordilt.
4 Esiteks otsustas Avaliku Teenistuse Kohus, et 26. veebruari 2013. aasta otsuse tühistamise nõue on vastuvõetamatu osas, milles see puudutas D. Drakefordi lepingu pikendamise nõuete rahuldamata jätmist ning abiteenistuja lepingu ajutise teenistuja lepinguks ümberkvalifitseerimise ja ajutise teenistuja tähtajalise lepingu tähtajatuks lepinguks ümberkvalifitseerimise nõuete rahuldamata jätmist.
5 Seejärel rahuldas Avaliku Teenistuse Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 47 D. Drakefordi nõude tühistada 30. augusti 2012. aasta otsus, tõlgendades Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused”) artikli 8 esimese lõigu kolmandas lauses sisalduvat väljendit „seejärel pikendatakse lepingut” nii, et selles on silmas peetud mis tahes menetlust, mille abil muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses ajutine töötaja jätkab pärast tema tähtajalise töösuhte lõppemist tööandjaga töösuhet samas staatuses, seda ka siis kui pikendamisega kaasneb liikumine uuele palgaastmele või muutused täitmisele kuuluvates ülesannetes. Avaliku Teenistuse Kohus lisas, et teistmoodi oleks see ainult siis, kui uus leping oleks sõlmitud teise õigusliku korra raames või kui karjäär katkeks, mis väljenduks näiteks asjaomase teenistuja poolt täidetavate ülesannete olulises muutumises.
6 Avaliku Teenistuse Kohus rajas oma põhjenduskäigu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärgile, milleks on tagada teatav töösuhte stabiilsus, ja võrdse kohtlemise põhimõttele, järeldades, et kuivõrd 30. augusti 2012. aasta otsus võeti vastu tähtajalise töösuhte perspektiiviga, rikuti sellega muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimest lõiku.
7 Viimaseks, mis puudutab varalist kahju, siis mõistis Avaliku Teenistuse Kohus ajavahemiku eest alates D. Drakefordi tähtajalise ajutise teenistuja lepingu lõppemisest kuni vaidlustatud kohtuotsuse tegemiseni EMA‑lt D. Drakefordi kasuks välja summa, mis saadi lahutades sellest töötasu summast, mida ta oleks võinud teenistusse jäädes saada, selle töötasu, lisatasude ja hüvitiste koondsumma, mille ta tegelikult sai alates 1. maist 2013. Vaidlustatud kohtuotsuse kuulutamisele järgnenud ajavahemikul tegi Avaliku Teenistuse Kohus oma täielikku pädevust kasutades EMA‑le ettekirjutuse kas D. Drakeford teenistusse ennistada või siis sõlmida kompromiss, leppides kokku õiglases rahalises kompensatsioonis, ning kohustas pooli niiviisi sõlmitud kompromissist teda teavitama või siis juhul, kui kompromissini ei jõuta, esitama talle seisukohad.
Apellatsioonkaebus
Menetlus Üldkohtus ja poolte nõuded
8 EMA esitas 15. aprillil 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud dokumendiga käesoleva apellatsioonkaebuse Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artikli 9 alusel. 25. juulil 2014 esitas D. Drakeford teise menetluspoole seisukoha.
9 14., 25., ja 28. juulil 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud dokumentidega esitasid Euroopa Komisjon, Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) avalduse EMA nõuete toetuseks menetlusse astuda. Apellatsioonikoja presidendi 2. ja 24. septembri 2014. aasta määrustega rahuldati viis EMA nõuete toetuseks menetlusse astumise avaldust.
10 Komisjon, ECHA, Frontex, EFSA ja ECDC esitasid menetlusse astuja seisukohad neile ette nähtud tähtaja jooksul.
11 EMA‑l ja D. Drakefordil paluti esitada menetlusse astuja seisukohtade kohta omapoolsed märkused, mida nad tegid ette nähtud tähtaja jooksul.
