ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda laiendatud koosseisus)
11. juuli 2007
Kohtuasi T‑58/05
Isabel Clara Centeno Mediavilla jt
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Uute personalieeskirjade jõustumine – Töölevõtmisel palgaastmele määramise üleminekueeskirjad – Uute personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12
Ese: Hagi, mille ese on nõue tühistada otsused hagejate katseajal olevateks ametnikeks nimetamise kohta osas, milles nende palgaaste määratakse Euroopa ühenduste personalieeskirjade, muudetud nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, lk 1; ELT eriväljaanne 01/02, lk 130), XIII lisa artikli 12 lõike 3 üleminekusätete alusel.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista pool hagejate kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Hagejad kannavad poole oma kohtukuludest ise. Jätta komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astunud nõukogu kohtukulud tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Personalieeskirjad – Määrus, millega muudetakse personalieeskirju – Väljatöötamise menetlus – Personalieeskirjade komiteega konsulteerimine
(Personalieeskirjad, artikli 10 teine lõik, XIII lisa artikli 12 lõige 3)
2. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Määrusega nr 723/2004 uue karjääristruktuuri kehtestamine – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikkel 3, XIII lisa artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
3. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Määrusega n 723/2004 uue karjääristruktuuri kehtestamine – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Konkursiteates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele määramine – Määrusega nr 723/2004 uue karjääristruktuuri kehtestamine – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 1, XIII lisa artikli 2 lõige 1 ja artikli 12 lõige 3)
5. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Määrusega nr 723/2004 uue karjääristruktuuri kehtestamine – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikkel 5, XIII lisa artikli 4 punkt n ja artikli 12 lõiked 2 ja 3)
6. Ametnikud – Hagi – Vaidlustatud akti õiguspärasuse hindamine selle vastuvõtmise hetkel eksisteerinud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel
(Personalieeskirjad, artikkel 91)
7. Menetlus – Kohtukulud
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 87 lõike 3 esimene lõik)
1. Kuni 30. aprillini 2004 kohaldatavas redaktsioonis tuli personalieeskirjade artikli 10 teise lõigu teise lause kohaselt komisjonil konsulteerida personalieeskirjade komiteega kõikide personalieeskirjade parandusettepanekute osas. See säte paneb komisjonile kohustuse konsulteerida lisaks ametlikele ettepanekutele nende oluliste parandusettepanekute osas, mida on juba uuritud, välja arvatud kui viimasena mainitud juhul vastavad muudatused suures ulatuses nendele, mis esitas personalieeskirjade komitee. See tõlgendus tuleneb nii kõnealuse sätte sõnastusest kui ka personalieeskirjade komitee omandatud rollist.
Siit tuleneb, et kui personalieeskirjade muudatusettepanekule esitatakse parandused teksti läbivaatamise ajal nõukogus, on kohustus uuesti konsulteerida personalieeskirjade komiteega enne nõukogu poolt vastavate personalieeskirjade sätete vastuvõtmist, kui need muudatused mõjutavad oluliselt ettepaneku ülesehitust. Täpsed muudatused ja piiratud mõjuga muudatused ei too kaasa sellist kohustust, mis vastupidise tõlgenduse korral piiraks liigselt õigust akti ühenduse õigusloome protsessis muuta.
Muudatuste olulist või täpset ja piiratud olemust tuleb seega hinnata lähtudes nende eesmärgist ja muudetud sätte asukohast vastuvõtmiseks esitatud sätete kogumis, mitte aga individuaalsetest tagajärgedest, mida need võivad kaasa tuua nende isikute olukorrale, keda nende rakendamine võib puudutada.
Euroopa ühenduste ametnike palgaastmete liigituse ja palgaastmestiku ümberkorraldamine, mille aluseks oli ühenduse seadusandja 1. mail 2004 kehtestatud karjäärialane reform, põhjustas kohe uute ametnike töölevõtmise madalamal palgaastmel, millega kaasnes tingimus arendada nende karjäärivõimalusi.
Siit tuleneb, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 algselt ette nähtud palgaastme A7 asendamine palgaastmega A*6 kujutab endast reformi täiendavat elementi, kuuludes teenistuskäigu järkjärgulise ümberstruktureerimise üldisesse süsteemi ja üldisesse perspektiivi. See asendamine näitab üleminekusätete täpset korraldamist vastavalt uuele karjääristruktuurile, kus need muudatused antud juhul ei too esile ega anna edasi ei üldist ülesehitust ega sisu sellel tasemel, et see õigustaks uut konsultatsiooni personalieeskirjade komiteega, isegi kui sellisel asendamisel on kohe tuntav finantsmõju asjassepuutuvate ametnike esialgsele palgaastmele ja töötasule, mis neile karjääri alguses maksti.
