Language of document : ECLI:EU:T:2021:634

Kohtuasi T341/18

(avaldamine väljavõtetena)

Nec Corp.

versus

Euroopa Komisjon

 Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 29. septembri 2021. aasta otsus

Konkurents – Kartellid – Alumiinium- ja tantaal-elektrolüütkondensaatorite turg – Otsus, millega tuvastatakse ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumine – Hindade kooskõlastamine kogu EMPs – Tütarettevõtja toime pandud rikkumise süüks panemine emaettevõtjale – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise kohta – Rikkumise raskus – Trahvisumma suurendamine korduvuse alusel – Proportsionaalsus – Täielik pädevus

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Vaidlustatud akti põhjenduste asendamine

(ELTL artiklid 101, 102, 261 ja 263; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

(vt punktid 44 ja 45)

2.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% või peaaegu 100% osalust – Ümberlükatavus

(ELTL artikkel 101)

(vt punktid 49–57)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Mõiste

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 28 esimene taane)

(vt punktid 75–77)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Emaettevõtjale tema tütarettevõtja rikkumise süükspanemine – Eraldi trahv, mis on määratud ainult emaettevõtjale – Ainult emaettevõtjale omistatav korduvus

(ELTL artikkel 102; EMP leping, artikkel 54; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 28)

(vt punktid 81–90)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Komisjoni kaalutlusõigus

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 28)

(vt punktid 103–108)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Sarnased rikkumised, mis on toime pandud järjestikku ja mis tulenevad vastavalt emaettevõtja ja tütarettevõtja tegevusest – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 28)

(vt punktid 114–124)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Kohaldamise kriteeriumid

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 28)

(vt punktid 129, 134 ja 135)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Kohustus järgida trahvide arvutamise suuniseid – Välistamine – Kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

(vt punktid 150–154)

Kokkuvõte

Nec Corp. on Jaapanis asuv äriühing, kes toodab ja müüb tantaal-elektrolüütkondensaatoreid. 1. augustist 2009 kuni 31. jaanuarini 2013 kuulus Nec Corpile 100% osalus Tokin Corpis (edaspidi „Tokin“).

21. märtsi 2018. aasta otsusega(1) (edaspidi „vaidlustatud otsus“) tuvastas komisjon, et Nec Corp. ja Tokin on rikkunud ELTL artiklit 101, osaledes kokkulepetes ja/või kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärk oli koordineerida hinnapoliitikat alumiinium-elektrolüütkondensaatorite ja tantaal-elektrolüütkondensaatorite tarnimisel. Komisjon tuvastas sellega seoses, et Tokin on vastutav tema otsese osalemise tõttu kartellis alates 29. jaanuarist 2003 kuni 23. aprillini 2012 ja et Nec Corp. on vastutav emaettevõtjana alates 1. augustist 2009 kuni 23. aprillini 2012. Vaidlustatud otsusega määrati esiteks Tokinile trahv solidaarselt Nec Corpiga ja teiseks individuaalsed trahvid Tokinile ning Nec Corpile.

Trahvisummade arvutamiseks kasutas komisjon meetodit, mis on esitatud suunistes trahvide arvutamise meetodi kohta(2) (edaspidi „2006. aasta suunised“).

Kõigepealt määras komisjon trahvi põhisumma kindlaks, viidates elektrolüütkondensaatorite müügiväärtusele rikkumises osalemise viimasel täisaastal ja kohaldades rikkumise kestusest sõltuvalt erinevaid kordajaid. Komisjon leidis, et hindade kooskõlastamise horisontaalsed „kokkulepped“ olid juba oma laadilt ELTL artikli 101 kõige raskemad rikkumised, ja määras seejärel rikkumise raskuse alusel müügiväärtuse osakaaluks 16%. Määratud trahvi piisavalt hoiatava mõju tagamiseks kohaldas komisjon muu hulgas 16% suurust lisasummat.

Teisena, mis puudutab trahvi põhisumma kohandamist, vähendas komisjon esiteks Tokini ja Nec Corpi trahvi põhisummat 3% võrra, kuna nende osalemine teatud koosolekutel ei olnud tõendatud, ja teiseks suurendas Nec Corpile määratava trahvi põhisummat korduvuse kui raskendava asjaolu alusel 50% vastavalt 2006. aasta suuniste punktile 28.

Vastavalt sellele punktile 28 võib trahvi põhisummat suurendada iga rikkumise eest kuni 100%, kui komisjon tuvastab, et ettevõtja jätkab või kordab samasugust või analoogset rikkumist pärast seda, kui tema või riigi pädev konkurentsiasutus on juba tuvastanud ELTL artikli 101 või 102 rikkumise selle ettevõtja poolt.

Sellega seoses märkis komisjon täpsemalt, et 19. mai 2010. aasta otsusega C(2011) 180/09 (final)(3) (edaspidi „DRAMi otsus“) oli komisjon juba tunnistanud Nec Corpi vastutavaks konkurentsivastase tegevuse eest, mis seisnes hindade kooskõlastamises „personaalarvutitele/serveritele spetsialiseerunud suurte algseadmete tootjate (OEM)“ suhtes.

Kolmandana vähendas komisjon Tokini ja Nec Corpi puhul 2006. aasta koostööteatise(4) alusel tehtud koostöö eest 15% võrra kogu trahvisummat, mis oleks neile muidu määratud rikkumise eest.

Nec Corp esitas vaidlustatud otsuse tühistamiseks hagi, mille Üldkohtu üheksas koda laiendatud koosseisus jättis rahuldamata. Kohtuotsuses esitas Üldkohus täpsustusi trahvi suurendamise kohta korduvuse alusel.

