Kohtuasi T‑24/11
Bank Refah Kargaran
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 6. september 2013
1. Kohtumenetlus – Otsus, millega menetluse ajal asendatakse vaidlustatud otsus, mis vahepeal on kehtetuks tunnistatud – Uute nõuete lubatavus – Piirid – Hüpoteetilised aktid, mida ei ole veel vastu võetud
2. Kohtumenetlus – Aktid, millega menetluse ajal tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse vaidlustatud aktid – Menetluse käigus esitatud taotlus kohandada tühistamisnõudeid – Lubatavus
(ELTL artikkel 263)
3. Euroopa Liidu õigus – Põhiõigused – Isikuline kohaldamisala – Kolmandate riikide asutatud juriidilised isikud – Hõlmamine – Kolmanda riigi vastutus põhiõiguste austamise eest oma territooriumil – Mõju puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta)
4. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Kohustus teha põhjendused huvitatud isikule teatavaks – Piirid – Liidu ja liikmesriikide julgeolek või nende rahvusvaheliste suhete korraldus – Üksainus põhjendus, milles ei ole esitatud täpsustusi õigusvastaste pangatehingute hageja poolt ülevõtmise kohta – Põhjendamiskohustuse rikkumine
(ELTL artikli 264 teine lõik; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 24 lõige 3; nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 15 lõige 3, nõukogu määrus nr961/2010, artikli 36 lõige 3, ja nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 46 lõige 3)
5. Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Euroopa Kohtu kehtestatav piirang – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Identseid piiravaid meetmeid sisaldava kahe akti tühistamine erineval ajal – Õiguskindluse tõsise kahjustamise oht – Neist aktidest esimese mõju säilitamine kuni teise akti tühistamise jõustumiseni
(ELTL artikli 264 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 esimene lõik ja artikli 60 teine lõik; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, II lisa; nõukogu määrus nr 267/2012, IX lisa)
6. Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Iraani suhtes piiravate meetmete võtmist käsitleva määruse ja otsuse osaline tühistamine – Määruse tühistamise jõustumine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumisel või apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel – Selle tähtaja kohaldamine otsuse tühistamise jõustumisele
(ELTL artikli 264 teine lõik ja ELTL artikkel 280; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 esimene lõik ja artikli 60 teine lõik; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, II lisa; nõukogu määrus nr 961/2010, VIII lisa, nõukogu määrus nr 1245/2011 ja nõukogu määrus nr 267/2010, IX lisa)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 31 ja 32)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 47 ja 49)
3. Ei Euroopa Liidu põhiõiguste harta ega aluslepingud ei sisalda sätteid, mis välistaksid põhiõigustega tagatud kaitse andmise riikide asutatud juriidilistele isikutele. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 34 on menetlusnorm, mis ei ole kohaldatav liidu kohtu menetlustes, samas kui selle sätte eesmärk on vältida seda, et mõni selle konventsiooni osalisriik oleks Euroopa Inimõiguste Kohtus ühtaegu nii kaebaja kui ka vastustaja. Lisaks ei ole asjaolul, et riik on oma territooriumil põhiõiguste austamise tagaja, tähtsust seoses nende õiguste ulatusega, mille kandjaks sellesama riigi asutatud juriidilised isikud võivad olla teiste riikide territooriumil. Lõpuks ei asjaolu, et riigile kuulub enamusosalus juriidilise isiku aktsiakapitalis, ega ka asjaolu, et tema osutatavad pangateenused on riigi majanduse toimimiseks vajalikud, ei ole piisav, et selle tegevuse saaks kvalifitseerida avalikuks teenuseks, ega tähenda ka, et niisugune juriidiline isik osaleb avaliku võimu teostamisel.
(vt punktid 57, 59, 61 ja 65)
4. Välja arvatud juhul, kui mõningate andmete teatavakstegemine on liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldust puudutavate ülekaalukate põhjustega vastuolus, on nõukogu kohustatud üksusele, kelle suhtes on võetud piiravaid meetmeid, tegema teatavaks spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, miks ta leiab, et need meetmed tuleb võtta. Ei ole nõutav, et põhjendustes oleks täpsustatud kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna põhjenduste piisavust tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades.
Üksainus põhjendus, mis puudutab hageja kandmist tuumarelvade levikut toetavate üksuste loetellu, mille tagajärjel külmutati tema rahalised vahendid ja majandusressursid, ning mis seisneb viitamises sellele, et hageja võttis üle sellise teise juriidilise isiku pangatehingud, kes oli juba kantud niisugusesse loetellu ja kelle suhtes olid ka võetud piiravad meetmed, ei ole neil asjaoludel piisavalt täpne, kuna selles ei ole täpsustatud, kuidas tuleb mõista pangatehingute ülevõtmist, ega seda, millised selle panga tehingud hageja üle võttis, ega ka seda, kes olid kolmandad isikud, kes kõnealustest tehingutest pidid kasu saama.
(vt punktid 72, 73, 77 ja 80)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 86, 89 ja 90)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 87 ja 88)