Kohtuasi T‑231/14 P

(avaldamine väljavõtetena)

Euroopa Ravimiamet (EMA)

versus

David Drakeford

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajaline tööleping – Pikendamata jätmise otsus – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimene lõik – Tähtajalise töölepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks töölepinguks – Täielik pädevus

Kokkuvõte – Üldkohtu (apellatsioonikoda) 16. septembri 2015. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Ühetaoline tõlgendamine – Erinevate keeleversioonide arvessevõtmine – Kontekstist ja eesmärgist lähtuv tõlgendamine

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Pikendamine pärast lepingu esimest tähtajaliselt pikendamist – Tähtajatu lepingu ümberkvalifitseerimine – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärk

(muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a, artikli 8 esimene lõik ja artikkel 47)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Tulemusetu väide – Mõiste

(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 22)

2.      Otsustades, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärk on tagada teatav töösuhte stabiilsus, rikkus Avaliku Teenistuse Kohus õigusnormi. Nimelt on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu eesmärk ennetada kuritarvitusi, mida põhjustab tähtajaliste lepingute järjestikune kasutamine administratsiooni poolt. Lisaks kinnitab kõnealuse artikli piiratud eesmärki administratsioonile antud pädevus lõpetada tähtajalise lepingu alusel töötava teenistuja teenistusleping mis tahes hetkel, järgides sealjuures muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 47 sätestatud menetlust. Sellega seoses otsustas Avaliku Teenistuse Kohus õigesti, et administratsioon võib ajutise teenistuja tähtajalise lepingu mis tahes hetkel üles öelda, järgides muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunktis i ette nähtud tähtaega, kuidagi kahtluse alla seadmata ametnike ja teenistujate erinevust ja ulatuslikku kaalutlusõigust, mis administratsioonil teenistujatega töösuhetes on.

Lisaks, Avaliku Teenistuse Kohtu kehtestatud erand muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimeses lõigus ette nähtud ümberkvalifitseerimise kohaldamisest juhul, kui karjäär on katkenud, on selle artikli tõlgendamise loogiline tagajärg. Nimelt on selle artikli eesmärk vältida seda, et karjääri edenemise korral või juhul, kui tähtajalise lepinguga ajutise teenistuja täitmisele kuuluvad ülesanded muutuvad, saab administratsioon kuritarvitavalt kasutada formaalselt erinevaid lepinguid, et hoiduda kõrvale selles artiklis ette nähtud ümberkvalifitseerimisest. Siiski on selle ümberkvalifitseerimise eeldus see, et ajutine teenistuja, kelle karjäär edeneb või kelle täidetavad ülesanded muutuvad, säilitab oma tööandjaga töösuhte, mida iseloomustab jätkuvus. Kui ilmneb, et teenistuja sõlmib lepingu, mis sisaldab sisulist, mitte formaalselt muudatust tema ülesannete olemuses, siis muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu kohaldamise eeldus enam ei kehti. Nimelt oleks selle artikliga vastuolus, kui möönda, et selles ette nähtud reegli kohaldamiseks võib arvesse võtta igasugust pikendamist.

Vastab tõele, et täidetavate ülesannete võimalikku võrdlust arvestades tähendab sektori juhataja ametikoht olulist muudatust võrreldes asejuhataja ametikohaga, mis toob kaasa katkemise Avaliku Teenistuse Kohtu poolt kasutusele võetud mõiste tähenduses. Nimelt, kuigi samale tegevusalale jäämine ei too automaatselt kaasa täidetavate ülesannete jätkuvust, peab see jätkuvus olema põhimõtteliselt välistatud juhul, kui sektori juhataja ametikohal tegevuse alustamine oli tingitud välisest valikumenetlusest. Siiski kuna enne oma ametisse nimetamist sektori juhatajaks täitis asjaomane isik sektori asejuhataja ülesandeid, ei saa tõeliselt asuda seisukohale, et tema nimetamisel sektori juhatajaks, isegi kui see toimus välise valikumenetluse tulemusel, on tegelikult tegemist katkemisega, võrreldes nende ülesannetega, mida ta enne täitis.

(vt punktid 30, 33, 39–41)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 31 ja 38)