(vt punktid 35–42)
Viited: 5. oktoober 1994, kohtuasi C‑280/93: Saksamaa vs. nõukogu (EKL 1994, lk I‑4973, punkt 41).
2. Määrus nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning millega lisatakse personalieeskirjade teksti personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3, jõustus 1. mail 2004, st hilisemal kuupäeval, kui see avaldati, s.o 27. aprillil 2004. Kuna selle jõustumiskuupäev ei ole varasem selle avaldamise kuupäevast, ei saa määrust nr 723/2004 kohaldada tagasiulatuvalt.
Osas, milles personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 määratleb palgaastmele määramise uued kriteeriumid, mida kohaldatakse konkursi edukalt läbinud isikutele, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2004, kuid nimetatud katseajal olevateks ametnikeks pärast seda kuupäeva, ei ole see säte järelikult vastuolus tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttega. Esineb tõesti põhimõte, et üldkohaldatavate sätete ja iseäranis personalieeskirjade sätete muutmise korral kohaldatakse kohe uut normi tulevikus tekkivatele tagajärgedele õiguslikes olukordades, mis on tekkinud varasema normi alusel, kuid mis ei ole täielikult välja kujunenud.
Sellega seoses ei too avatud konkursi edukalt läbinud isikute kandmine sobivate kandidaatide loetellu, mis koostatakse valikuprotseduuri tulemuste alusel, asjast huvitatud isikutele kaasa muud kasu kui lihtsalt võimaluse saada nimetatud katseajal olevaks ametnikuks. Selline võimalus välistab tingimata igasugused omandatud õigused, kuna avatud konkursi edukalt läbinud sellise isiku palgaastme määramist, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu, ei või käsitleda kui ammu omandatud õigust, mille suhtes ei olnud vaja teha nõuetekohast ametisse nimetamise otsust.
Personalieeskirjade artiklist 3 tuleneb ka, et ametniku ametisse nimetamise aluseks on tingimata ametisse nimetava asutuse ühepoolne akt, milles on märgitud täpne kuupäev, mil ametisse nimetamine jõustub, ning ametikoht, millele asjast huvitatud isik määratakse. Alles pärast sellise otsuse tegemist võib avatud konkursi edukalt läbinud isik nõuda oma õigusi ametnikuna ja järelikult nõuda personalieeskirjade sätete kohaldamist.
(vt punktid 48–55)
Viited: 14. aprill 1970, kohtuasi 68/69: Brock (EKL 1970, lk 171, punkt 7); 5 detsember 1973, kohtuasi 143/73: SOPAD (EKL 1973, lk 1433, punkt 8); 10. juuli 1986, kohtuasi 270/84: Licata vs. EMSK (EKL 1986, lk 2305, punkt 31); 10. aprill 1992, kohtuasi T‑40/91: Ventura vs. parlament (EKL 1992, lk II‑1697, punkt 41); 11. detsember 1996, kohtuasi T‑177/95: Barreaux jt vs. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑541 ja II‑1451, punktid 45 ja 46); 19. juuli 1999, kohtuasi T‑74/98: Mammarella vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑151 ja II‑797, punkt 27); 25. mai 2000, kohtuasi T‑173/99: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑101 ja II‑433, punkt 21).
3. Võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu üldpõhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt, kui selline kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud.
Sellega seoses ei saa konkursi edukalt läbinud isikuid – kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2004, mil jõustus määrus nr 723/2004 (millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi), kuid kes võeti tööle pärast seda kuupäeva – vaadelda kuuluvatena samasse kategooriasse kõnealuse konkursi edukalt läbinud isikutega, kes võeti tööle enne 1. maid 2004.