12 EMA, keda toetavad komisjon, ECHA, Frontex, EFSA ja ECDC, palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
– sellest tulenevalt, jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi rahuldamata;
– mõista mõlema astme kohtukulud välja D. Drakefordilt.
13 D. Drakeford palub Üldkohtul:
– jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja EMA‑lt.
14 EMA esitas 9. veebruari 2015. aasta kirjaga Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 146 alusel põhjendatud taotluse tema ärakuulamiseks suulise menetluse käigus.
15 Üldkohus rahuldas apellandi taotluse ja avas suulise menetluse.
16 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära 14. aprilli 2015. aasta kohtuistungil.
Õiguslik käsitlus
[…]
Esimene väide, mille kohaselt Avaliku Teenistuse Kohus tegi vea muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimeses lõigus sisalduva väljendi „seejärel pikendatakse lepingut” tõlgendamisel
[…]
22 Sissejuhatavalt tuleb meelde tuletada, et vastavalt tõlgendamise üldpõhimõttele tuleb eri keeleversioonide vaheliste lahknevuste korral asetada liidu õiguse säte konteksti ning seda tõlgendades arvestada kõiki liidu õigusnorme kogumis, nende normide eesmärke ja arenguastet ajal, mil kõnesolevat sätet tõlgendada tuleb (vt selle kohta kohtuotsus, 2.9.2010, Kirin Amgen, C‑66/09, EKL, EU:C:2010:484, punkt 41).
23 Samuti tuleb meelde tuletada, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärk ei ole töösuhte teatav stabiilsus ega ka ajutiste teenistujate töösuhte põlistamine tähtajalise töölepingu raames, vaid tähtajaliste töölepingute kuritarvitava kasutuse ennetamine (kohtuotsus, 21.5.2014, komisjon vs. Macchia, T‑368/12 P, EKL AT, EU:T:2014:266, punkt 60). Töösuhte stabiilsuse puudumist kinnitab lisaks asjaolu, et ajutise teenistuja lepingu pikendamine on pelgalt võimalus, välja arvatud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu viimases lauses sätestatud hüpoteesi korral, mille eesmärk on just vältida tähtajaliste lepingute kuritarvitavat kasutamist, nähes ette võimaluse kvalifitseerida tähtajaline leping automaatselt ümber tähtajatuks lepinguks. Igal juhul ei ole niisuguse ajutise teenistuja töösuhe, kes saab endale tähtajatu lepingu automaatselt toimunud lepingu ümberkvalifitseerimise tulemusena, vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu viimases lauses sätestatule, oma laadilt stabiilne. Nimelt võib administratsioon selle lepingu mis tahes hetkel õiguspärasel alusel lõpetada, järgides sealjuures muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunktis i ette nähtud tingimusi.
24 Kõnesoleval juhtumil otsustas Avaliku Teenistuse Kohus esmalt, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu erinevad keeleversioonid ei võimalda seda sätet ühetaoliselt tõlgendada. Avaliku Teenistuse Kohus viitas selle järelduse toetuseks ühelt poolt hollandi- ja itaaliakeelsele versioonile, mis toetavad EMA seisukohta ja teiselt poolt pantsus-, saksa-, inglis- ja hispaaniakeelsele versioonile. Mis puudutab viimati nimetatud versioone, siis otsustas Avaliku Teenistuse Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 42, et vastupidi itaalia- ja hollandikeelsetest versioonidest tulenevale ei võimaldanud ei prantsus- ja saksakeelse versiooni sõnastus, milles oli peetud üldisemalt silmas lepingu ja töösuhte pikendamist, ega ka inglis- ja hispaaniakeelse versiooni sõnastus, kus peeti silmas mis tahes hilisemat pikendamist ilma igasuguste täpsustusteta, järeldada, et väljend „seejärel pikendatakse” puudutab sama lepingut. Avaliku Teenistuse Kohus tuvastas seega kaht tüüpi keeleversioonide olemasolu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimesest lõigust: üks, millest tuleb selgelt välja, et väljend „seejärel pikendatakse” puudutab sama lepingut, ja teine, mis ei võimalda niisugusele järeldusele jõuda. Arvestades, et versioonid on sõnastatud erinevalt ega anna ühetimõistetavat juhtnööri selle kohta, mille pikendamine toob kaasa lepingu tähtajalisest tähtajatuks ümberkvalifitseerimise, leidis Avaliku Teenistuse Kohus, et tuleb kinnistada kõnesoleva sätte ühetaoline tõlgendus.