Üldkohtu hinnang

Oma hagis vaidlustas Nec Corp. eelkõige tema suhtes kohaldatud trahvi suurendamise korduvuse alusel.

Viidates sellele, et tema vastutus on puhtalt tuletatud Tokini vastutusest, märkis Nec Corp. esiteks, et komisjoni otsus talle määratud trahvi korduvuse alusel suurendada tähendas seda, et talle omistati suurem vastutus kui tema tütarettevõtjale, kelle suhtes ei tuvastatud korduvust.

Sellega seoses märkis Üldkohus, et olukorras, kus emaettevõtja vastutus tulenes puhtalt tütarettevõtja vastutusest ja kus emaettevõtjale süüks pandud tegevust ei iseloomusta konkreetselt mingi muu tegur, ei saa emaettevõtja vastutus olla ulatuslikum kui tütarettevõtja oma. Siiski võivad emaettevõtjale omased tegurid põhjendada seda, et tema vastutust ja tütarettevõtja vastutust hinnatakse erinevalt, isegi kui esimese vastutuse aluseks on ainuüksi teise toimepandud rikkumine. Korduvus on nimelt emaettevõtja olukorrale omane tegur, mis võib viia selleni, et tema vastutusele antakse erinev hinnang kui tema tütarettevõtja vastutusele.

Neid märkusi arvestades tuvastas Üldkohus, et siinses asjas vastab Nec Corpile määratud trahvi summa suurendamine asjaolule, mis on omane tema olukorrale ja mida tema tütarettevõtja puhul ei esine, st korduvusele. Seega oli põhjendatud, et komisjon hindas Nec Corpi ja tema tütarettevõtja vastutust erinevalt.

Teiseks märkis Nec Corp., et tema trahvi suurendamisel korduvuse alusel on rikutud õigusnormi, kuna see suurendamine hõlmas kogu rikkumise perioodi 1. augustist 2009 kuni 23. aprillini 2012 ja järelikult perioodi, mis eelnes DRAMi otsusele, millest teatati 19. mail 2010.

Sellega seoses märkis Üldkohus, et korduvuse tuvastamine ja konkreetsete asjaolude hindamine on osa komisjoni kaalutlusõigusest, mis talle on antud seoses trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võetavate asjaoludega. Seetõttu võib komisjon igal üksikjuhul arvesse võtta asjaolusid, mis kinnitavad ettevõtja kalduvust rikkuda konkurentsieeskirju, näiteks asjaomaste rikkumiste vahelist aega.

Ehkki Nec Corpi esimest rikkumist karistati pärast uue kartelli algust, annab asjaolu, et ta jätkas uues kartellis osalemist ligi kaks aastat pärast DRAMi otsusest teatamist, tunnistust aga tema kalduvusest mitte teha sellest kohaseid järeldusi. Neil asjaoludel ei ole komisjon õigusnormi rikkunud, kui ta otsustas korduvuse alusel suurendada trahvi põhisummat, mis omakorda oli arvutatud, võttes arvesse kogu rikkumise perioodi.

Kolmandaks viitas Nec Corp. proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele, kuna trahvisumma suurendamine korduvuse alusel hõlmas DRAMi otsusele eelnenud perioodi ja kuna tema enda vastutus tulenes tema tütarettevõtja osalemisest rikkumises.

Mis puudutab trahvi suurendamise proportsionaalsust, siis meenutas Üldkohus, et komisjonil on kaalutlusõigus iga trahvi summa kindlaksmääramisel ja ta ei ole selle tarvis kohustatud kohaldama kindlat matemaatilist valemit. Lisaks on korduvus üks asjaoludest, mis õigustab trahvi põhisumma olulist suurendamist, mis võib ulatuda kuni 100%-ni sellest summast. Lisaks nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et hinnates ettevõtja kalduvust mitte järgida konkurentsieeskirju, tuleb arvesse võtta aega, mis jääb asjaomase rikkumise ja varasema konkurentsieeskirjade rikkumise vahele.

Neid märkusi silmas pidades kinnitas Üldkohus, et asjaolu, et Nec. Corp jätkas rikkumist ligi kaks aastat pärast DRAMi otsusest teatamist, annab selgelt tunnistust tema kalduvusest mitte teha kohaseid järeldusi sellest, kui tuvastatakse, et ta on rikkunud konkurentsieeskirju. Kuna korduvuse alusel võib trahvi suurendada kuni 100% trahvi põhisummast, siis ei ole komisjon rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta suurendas Nec Corpile määratava trahvi põhisummat 50%.

Mis puudutab hageja argumenti, et tema enda vastutus tulenes tema tütarettevõtja osalemisest rikkumises ja lühikesest ajavahemikust, mis möödus ajast, mil ta omandas selle tütarettevõtja, kuni DRAMi otsuse vastuvõtmiseni, siis järeldas Üldkohus kõigepealt, et hageja puhul eeldati, et ta avaldas sellele tütarettevõtjale otsustavat mõju. Lisaks meenutas Üldkohus, et eesmärk karistada konkurentsieeskirjadega vastuolus oleva tegevuse eest oleks ohus, kui esimese rikkumisega seotud ettevõtja oleks suuteline muutma korduvuse eest karistamise võimatuks või iseäranis keeruliseks ning järelikult vältima korduvuse eest karistamist sellega, et ta muudab oma õiguslikku struktuuri (omandades tütarettevõtja, kelle suhtes ei saadud menetlust läbi viia seoses esimese rikkumisega, kuid kes osales uue rikkumise toimepanemises).


1      Otsus C(2018) 1768 (final) ELTL artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.40136 – kondensaatorid).


2      Suunised määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2).


3      Komisjoni 19. mai 2010. aasta otsus ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.511 – DRAM).


4      Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (ELT 2006, C 298, lk 17).