Konkursi edukalt läbinud isikute puhul, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2004, kuid nimetatud katseajal olevateks ametnikeks pärast seda kuupäeva, oli võimalik nende palgaaste määrata seaduslikult vaid uute kriteeriumide alusel, mis kehtisid katseajal olevaks ametnikuks nimetamise otsuse tegemise kuupäeval. Seevastu nende kõnealuse konkursi edukalt läbinud isikute palgaastme, kes olid ametisse nimetatud enne 1. maid 2004, oleks pidanud kindlasti määrama vanade kriteeriumide järgi, mis olid nende ametisse nimetamise ajal veel jõus, kuid mis muutusid uute personalieeskirjade jõustumise tõttu samast kuupäevast alates õigustühiseks.
Lisaks sellele, juhul kui ametikoht, kuhu ametnik on tööle võetud, on talle määratud ka ametisse nimetamise otsusega ja kui see saab tugineda vaid selle vastuvõtmise ajal kohaldatavatele sätetele, ei saa pidada teatavatele konkursi edukalt läbinud ja ametnikeks nimetatud isikutele madalama palgaastme määramist uute personalieeskirjade raames nende suhtes diskrimineerivaks, isegi kui nad määratakse edaspidi samale ametikohale, millel nad töötasid kuni 1. maini 2004 ametnikuks nimetamata teenistujana, ja nad täidavad samu ametiülesandeid või isegi tähtsamaid kui varem.
Siit tuleneb, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 ei ole võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega vastuolus.
(vt punktid 75–83, 87 ja 90)
Viited: eespool viidatud kohtuotsus Ventura vs. Parlament, punkt 41; 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑109/92: Lacruz Bassols vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1994, lk I‑A‑31 ja II‑105, punkt 87).
4. Personalieeskirjade artikli 31 lõige 1 sätestab, et konkursi edukalt läbinud isikud nimetatakse läbitud konkursi teates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele.
Kuigi sellest uuest sättest järeldub kindlalt, et avatud konkursi edukalt läbinud isikud tuleb nimetada katseajal olevateks ametnikeks palgaastmele, mis on märgitud selle konkursi teates, mille tulemusel nad on tööle võetud, tuleb siiski nentida, et täidetavate ametikohtade taseme ja konkursi läbinud isikute nendele ametikohtadele määramise tingimuste määratlemine, mille suhtes institutsioon toimis vanade personalieeskirjade raames konkursiteateid koostades, ei saanud pikendada nende mõju sellest kuupäevast hilisema ajani, mille ühenduse seadusandja oli määranud Euroopa ühenduste ametnike uue karjääristruktuuri jõustumiseks.
Konkursiteadetes märgitud teenistuskäigu kohaselt palgaastmele määramise tühistamine alates 1. maist 2004, mis on tingitud uue karjäärisüsteemi kehtestamisest, sundis seadusandjat vastu võtma personalieeskirjade XIII lisa üleminekusätted ja iseäranis selle artikli 12 lõike 3, et määrata kindlaks selliste konkursi läbinud isikute palgaastmete määramine, kes on sobivate kandidaatide loetellu kantud enne 1. maid 2004, kuid nimetatud katseajal olevateks ametnikeks pärast seda kuupäeva.
On tõsi, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 toodud tabel, mis asendab konkursiteadetes nimetatud palgaastmed ülemineku palgaastmetega, kaldub kõrvale selle lisa artikli 2 lõikes 1 toodud tabelist, milles ametnike vanad palgaastmed enne 1. maid 2004 muudeti uuteks ülemineku palgaastmeteks.
Seadusandjal on siiski lubatud teha tuleviku jaoks teenistuse huvides muudatusi personalieeskirjade sätetes, isegi kui muudetud sätted on varasematest ebasoodsamad.
Üleminekusäte kujutab endast erandit personalieeskirjade teatud reeglitest, mille kohaldamisele avaldab muudetud kord tingimata mõju. Tuleb siiski nentida, personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 ette nähtud erand ei lähe kaugemale sellest, mis tuleneb uute personalieeskirjade raames nende isikute ametnikuks nimetamisest, kes on valitud varasemate sätete kehtivuse ajal algatatud ja lõpetatud konkursi menetluste tulemusel.
(vt punktid 108–114)
Viited: 30. september 1998, kohtuasi T‑121/97: Ryan vs. kontrollikoda (EKL 1998, lk II‑3885, punkt 98).