25 Avaliku Teenistuse Kohtu niisugune järeldus ei riku õigusnormi. Vastab muidugi tõele, nagu EMA seda ka märgib, et Avaliku Teenistuse Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et inglis- ja hispaaniakeelses versioonis ei saa väljend „seejärel pikendatakse” erinevalt prantsus- ja saksakeelsest versioonist viidata muule kui mõistele „leping”. See viga ei mõjuta aga Avaliku Teenistuse Kohtu hinnangut osas, milles viimane õigesti tuvastas, et pantsus- ja saksakeelne versioon ei võimaldanud aga jõuda ühetimõistetavale järeldusele muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu tõlgendamises. Neis versioonides muudab mõistete „töösuhe”, „leping” ja „seejärel pikendatakse [töösuhet]” vahelduv kasutamine sätte ebaselgeks. Sellega seoses olgu märgitud, et kui mõiste „töösuhe” puudutab üldisemal viisil teenistuja ja institutsiooni või ameti vahelist töösuhet, siis mõiste „leping” vastab juriidilisele instrumendile, mis annab töösuhtele konkreetse vormi. Arvestades, et prantsus- ja saksakeelne versioon osutab pigem sellisele tõlgendusele, et teenistuja töösuhe võib kujuneda sama töösuhte raames sõlmitavate eri lepingute sõlmimise teel, siis otsustas Avaliku Teenistuse Kohus õigesti, et need versioonid ei võimalda teada saada, kas mõiste „seejärel pikendatakse” viitab üheselt töösuhtele või lepingule. Järelikult ei saa nõustuda ka EMA järgmise argumendiga, mille kohaselt mõisted „töösuhe” ja „leping” on samatähenduslikud.
26 Ka EMA välja pakutud grammatiline tõlgendus, mille kohaselt selleks, et kohaldamisele kuuluks muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 viimane lause, peaks pikendamine puudutama sama tähtajalist lepingut, ei ole samuti vaba mitmetimõistetavustest, kuivõrd keeleversioonid, kus on kasutatud üksnes mõistet „leping”, võivad suunata seda mõistet teisiti tõlgendama. Nimelt võib tulla ette, et tähtajalise lepingu alusel töötav ajutine teenistuja sõlmib seejärel uue tähtajalise lepingu, mis – olles küll formaalses mõttes uus leping – on algse lepinguga sisulises mõttes jätkuvuses. Sellest tuleneb, et miski ei takista asumast seisukohale, et selgitades seda, mille pikendamine toob kaasa lepingu tähtajalisest tähtajatuks ümberkvalifitseerimise, tuleb muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimest lõiku tõlgendada nii, et see viitab pigem sama tüüpi lepingule, see tähendab tähtajalisele lepingule, mitte niivõrd esialgse lepinguga identsele lepingule. See hüpotees tõendab seega, et põhimõtteliselt võib teenistuja ja administratsiooni vahel sõlmitud järjestikuseid tähtajalisi lepinguid niivõrd, kuivõrd nad on jätkuvuses esimese tähtajalise lepinguga, arvestada muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu tõlgendamisel.
27 Neid kaalutlusi arvestades ja olles tuvastanud versioonidevahelise erinevuse, mis võib tuua kaasa kõnealuseid lahknevusi, võis Avaliku Teenistuse Kohus ilma õigusnormi rikkumata esiteks kinnitada, et ta ei saanud piirduda üksnes grammatilise lähenemisviisiga, ja teiseks kohaldada vaidlustatud kohtuotsuse punktis 45 muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu ühetaoliselt tõlgendamiseks üldpõhimõtet, mille kohaselt sätet tõlgendades tuleb arvestada kõiki liidu õiguse norme, nende eesmärki ja selle õiguse arengujärku.
28 Seega tuleb esimese väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
29 Järgmiseks tugines Avaliku Teenistuse Kohus muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu tõlgendamisel esiteks selle eesmärgile ja teiseks kontekstile. Mis puudutab sätte eesmärki, siis otsustas Avaliku Teenistuse Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 43, 44 ja 46 sisuliselt, et selle taotlus on tagada töösuhte raames teatav töösuhte stabiilsus. Mis puudutab sätte konteksti, siis otsustas Avaliku Teenistuse Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 47, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu tõlgendamine viisil, mis välistab ajutise teenistuja tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimise tähtajatuks lepinguks üksnes seetõttu, et viimase teenistuskäik arenes läbi administratsiooniga sõlmitud erinevate lepingute, oleks vastuolus nii võrdse kohtlemise põhimõttega kui ka seadusandja poolt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõikes 1 väljendatud tahtega tagada, et institutsiooni teenistusse saadakse võimalikult võimekad, tõhusad ja sõltumatud isikud.
30 Mis puudutab aga esimese väite teist osa, siis olgu märgitud, et otsustades, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärk on tagada teatav töösuhte stabiilsus, rikkus Avaliku Teenistuse Kohus õigusnormi. Nimelt, erinevalt selle kohtu otsusest on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärk – nagu eespool punktis 23 märgitud – ennetada kuritarvitusi, mida põhjustab tähtajaliste lepingute järjestikune kasutamine administratsiooni poolt. Lisaks, nagu on eespool punktis 19 märgitud, kinnitab kõnealuse artikli piiratud eesmärki administratsioonile antud pädevus lõpetada tähtajalise lepingu alusel töötava teenistuja teenistusleping mis tahes hetkel, järgides sealjuures muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 47 sätestatud menetlust.
31 Tuleb siiski märkida, et liidu kohus võib väite või selle osa tulemusetuna tagasi lükata, kui ta leiab, et põhjendatuks osutumise korral ei too see kaasa taotletud tühistamist (vt selle kohta kohtuotsus, 19.11.2009, Michail vs. komisjon, T‑50/08 P, EKL AT, EU:T:2009:457, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Esiteks, kuigi on tõsi, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärk on tagada teatav töösuhte stabiilsus, asus ta aga õigesti seisukohale, et selle artikliga on vastuolus see, kui leitakse, et ajutise teenistuja tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks lepinguks saab automaatselt toimuda üksnes siis, kui järjestikune pikendamine puudutab sama lepingut. Nimelt märkis Avaliku Teenistuse Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 47 õigesti, et kui ajutiselt teenistujalt, kel on tähtajaline leping ja kelle karjäär on heade tööalaste saavutuste tõttu edenenud erinevate lepingute sõlmimise vormis, võtta ära muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimeses lõigus ette nähtud kaitse, võrreldes ajutise teenistujaga, kel on tähtajaline leping ja kelle sama lepingut on pikendatud ilma karjääri edenemiseta eriliste teenete tõttu, tähendaks see esimesena nimetatud ajutise teenistuja karistamist. Seega tuleb EMA argument tulemusetuna tagasi lükata.