5. Ei saa põhjendatult väita, et on rikutud personalieeskirjade artikli 5 lõiget 5 – milles nähakse ette ametnikele ühesuguste töölevõtmise ja teenistuskarjääri tingimuste kohaldamine – põhjusel, et konkursi edukalt läbinud isikud, kes võeti tööle enne 1. maid 2004, mil jõustus määrus nr 723/2004 (millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi), määrati konkursiteates nimetatud palgaastmele, samal ajal kui sama konkursi edukalt läbinud isikud, kes võeti tööle pärast seda kuupäeva, määrati palgaastmele personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 sätestatud kriteeriume kohaldades.
Konkursi edukalt läbinud isikute ametisse nimetamisel enne 1. maid 2004 kohaldati vanade personalieeskirjade sätteid ja konkursiteates nimetatud palgaastmeid, samal ajal kui nende konkursi edukalt läbinud isikute palgaastmele määramisel, kes võeti tööle pärast seda kuupäeva, kohaldati uusi, selleks ajaks jõustunud sätteid, kaasa arvatud personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 toodud üleminekusätteid.
Samuti ei saa nõustuda väitega, mille kohaselt on personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12 personalieeskirjade artikliga 5 vastuolus. Esimesena mainitud sätet vastu võttes määratles seadusandja üleminekuperioodil töölevõetavate ametnike palgaastmed oma pädevuse piires muuta personalieeskirju.
Lisaks sellele nähtub personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 2 ja artikli 4 alapunkti n sõnastusest, et need on personalieeskirjade artiklis 5 sätestatud üldnormide suhtes ülimuslikud, olles nende suhtes erinormiks.
(vt punktid 124–126 ja 129)
Viited: 19. juuni 2003, kohtuasi C‑444/00: Mayer Parry Recycling (EKL 2003, lk I‑6163, punkt 57); 14. juuli 2005, kohtuasi T‑371/03: Le Voci vs. nõukogu (EKL AT 2005, lk I‑A‑209 ja II‑957, punkt 122).
6. Ühenduste kohtus vaidlustatud üksikakti õiguspärasust tuleb hinnata nende faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, mis olid olemas akti vastuvõtmise ajal.
Konkursi edukalt läbinud isikute ametisse nimetamise otsuste puhul, mis võeti vastu jõustumisega mitte varem kui 1. mail 2004, mil jõustus määrus nr 723/2004 (millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi), sai komisjon määrata nimetatud isikute palgaastme üksnes vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 uutele imperatiivsetele sätetele.
Siinjuures ei oleks saanud asjaolu, et komisjon oleks saanud diskrimineerimiskeelu põhimõtet rikkudes võtta mõningad konkursi läbinud isikuid eelisjärjekorras tööle enne 1. maid 2004, mõjutada vaidlustatud otsuste seaduslikkust.
Isegi kui eeldada, et isikuid oleks saanud niiviisi eelisjärjekorras tööle võtta, tuleb ametnike võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisel arvestada legaalsuse põhimõttega, mille kohaselt ei saa keegi oma nõude toetuseks tugineda kellegi teise huvides toime pandud õigusvastasele teole.
(vt punktid 151, 152, 154 ja 155)
Viited: 4. juuli 1985, kohtuasi 134/84: Williams vs. kontrollikoda (EKL 1985, lk 2225, lk 14); 17. mai 2001, kohtuasi C‑449/98 P: IECC vs. komisjon (EKL 2001, lk I‑3875, lk 87); 25. mai 2004, kohtuasi T‑69/03: W. vs. parlament (EKL AT 2004, lk I‑A‑153 ja II‑687, lk 28).
7. Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 3 esimesele lõigule võib Esimese Astme Kohus otsustada kulude jaotuse, kui tegemist on eriliste põhjustega.
Eriliseks põhjuseks, mis õigustab hagejate poolt menetluse tarvis tehtud kohtukulude jagamist asjaomase institutsiooni ja hagejateks olevate ametnike vahel, on asjaolu, et kohtumenetluse on osaliselt põhjustanud institutsiooni tegevus osas, milles viimane võis informatsiooni puudumisega kutsuda asjast huvitatud isikutes esile küsimusi nende esialgse palgaastme määramise seaduslikkuse kohta töölevõtmise menetluse tõttu, mis oli ühe olulise töölevõtmise tingimuse osas ebaselge.
(vt punktid 160, 163 ja 164)
Viited: 14. juuni 1967, kohtuasi 26/66: Hoogovens en Staalfabrieken vs. Ülemamet (EKL 1967, lk 149, 166); 11. juuli 1968, kohtuasi 26/67: Danvin vs. komisjon (EKL 1968, lk 463, 474)