33 Lõpuks, seoses kolmanda väiteosaga piisab, kui tuvastada, et vastupidi EMA väidetule ei samastanud Avaliku Teenistuse Kohus ajutisi teenistujaid ametnikega. Nagu tõdeti eespool punktis 29, eiras Avaliku Teenistuse Kohus tõesti muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärki. Siiski tuleb märkida, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 50 otsustas Avaliku Teenistuse Kohus, et administratsioon võib ajutise teenistuja tähtajalise lepingu mis tahes hetkel üles öelda, järgides muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunktis i ette nähtud tähtaega. See tõendab, et Avaliku Teenistuse Kohus ei seadnud kuidagi kahtluse alla ametnike ja teenistujate erinevust ja ulatuslikku kaalutlusõigust, mis administratsioonil teenistujatega töösuhetes on (kohtuotsus, 4.12.2013, ETF vs. Schuerings, T‑107/11 P, EKL AT, EU:T:2013:624, punkt 76).
34 Eeltoodust tuleneb, et EMA esimene väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, mille kohaselt rikuti õigusnormi seoses erandi tegemisega muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu tõlgendusest
[…]
37 Mis puudutab argumenti, et viide teisele õiguslikule korrale on ebaselge, isegi vastuoluline, siis tuleb tuvastada, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi. Nimelt, nagu EMA, keda toetavad komisjon, ECHA, Frontex, EFSA ja ECDC, õigesti väidab, on muude teenistujate teenistustingimused ainus õiguslik kord, mida kohaldatakse kõikidele ajutistele teenistujatele. Nii on Avaliku Teenistuse Kohtu viide teisele õiguslikule korrale ekslik.
38 Nagu siiski eespool punktis 31 märgiti, võib liidu kohus väite või selle osa tulemusetuna tagasi lükata, kui ta leiab, et põhjendatuks osutumise korral ei too see kaasa taotletud tühistamist (vt selle kohta kohtuotsus Michail vs. komisjon, punkt 31 eespool, EU:T:2009:457, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul tuleb tuvastada, et isegi kui viide kõikidele muudele õiguslikele kordadele on ekslik, siis Avaliku Teenistuse Kohus tugines vaidlustatud kohtuotsuses oma arutluskäigus hüpoteesile karjääri katkemise kohta. Sellest tuleneb, et argument, mis käsitleb seda, et viide teisele õiguslikule korrale on ebaselge, isegi vastuoluline, tuleb tulemusetuna tagasi lükata.
39 Mis puudutab argumenti, et uus leping katkestab ajutise teenistuja karjääri, siis sissejuhatuseks tuleb märkida, et Avaliku Teenistuse Kohtu kehtestatud erand muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimeses lõigus ette nähtud ümberkvalifitseerimise kohaldamisest juhul, kui karjäär on katkenud, on selle artikli tõlgendamise loogiline tagajärg. Nimelt on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärk vältida seda, et karjääri edenemise korral või juhul, kui tähtajalise lepinguga ajutise teenistuja täitmisele kuuluvad ülesanded muutuvad, saab administratsioon kuritarvitavalt kasutada formaalselt erinevaid lepinguid, et hoiduda kõrvale selles artiklis ette nähtud ümberkvalifitseerimisest.
40 Siiski on selle ümberkvalifitseerimise eeldus see, et ajutine teenistuja, kelle karjäär edeneb või kelle täidetavad ülesanded muutuvad, säilitab oma tööandjaga töösuhte, mida iseloomustab jätkuvus. Kui ilmneb, et teenistuja sõlmib lepingu, mis sisaldab sisulist, mitte formaalselt muudatust tema ülesannete olemuses, siis muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu kohaldamise eeldus enam ei kehti. Nimelt oleks muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõiguga vastuolus, kui möönda, et selles ette nähtud reegli kohaldamiseks võib arvesse võtta igasugust pikendamist. Järelikult, vastupidi sellele, mida EMA väidab, selgitas Avaliku Teenistuse Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 48 ja 49 õiguslikult piisavalt mõistet „katkemine”, asudes seisukohale, et see tähendab teenistuja poolt täidetavate ülesannete olulist muutumist nii, et see seab kahtluse alla tema ja administratsiooni vahelise töösuhte funktsionaalse jätkuvuse. Järelikult tuleb EMA argument tagasi lükata.
41 Seda järeldust ei sea kahtluse alla EMA argument, mille kohaselt Avaliku Teenistuse Kohus, kohaldades ebamäärast mõistet „katkemine”, asus ekslikult seisukohale, et D. Drakeford karjäär ei katkenud, kuigi tema vastutuse määr tõusis ja tema täidetavad ülesanded formaalselt muutusid, ega argument, mille kohaselt D. Drakefordi ametisse nimetamine toimus välise menetluse tulemusel. Nimelt, kuna töösuhte katkemine ei ole ebamäärane mõiste, nagu tuvastati eespool punktis 39, siis argument, mille kohaselt Avaliku Teenistuse Kohus rikkus seda mõistet kohaldades käesoleval juhul õigusnormi, on tulemusetu. Lisaks olgu märgitud, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 49 analüüsis Avaliku Teenistuse Kohus õigesti käesoleva juhu väga eripäraseid asjaolusid vaidlustatud kohtuotsuse punktis 49 kasutusele võetud mõiste „katkemine” kontekstis. Vastab tõele, et täidetavate ülesannete võimalikku võrdlust arvestades tähendab sektori juhataja ametikoht, millel D. Drakeford alustas tegevust pärast välist valikumenetlust, olulist muudatust võrreldes asejuhataja ametikohaga, mis toob kaasa katkemise Avaliku Teenistuse Kohtu poolt kasutusele võetud mõiste tähenduses. Nimelt, kuigi samale tegevusalale jäämine ei too automaatselt kaasa täidetavate ülesannete jätkuvust, peab see jätkuvus olema põhimõtteliselt välistatud juhul, kui sektori juhataja ametikohal tegevuse alustamine oli tingitud välisest valikumenetlusest. Käesoleval juhul näib siiski, et enne oma ametisse nimetamist sektori juhatajaks 2003. aastal täitis D. Drakeford ajavahemikus 2001–2003 sektori asejuhataja ülesandeid. Järelikult ei saa tõeliselt asuda seisukohale, et tema nimetamisel sektori juhatajaks, isegi kui see toimus välise valikumenetluse tulemusel, on tegelikult tegemist katkemisega, võrreldes nende ülesannetega, mida ta enne täitis. Pealegi nähtub esimese kohtuastme toimikust samuti, et D. Drakeford määrati 2003. aasta aprillist palgaastme A 4 järku 3 teenistusstaažiga 10 kuud ning et alates 1. maist 2003, mis on tema IT‑üksuse sektori juhataja töölepingu alguse kuupäev, määrati ta palgaastme A 4 järku 3 teenistusstaažiga 11 kuud. Need andmed kinnitavad uuesti EMA ja D. Drakefordi töösuhte jätkuvust. Sellest tuleneb, et kui Avaliku Teenistuse Kohus tuvastas, et D. Drakeford täitis jätkuvalt oma ülesandeid infotehnoloogia valdkonnas ning eriti sektori asejuhatajana, ajutise juhatajana ja juhatajana, siis välistas kohus õigesti selle, et EMA ja D. Drakefordi vahelise töösuhte sisuline jätkuvus oli katkenud.
[…]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (apellatsioonikoda)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 5. veebruari 2014. aasta otsus Drakeford vs. EMA (F‑29/13, EKL AT, EU:F:2014:10) osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus teostas nimetatud kohtuotsusega tal rahalistes küsimustes olevat täielikku pädevust selle otsuse kuulutamisele järgneval ajal.
2. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata.
3. Saata kohtuasi uueks arutamiseks tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse.
4. Otsustada David Drakefordi ja Euroopa Ravimiameti (EMA) kohtukulude kandmine edaspidi.
5. Jätta Euroopa Komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA), Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex), Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) käesoleva menetlusastme kohtukulud nende endi kanda.
Jaeger Papasavvas Berardis
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. septembril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad