ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda laiendatud koosseisus)
21. veebruar 2024(*)
Riigihanked – Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus – Euroopa haiglatele desinfitseerimisrobotite ostmine – Äärmine kiireloomulisus – COVID‑19 – Hagejate mitteosalemine hankemenetluses – Tühistamishagi – Isikliku puutumuse puudumine – Kohtuvaidluse lepinguline laad – Vastuvõetamatus – Vastutus
Kohtuasjas T‑38/21,
Inivos Ltd, asukoht London (Ühendkuningriik),
Inivos BV, asukoht Rotterdam (Madalmaad),
esindajad: advokaadid R. Martens, L. Hoet ja A. Van Laer,
hagejad,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: L. André ja M. Ilkova,
kostja,
ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus),
nõupidamiste ajal koosseisus: koja president D. Spielmann, kohtunikud V. Valančius, R. Mastroianni, M. Brkan (ettekandja) ja T. Tóth,
kohtusekretär: ametnik P. Cullen,
arvestades 21. mai 2021. aasta kohtumäärust Inivos ja Inivos vs. komisjon (T‑38/21 R, ei avaldata, EU:T:2021:287),
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades 28. veebruari 2023. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades pärast kohtunik V. Valančiuse ametiaja lõppemist 26. septembril 2023 Üldkohtu kodukorra artiklit 22 ja artikli 24 lõiget 1,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hagejad Inivos Ltd ja Inivos BV paluvad oma hagis esiteks tühistada ELTL artikli 263 alusel Euroopa Komisjoni 18. septembri 2020. aasta otsus kasutada desinfitseerimisrobotite ostmiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust (edaspidi „otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus“), 3. novembri 2020. aasta edukaks tunnistamise otsus (edaspidi „vaidlustatud hankeotsus“) ja 19. novembri 2020. aasta otsus sõlmida raamlepingud kahe ettevõtjaga ja tunnistada need raamlepingud tühiseks, ning teiseks paluvad nad ELTL artikli 268 alusel hüvitada kahju, mis neile selle tõttu tekkis.
Vaidluse taust
2 Hagejate, kes on asutatud Ühendkuningriigis ja Madalmaades, tegevusala on meditsiinitehnoloogia ja nad on keskendunud nakkuste ennetamisele ja tõrjele.
3 COVID‑19 kriisi kontekstis otsustas komisjon abistada liikmesriike, võimaldades erakorralise toetuse rahastamisvahendi abil robotite kasutuselevõttu liikmesriikide haiglate siseruumide desinfitseerimiseks. Pärast olemasoleva tehnoloogia hindamist otsustati kasutada ultraviolettkiirgusega (UV) desinfitseerimist autonoomsete robotite abil.
4 Tuginedes COVID‑19 kriisist tulenevale kiireloomulisusele, otsustas komisjon 18. septembril 2020 korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1; edaspidi „finantsmäärus“), I lisa punkti 11.1 teise lõigu alapunktile c.
5 Hankemenetluse ettevalmistamiseks ning asjaomase turu ja võimalike müüjate kohta teabe kogumiseks viis komisjon finantsmääruse artikli 166 kohaselt läbi esialgse turu-uuringu, saates küsimustiku muu hulgas robotitootjaid koondavatele ühendustele ja muudele üksustele.
6 Turu-uuringu põhjal koostas komisjon ulatusliku andmebaasi müüjatest, keda hinnati eelnevalt kindlaks määratud tingimuste alusel, milleks on CE-märgis (eeltingimus), tootmisvõimsus (vähemalt 20 ühikut kuus) ja kogemus robotite kasutuselevõtul haiglates (vähemalt 10 robotit).
7 Nendele kuuele tingimusele vastavale müüjale tehti ettepanek esitada pakkumus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses viitenumbriga CNECT/LUX/2020/NP0084, kuid tegelikult esitas pakkumuse neist ainult kolm.
8 Vastavalt finantsmääruse artikli 168 lõikele 4 koostati 30. oktoobril 2020 edukate pakkujate valmiseks hindamisaruanne. Kaks pakkumust paigutati paremusjärjestusse ja kolmas pakkumus lükati tagasi, kuna see ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele.
9 Vastutav eelarvevahendite käsutaja võttis hindamisaruandes esitatud soovitusest lähtudes 3. novembril 2020 vastu vaidlustatud hankeotsuse.
10 Raamlepingud „Desinfektsioonirobotid Euroopa haiglatele (Covid‑19)“ (edaspidi „vaidlusalused raamlepingud“) sõlmiti 19. novembril 2020 kahe eduka pakkujaga ja nende allkirjastamisest teatati Euroopa Liidu Teatajas 9. detsembril 2020 avaldatud hankelepingu sõlmimise teatega 2020/S 240‑592299.
11 Hagejad said 23. novembri 2020. aasta komisjoni pressiteatest teada, et viimane kavatseb erakorralise toetuse rahastamisvahendite sihtotstarbelisest eelarvest rahastada 200 desinfitseerimisroboti ostu.
12 Komisjon märkis oma pressiteates, et enamiku liikmesriikide haiglad olid teatanud vajadusest ja huvist saada roboteid, mis saavad UV-valgust kasutades desinfitseerida standardse haiglapalati üksnes 15 minutiga ning aidata seeläbi ennetada ja vähendada viiruse levikut. Kõnealust protsessi kontrollib operaator väljaspool desinfitseeritavat ruumi, vältimaks mis tahes kokkupuudet UV-valgusega. Desinfitseerimisrobotite ostmiseks tehti erakorralise toetuse rahastamisvahendite sihtotstarbelisest eelarvest kättesaadavaks kuni 12 miljonit eurot.
13 Kuna Euroopa Liidu hankeid käsitlevas Euroopa Liidu Teataja lisa veebiversioonis ei olnud kõnealuse hanke kohta avaldatud ühtegi hanketeadet ning komisjon ei olnud asjaomase hankeotsuse kohta avaldanud mingit teavet, saatsid hagejad 3. detsembril 2020 komisjonile kirja, milles nad väljendasid muret selle üle, et ei kohaldatud finantsmääruse hanke-eeskirju. Samuti palusid nad komisjonil peatada või lõpetada vaidlusaluste raamlepingute täitmine ja tühistada kõik võimalikud hankeotsused, ning kutsusid komisjoni üles korraldama uus väljakuulutamisega hankemenetlus.
14 Hagejad said 9. detsembril 2020 hankelepingu sõlmimise teatest (ELT 2020/S 240‑592299) teada, et vaidlusalused raamlepingud sõlmiti juba 19. novembril 2020.
15 Hankelepingu sõlmimise teates on väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamist põhjendatud järgmiselt:
„Hankijale ettenägematutest ootamatutest sündmustest põhjustatud äärmiselt kiireloomuline olukord kooskõlas direktiivis sätestatud rangete tingimustega.
Selgitus:
COVID‑19 pandeemia on kogu maailma ja Euroopa tervishoiusüsteemid viinud äärmisesse stressiolukorda. Selles kontekstis otsustas komisjon toetada autonoomsete robotite kasutuselevõttu siseruumide desinfitseerimiseks, kasutades selleks erakorralise toetuse rahastamisvahendit (vt COM(2020) 5162), et toetada kiiresti jõupingutusi, millega tagatakse valitud Euroopa haiglate ja samalaadsete tervishoiuasutuste töötajate ja patsientide parem ohutus. Desinfektsiooniroboteid juba kasutatakse haiglate desinfitseerimisel ja komisjon on kogunud aurandeid haiglatest, kes on kasutanud seda tehnoloogiat COVID‑19 kriisi ajal. Kuid kasutuses olevate robotite arv ei ole piisav ega hõlma kaugeltki kõiki haiglaid, kus haigusega vahetult tegeldakse. Komisjon võtab meetmeid selle probleemi osaliseks lahendamiseks.
Seetõttu on erandkorras väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine õigustatud äärmise hädavajadusega, kuna [käesoleva teksti] kirjutamise ajal levib COVID‑19 teine laine kiiresti, nagu eespool selgitatud. Mõnede liikmesriikide näitajad on praegu kõrgemad kui esimese laine tipus ja tervishoiuressursid on teadaolevalt järjest suureneva surve all kogu ELis. Seetõttu on hädavajalik võtta kiiresti kasutusele desinfektsioonirobotid, et aidata tervishoiutöötajaid nende jõupingutustes pandeemiaga toime tulemisel.“
16 Pärast 9. detsembri 2020. aasta hankelepingu sõlmimise teadet avaldas komisjon 24. detsembril 2020 uue teate (ELT 2020/S 251‑626998), asendades kuni 200 desinfitseerimisroboti ostmise õigusliku alusena märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65) finantsmäärusega.
Poolte nõuded
17 Hagejad paluvad Üldkohtul:
– tühistada otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus;
– tühistada vaidlustatud hankeotsus;
– tühistada komisjoni 19. novembri 2020. aasta otsus sõlmida vaidlusalused raamlepingud kahe teise ettevõtjaga;
– tunnistada vaidlusalused raamlepingud tühiseks;
– kohustada komisjoni edastama hanketingimused, mille alusel vaidlusalused raamlepingud sõlmiti;
– teha vaheotsus komisjoni vastutuse kohta küsimuses, kas komisjon korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse õigusvastaselt;
– teise võimalusena mõista komisjonilt nende kasuks välja hüvitis summas 3 000 000 eurot võimaluse kaotamise eest;
– mõista komisjonilt välja kohtukulud, sealhulgas hagejate kantud kohtukulud.
18 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu hagi läbi vaatamata;
– teise võimalusena jätta ilmselge põhjendamatuse tõttu hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Õiguslik käsitlus
Tühistamisnõuded
Esimese nõude vastuvõetavus, milles palutakse tühistada otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus
19 Komisjon väidab vastuses hagiavaldusele, et esimene nõue on vastuvõetamatu, kuna hagejatel puudub mis tahes huvi nõuda väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise otsuse tühistamist. Komisjon leiab, et kuna hagejad hankemenetluses ei osalenud, puudub neil põhjendatud huvi. Selles osas väidab komisjon, et juhul kui tühistatakse otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, ei oleks kaugeltki kindel, et komisjon kuulutab välja uue hankemenetluse, ning miski ei taga, et välja valitakse asjaomased hagejad.
20 Hagejad leiavad, et esimene nõue on vastuvõetav. Nad väidavad, et nende vastu ei saa selle nõude vastuvõetavuse vaidlustamisel tugineda asjaolule, et nad ei osalenud hankemenetluses, kuna nende mitteosalemine tuleneb asjaolust, et komisjon ei avaldanud hanketeadet. Nad märgivad, et kui Üldkohus peaks sel põhjusel esimese nõude vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükkama, oleks konkurentidel võimatu vaidlustada otselepingute sõlmimist. Hagejad väidavad esiteks, et nende hankemenetluses osalemata jätmine on tingitud asjaolust, et komisjon ei avaldanud hanketeadet, ja teiseks ei ole välistatud, et neil on põhjendatud huvi.
21 Tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab tühistamishagi esitada üksnes meetmete peale, mis tekitavad selliseid siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad kolmandate isikute huve, tuues kaasa selge muutuse nende õiguslikus olukorras (vt selle kohta 31. märtsi 1971. aasta kohtuotsus komisjon vs. nõukogu, 22/70, EU:C:1971:32, punkt 42; 2. märtsi 1994. aasta kohtuotsus parlament vs. nõukogu, C‑316/91, EU:C:1994:76, punkt 8, ja 13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Deutsche Post ja Saksamaa vs. komisjon, C‑463/10 P ja C‑475/10 P, EU:C:2011:656, punkt 36).
22 Selleks et teha kindlaks, kas akt, mille tühistamist taotletakse, tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi, tuleb lähtuda selle sisust (11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9), võttes arvesse akti vastuvõtmise konteksti (vt selle kohta 17. veebruari 2000. aasta kohtuotsus Stork Amsterdam vs. komisjon, T‑241/97, EU:T:2000:41, punkt 62) ning akti vastuvõtja kavatsusest (26. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punkt 52; vt selle kohta ka 17. juuli 2008. aasta kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, C‑521/06 P, EU:C:2008:422, punktid 42, 46 ja 52). Seevastu ei oma akti vorm tühistamishagi vastuvõetavuse seisukohast põhimõtteliselt tähtsust (vt selle kohta 11. november 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9, ja 7. juuli 2005. aasta kohtuotsus Le Pen vs. parlament, C‑208/03 P, EU:C:2005:429, punkt 46).
23 Üksnes akt, millega selle koostaja määrab ühemõtteliselt ja lõplikult kindlaks oma seisukoha vormis, mis võimaldab kindlaks teha selle õigusliku olemuse, kujutab endast otsust, mille peale saab esitada tühistamishagi (13. detsembri 2016. aasta kohtuotsus IPSO vs. EKP, T‑713/14, EU:T:2016:727, punkt 20; vt selle kohta ka 26. mai 1982. aasta kohtuotsus Saksamaa ja Bundesanstalt für Arbeit vs. komisjon, 44/81, EU:C:1982:197, punkt 12).
24 Täpsemalt, kui tegemist on aktide või otsustega, mis tehakse mitmeetapilise, eelkõige asutusesisese menetluse käigus, kujutavad endast vaidlustatavaid akte ainult meetmed, millega määratakse sellise menetluse tulemusel lõplikult kindlaks komisjoni lõplik seisukoht, ning vahemeetmed, mille eesmärk on valmistada ette lõplikku otsust, ei ole vaidlustavad aktid (7. märtsi 2002. aasta kohtuotsus Satellimages TV5 vs. komisjon, T‑95/99, EU:T:2002:62, punkt 32, ja 16. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Balti Gaas vs. komisjon ja INEA, T‑236/17 ja T‑596/17, ei avaldata, EU:T:2020:612, punkt 88).
25 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb analüüsida, kas otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus kujutab endast akti, millega määratakse kindlaks lõplik seisukoht, kas see kahjustab hagejaid ja kas selle peale võib esitada tühistamishagi.
26 Selleks tuleb analüüsida selle otsuse sisu. Tegemist on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse esimese etapiga ja see otsus tehti toimikusse lisatud teate vormis, millele tehisintellekti ja digitaaltööstuse direktoraadi direktor kirjutas alla 18. septembril 2020. Selle dokumendi eesmärk on põhjendada sellise menetluse kasutamist COVID‑19 kriisiga toimetulemiseks kasutatavate desinfektsioonirobotite ostulepingute sõlmimiseks.
27 Vastuses Üldkohtu kirjalikule küsimusele väitis komisjon, et otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on sisedokument, mis ei tekita väljaspool selle otsuse teinud institutsiooni sisesfääri mingeid õiguslikke tagajärgi. Alles siis, kui komisjon on saatnud individuaalsed pakkumuse esitamise ettepanekud, on mõeldav, et sellel otsusel on õiguslikud tagajärjed. Otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ei sea piiranguid ettevõtjatele, kellel on võimalik esitada pakkumus. Komisjon lisas, et üksnes hankemenetluses üksteise järel tehtud toimingud saavad lõpuks kaasa tuua õiguslikud tagajärjed. Otsus korraldada hankemenetlus ei too iseenesest kaasa õiguslikke tagajärgi ja neid tekitavad üksnes toimingud, millega seda otsust kohaldatakse sellise menetluse tegeliku läbiviimise kaudu nagu hankeotsuse tegemine.
28 Vastuses Üldkohtu kirjalikule küsimusele rõhutasid hagejad, et komisjoni õigusvastane tegevus tulenes mitmest otsusest, sealhulgas otsusest kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kuid need otsused on siiski igal juhul omavahel seotud, kuna selle menetluse korraldamise otsus viis vaidlustatud hankeotsuseni ja võimaldas lõpuks sõlmida vaidlusalused raamlepingud. Hagejate sõnul ei saa otsust korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus pidada vaidlustatud hankeotsust ettevalmistavaks aktiks põhjusel, et see tekitab olulisi õiguslikke tagajärgi, kuna pooled, kellele ei esitatud pakkumuste esitamise ettepanekut, välistati hankemenetlusest ipso facto ja neil ei olnud mingit võimalust hankelepingu sõlmimiseks. Pealegi teavitati ettevõtjaid, kellele ei esitatud pakkumuste esitamise ettepanekut, raamlepingu sõlmimisest ametlikult alles 9. detsembril 2020 esimese hankelepingu sõlmimise teatega. Seetõttu väidavad hagejad, et otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ei tohiks Üldkohtu kohtuliku kontrolli alt välja jääda.
29 Tuleb märkida, et otsuses korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on märgitud põhjused, miks oli vaja kasutada seda menetlust. Selle dokumendiga määratakse niisiis kindlaks kõnealuse hanke jaoks valitud menetlus. Siiski, nagu rõhutas komisjon vastuses Üldkohtu kirjalikule küsimusele, ei ole sellel dokumendil adressaate ning see ei näe ette, millistele ettevõtjatele esitatakse pakkumuste esitamise ettepanek. Järelikult ei tehtud selles menetlusstaadiumis ühelegi ettevõtjale ettepanekut esitada pakkumus ja järelikult ei olnud võimalik ühtegi ettevõtja menetlusest välistada.
30 Seega kahjustab hagejaid otsus mitte esitada pakkumuste esitamise ettepanekut, mis käesolevas asjas väljendub vaidlustatud hankeotsuses. Sel juhul võivad nad – eeldusel, et nad sellest teavad – esitada hagi viimase akti peale, mis oli hagi esitamise ajal kättesaadav ja mis välistab nad menetlusest. Otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ei kujuta endast hagejate huve kahjustavat otsust, kuna selle otsusega ei välistatud neid kõnealusest hankemenetlusest. Hagi esitamise ajal oli komisjon juba teinud 3. novembri 2020. aasta hankeotsuse, millega tunnistati pakkujad edukaks ja mille tagajärjel välistati hagejad lõplikult kõnealusest hankemenetlusest.
31 Järelikult on otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ettevalmistav otsus.
32 Mis puudutab hagejate argumenti, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise otsuse peale esitatud hagi vastuvõetavuse vaidlustamisel ei saa neile ette heita asjaolu, et nad ei osalenud hankemenetluses, siis tuleb korrata, et puhtalt ettevalmistavat laadi meetmete võimalikule õigusvastasusele võib tugineda selle lõpliku akti peale esitatavas hagis, mille ettevalmistamisega need aktid seotud on (vt 16. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Balti Gaas vs. komisjon ja INEA, T‑236/17 ja T‑596/17, ei avaldata, EU:T:2020:612, punkt 101 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul paluvad hagejad oma teises nõudes vaidlustatud hankeotsus tühistada, mis annab neile põhimõtteliselt võimaluse tugineda mis tahes rikkumisele otsuse tegemisel korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus juhul, kui vaidlustatud hankeotsuse tühistamise nõue on vastuvõetav.
33 Järelikult tuleb tunnistada vastuvõetamatuks esimene nõue tühistada otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus.
Teise nõude vastuvõetavus, millega palutakse tühistada vaidlustatud hankeotsus
34 Vastuses hagiavaldusele väidab komisjon, et teine nõue on vastuvõetamatu, kuna hagejatel puudub mis tahes huvi nõuda vaidlustatud hankeotsuse tühistamist. Komisjon leiab, et kuna hagejad hankemenetluses ei osalenud, puudub neil põhjendatud huvi. Selles osas väidab komisjon, et vaidlustatud hankeotsuse tühistamine ei tähenda, et hagejad valitakse välja, kuna neid ei olnud pakkujate hulgas.
35 Hagejad leiavad, et teine nõue on vastuvõetav. Esiteks leiavad hagejad, et nende hagi vastuvõetavuse vaidlustamisel ei saa neile ette heita asjaolu, et nad ei osalenud hankemenetluses, kuna nende mitteosalemine tuleneb asjaolust, et komisjon ei avaldanud hanketeadet. Nad väidavad, et kui Üldkohus peaks sel põhjusel teise nõude vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükkama, oleks konkurentidel võimatu vaidlustada otselepingute sõlmimist. Hagejate sõnul ei välista asjaolu, et nad menetluses ei osalenud, põhjendatud huvi olemasolu. Nad leiavad nimelt, et just vaidlustatud hankeotsuse tühistamisega taastatakse nende konkurentidele võrdsed tingimused.
36 Teiseks väidavad hagejad, et vaidlustatud hankeotsus puudutab neid otseselt ja isiklikult. Hagejad väidavad esiteks, et nad tegutsevad samal turul kui need pakkujad, kes kõnealuses hankemenetluses edukaks tunnistati, ja et teiseks oleks nad suutnud tarnida roboteid, mis vastavad hankelepingu sõlmimise teates esitatud kvaliteedikriteeriumide kirjeldusele. Seetõttu väidavad hagejad, et nad olid sobivad kandidaadid osalemaks komisjoni poolt raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses.
37 Nagu on korratud eespool punktis 21, on aktid, mille peale saab esitada tühistamishagi ning mis on vaidlustatavad, üksnes sellised meetmed, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad kolmandate isikute huve, tuues kaasa selge muutuse nende õiguslikus olukorras.
38 Lisaks tuleb meelde tuletada, et põhjendatud huvi ja kaebeõigus on vastuvõetavuse kaks eraldi tingimust, mis mõlemad koos peavad füüsilise või juriidilise isiku puhul olema täidetud selleks, et ta saaks esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel (vt 17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).
– Vaidlustatava akti laad
39 Nagu nähtub eespool punktist 23, kujutab üksnes akt, millega selle koostaja määrab ühemõtteliselt ja lõplikult kindlaks oma seisukoha vormis, mis võimaldab kindlaks teha selle õigusliku olemuse, endast otsust, mille peale saab esitada tühistamishagi.
40 Nagu on märgitud eespool punktis 30, ei välistatud hagejaid käesolevas asjas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusest 18. septembri 2020. aasta otsusega korraldada kõnealune menetlus, sest selles otsuses ei olnud veel kindlaks määratud ettevõtjaid, kellele tehakse ettepanek selles menetluses osaleda, ja seega määratletud ettevõtjad, kes on menetlusest välistatud. Tegelikult määratlesid pakkumuste esitamise ettepanekud – mille komisjon saatis kuuele ettevõtjale – selle, millistele ettevõtjatele tehakse ettepanek selles menetluses osaleda ja millistele ettevõtjatele seda ettepanekut ei tehta. Samas kujutab selles menetluses hankelepingu sõlmimise teade, milles teatati kahe pakkuja edukaks tunnistamisest, endast õigusakti, mille avaldamine võimaldas hagejatel saada teada selle hankemenetluse korraldamisest. Järelikult tõi vaidlustatud hankeotsus automaatselt kaasa selle, et hagejatelt võeti lõplikult võimalus selles menetluses osaleda ja sellega nad välistati. Seega mõjutas vaidlustatud hankeotsus hagejate õiguslikku olukorda, kuna sellega määratleti lõplikult nende õiguslik olukord asjaomasest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusest välistatud ettevõtjatena.
41 Seega on vaidlustatud hankeotsus akt, mille peale saab esitada hagi.
– Hagejate põhjendatud huvi
42 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud otsuse tühistamise vastu. Selline huvi eeldab, et selle akti tühistamine ise tekitab tõenäoliselt õiguslikke tagajärgi ja hagi suhtes tehtavast lahendist võib hagi esitanud pool saada seega mingit kasu. Põhjendatud huvi, mida hinnatakse hagi esitamise päeva seisuga ning mis on iga kohtule esitatava hagi puhul peamine ja esimene tingimus, tuleb tõendada hagejal (18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, C‑100/17 P, EU:C:2018:842, punkt 37, ja 27. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Canadian Solar Emea jt vs. nõukogu, C‑236/17 P, EU:C:2019:258, punkt 91).
43 Seetõttu tuleb välja selgitada, kas käesoleval juhul tooks vaidlustatud hankeotsuse võimalik tühistamine hagejatele mingit kasu.
44 Komisjon leiab, et see ei ole nii, kuna selline tühistamine ei tähenda, et hagejad valitaks välja, sest nad ei osalenud hankemenetluses.
45 Selles osas tuleb meelde tuletada, et hankemenetluses osalemine võib põhimõtteliselt kujutada endast tingimust, mille täidetus on nõutav tõendamaks, et asjaomasel isikul on põhjendatud huvi kõnealuse lepingu sõlmimise vastu või ta võib edukaks tunnistamise otsuse väidetava õigusvastasuse tõttu kahju kannatada. Siiski oleks juhul, kui ettevõtja ei ole väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses pakkumust esitanud põhjusel, et talle ei ole esitatud pakkumuse esitamise ettepanekut, liigne ja isegi vastuoluline nõuda, et ta oleks selles menetluses osalenud, isegi kui menetluses osalemiseks peab hankija olema esitanud pakkumuse esitamise ettepaneku (vt selle kohta analoogia alusel 26. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Leonardo vs. Frontex, T‑849/19, EU:T:2022:28, punktid 25–28).
46 Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et hagejad ei saanud olla teadlikud kõnealusest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusest ja neile ei esitatud selles menetluses pakkumuste esitamise ettepanekut. Seega ei saa hagejatele ette heita, et nad ei osalenud selles menetluses.
47 Veel tuleb kontrollida, kas hagejad on ettevõtjad, kes tegutsevad väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega hõlmatud turul.
48 Sellega seoses nähtub 24. detsembri 2020. aasta hankelepingu sõlmimise teatest, et kõnealuse hankemenetluse ese oli see, et komisjon ostis Euroopa haiglates kasutamiseks 200 autonoomset desinfitseerimisrobotit, mis kasutavad desinfitseerimismeetodina UV-kiirgust. Hagejad märkisid oma hagiavalduses, et nad toodavad „kaasaskantavat Ultra‑V desinfitseerimisrobotit, mis on tehisintellektil põhinev desinfitseerimisrobot, mis kasutab UV‑C kiirguse tehnoloogiat pidevaks tõhusaks saastest puhastamiseks“. Hagejad esitasid hagiavalduse lisas Ultra‑V roboti kohta tõendid ning Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse jaoks selle roboti kohta koostatud teaduslikud hinnangud. Nendest tõenditest nähtub, et hagejad toodavad desinfitseerimisrobotit, mis kasutab UV‑kiirgust.
49 Komisjon väitis kohtuistungil, et hagejatele ei oleks sellegipoolest saanud kõnealuses hankemenetluses esitada pakkumuste esitamise ettepanekut, kuna selle menetluse ese oli osta autonoomsed iseliikuvad robotid, mis ei ole aga nii nende toodetud Ultra‑V roboti puhul.
50 Sellega seoses tuleb esile tuua, et seda nõuet ei esine tingimustes, mida komisjon kohaldas nende ettevõtjate väljavalimisel, kellele esitatakse pakkumuse esitamise ettepanek, ega 24. detsembri 2020. aasta hankelepingu sõlmimise teates avaldatud pakkumuste hindamise kriteeriumides. Komisjoni sõnul on see nõue siiski asjaomase hankemenetluse ese, kuna selle hankelepingu sõlmimise teate jaotises II.1.4 „Lühikirjeldus“ on märgitud, et komisjon ostab kuni 200 lihtsalt kasutatavat iseliikuvat UV‑desinfektsioonirobotit.
51 Hagejate esitatud tõenditest nähtub, et nende toodetud Ultra‑V robot vajab operaatori sekkumist üksnes desinfitseerimisprotsessile eelnevas ettevalmistusetapis. Robot töötab kuue anduri abil, mis kannavad nime Spectrome, mille operaator paigutab ruumi enne desinfitseerimist. Kohtuistungil esitatud küsimustele vastates täpsustasid hagejad, et operaator peab enne desinfitseerimist üksnes paigutama andurid ruumi ning seejärel liigub robot iseseisvalt nende andurite suunas, mis võimaldab robotil kohanduda iga ruumiga ja muuta UV‑kiirguse baasil toimiva desinfitseerimislahenduse tõhusamaks. Lisaks tuleb paigutada andurid ainult üks kord ja neid ei ole vaja enne sama ruumi järjekordset desinfitseerimist ümber paigutada. Sellest tuleneb, et Ultra-V robot ei vaja mingit inimsekkumist desinfitseerimisprotsessi käigus.
52 Eeltoodust lähtudes ja arvestades, et 24. detsembri 2020. aasta hankelepingu sõlmimise teade ei täpsustata robotite nõutavat autonoomsustaset, tuleb asuda seisukohale, et hagejate toodetud Ultra‑V robot on autonoomne ja lihtsasti kasutatav robot, nagu on hankelepingu sõlmimise teates ette nähtud.
53 Seega on hagejad on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et nad tegutsevad väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse esemeks olevate UV‑kiirgust kasutavate autonoomsete desinfitseerimisrobotite turul.
54 Lisaks tuleb korrata, et hagejal on huvi nõuda akti tühistamist selleks, et Euroopa Liidu kohus tuvastaks tema suhtes toime pandud õigusnormi rikkumise, mis võib olla alus võimalikule kahju hüvitamise hagile, mille eesmärk on vaidlusaluse aktiga põhjustatud kahju kohane heastamine (vt 5. septembri 2014. aasta kohtuotsus Éditions Odile Jacob vs. komisjon, T‑471/11, EU:T:2014:739, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
55 Esimeses väites vaidlustavad hagejad aga just valiku kasutada seda erandlikku menetlust ja väidavad, et finantsmääruse I lisa punkti 11.1 teise lõigu alapunktis c ette nähtud tingimused selle menetluse korraldamiseks ei olnud täidetud.
56 Sellest järeldub, et hagejate esitatud tühistamisnõuete eesmärgiks on tuvastada, et komisjon toimis nende suhtes kõnealuses hankemenetluses õigusvastaselt, mistõttu selline tuvastus saaks olla aluseks nende kahju hüvitamise nõuetele. Hagejad kinnitasid seda kohtuistungil, täpsustades, et komisjonilt hüvitise saamine võimaldaks taastada turu tasakaalu.
57 Kõigist eeltoodud asjaoludest tuleneb, et hagejatel on põhjendatud huvi nõuda vaidlustatud hankeotsuse tühistamist.
– Hagejate kaebeõigus
58 ELTL artikli 263 neljandas lõigus on märgitud, et iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja mis ei sisalda rakendusmeetmeid.
59 Kuna tuleb tõdeda, et vaidlustatud hankeotsus on adresseeritud kõnealuse hankemenetluse edukatele pakkujatele, mitte hagejatele, ja kuna selline hankeotsus ei ole üldkohaldatav akt, siis tuleb kontrollida, kas see otsus puudutab hagejaid otseselt ja isiklikult.
60 Esiteks, mis puudutab küsimust, kas vaidlustatud hankeotsus puudutab hagejaid otseselt, siis tuleb korrata, et ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud nõue, mille kohaselt peab hagi esemeks olev meede füüsilist või juriidilist isikut otseselt puudutama, eeldab kahe kumulatiivse tingimuse täidetust, nimelt et ühelt poolt avaldaks vaidlustatud meede otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale, ja et teiselt poolt ei jätaks see meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust: akti rakendamine on puhtalt automaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (vt 14. juuli 2022. aasta kohtuotsus Itaalia ja Comune di Milano vs. nõukogu ja parlament (Euroopa Ravimiameti asukoht), C‑106/19 ja C‑232/19, EU:C:2022:568, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).
61 Järgmiseks tuleb uurida, kas hagejad vastavad mõlemale nõudele.
62 Esiteks tuleb hinnata, kas vaidlustatud hankeotsus mõjutab otseselt hagejate õiguslikku olukorda.
63 Selles osas tuleneb eespool punktist 40, et vaidlustatud hankeotsuse tagajärjel jäid hagejad lõplikult ilma võimalusest osaleda väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ja seeläbi välistati nad hankemenetlusest. Seega mõjutas vaidlustatud hankeotsus otseselt hagejate õiguslikku olukorda, määratledes lõplikult nende õigusliku olukorra asjaomasest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusest välistatud ettevõtjana.
64 Siiski saab lugeda, et vaidlustatud hankeotsus mõjutab hagejate õiguslikku olukorda otseselt vaid siis, kui nad suudavad tõendada, et nad on asjaomasel turul tegutsevad ettevõtjad.
65 Nagu nähtub eespool punktidest 47–53, on hagejad käesolevas asjas esitanud piisavalt tõendeid, et tõendada, et nad tegutsesid UV‑kiirgust kasutavate autonoomsete desinfitseerimisrobotite turul.
66 Teiseks, vaidlustatud hankeotsus, millega tunnistati kaks ettevõtjat edukateks pakkujateks jõustus kohe ja on siduv. Kuna see hankeotsus toob kaasa sellekohased õiguslikud tagajärjed, ilma et oleks vaja täiendavaid meetmeid, on eespool punktis 60 mainitud teine nõue täidetud.
67 Järelikult puudutas vaidlustatud hankeotsus hagejaid otseselt.
68 Teiseks, küsimuse kohta, kas vaidlustatud hankeotsus puudutab hagejaid isiklikult, tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et teised isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, ei saa väita, et otsus puudutab neid isiklikult, välja arvatud juhul, kui otsus mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab ja seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga (15. juuli 1963. aasta kohtuotsus Plaumann vs. komisjon, 25/62, EU:C:1963:17, lk 223; vt selle kohta ka 20. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Deutsche Lufthansa vs. komisjon, C‑594/19 P, EU:C:2022:40, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
69 Seega tuleb kontrollida, kas vaidlustatud hankeotsus puudutab hagejaid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab.
70 Selles osas tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kui otsus puudutab isikute rühma, kes olid identifitseeritud või identifitseeritavad selle akti vastuvõtmise hetkel ja rühma liikmetele omaste kriteeriumide põhjal, siis võivad need isikud olla sellest aktist isiklikult puudutatud, kuna nad kuuluvad majandustegevuses osalejate piiratud ringi (13. märtsi 2008. aasta kohtuotsus komisjon vs. Infront WM, C‑125/06 P, EU:C:2008:159, punktid 71 ja 72; vt selle kohta ka 12. juuli 2022. aasta kohtuotsus Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu, C‑348/20 P, EU:C:2022:548, punkt 158 ja seal viidatud kohtupraktika).
71 Kui hankija kasutab eriliste asjaolude tõttu väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, tuleb ettevõtjat, kellele ei esitatud ettepanekut selles hankemenetluses osaleda, kuigi ta oleks suutnud täita hankija seatud tingimusi ettevõtjate väljavalimisel, kellele esitatakse pakkumuse esitamise ettepanek, käsitada nende konkurentide piiratud ringi kuuluvana, kes saavad esitada pakkumuse, kui neile tehtaks ettepanek hankemenetluses osaleda.
72 Käesolevas asjas selgitas komisjon vastuses hagiavaldusele, et nende ettevõtjate kindlaksmääramiseks, kellele kõnealuses menetluses esitatakse pakkumuste esitamise ettepanek, oli tingimusteks seatud: CE-märgis, tootmisvõimsus vähemalt 20 ühikut kuus ja kogemus vähemalt 10 roboti kasutuselevõtul haiglas. Kohtuistungil esitatud küsimusele vastates kinnitas komisjon, et need tingimused olid ka kõnealuses menetluses kasutatud kvalifitseerimise tingimused.
73 Seega olid tingimused, mida komisjon kasutas hindamaks, millistele ettevõtjatele esitatakse ettepanek esitada pakkumus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, kohtumenetluse käigus hagejatele teada. Lisaks olgu märgitud, et kui hagejatele esitati kohtuistungil küsimus, et kas nad vastavad neile tingimustele ja et kas nad esitasid selle kohta tõendeid, viitasid nad oma hagiavalduse lisale A.8.
74 Esiteks kinnitasid hagejad CE-märgise tingimuse kohta kohtuistungil, et nende Ultra‑V robotil on CE-märgis, sest üks neist on Hollandi äriühing, kelle roboteid kasutakse liidus. Lisaks, nagu hagejad hagiavalduses esile tõid, on roboti Ultra‑V kasutusjuhendil esitatud CE-märgise logo. Seega tuleb asuda seisukohale, et robot vastab sellele tingimusele.
75 Teiseks, mis puudutab tootmisvõimsuse tingimust, siis kinnitasid hagejad kohtuistungil, et nad vastavad sellele tingimusele ja suudavad oma tootmisvõimsust isegi suurendada. Siiski tuleb märkida, et hagejad ei ole hagiavalduses – sealhulgas selle lisas A.8 ega repliigis – esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nende tootmisvõimsus võiks ulatuda 20 robotini kuus.
76 Kolmandaks, seoses tingimusega nende kogemuse kohta robotite kasutuselevõtul haiglates, tuleb märkida, et hagejad esitasid Ühendkuningriigi ülikoolide haiglate läbi viidud uuringud ja aruande, mille koostasid kaks North West Anglia NHS Foundation Trusti hügieenispetsialisti, millest nähtub muu hulgas, et nad on vähemalt 2015. aasta aprillist alates tegelenud robotite kasutuselevõtuga Ühendkuningriigi tervishoiuteenistuse haiglates. Ent need tõendid ei võimalda siiski kindlaks teha kasutuselevõetud robotite täpset arvu.
77 Seega, isegi kui eeldada, et hagejad võtsid haiglates kasutusele vähemalt kümme robotit, ei ole nad siiski tõendanud, et nende Ultra‑V roboti tootmisvõimsuse igakuine maht saavutas ulatuse, mille komisjon määras nende ettevõtjate väljavalimiseks, kellele esitatakse pakkumuse esitamise ettepanek.
78 Sellest järeldub, et hagejad ei ole suutnud piisavalt tõendada, et nad olid suutelised täitma tingimuse, mida komisjon kohaldas valimaks välja ettevõtjad, kellele esitatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ettepanek esitada pakkumus. Seetõttu ei ole hagejad tõendanud, et nad kuulusid nende ettevõtjate piiratud ringi, kellele oli võimalik teha hankemenetluses osalemise ja pakkumuse esitamise ettepanek. Sellest tuleneb, et vaidlustatud hankeotsus ei puuduta hagejaid isiklikult.
79 Järelikult on teine nõue tühistada vaidlustatud hankeotsus vastuvõetamatu.
Küsimus selle kohta, kas kolmas ja neljas nõue tühistada komisjoni otsus sõlmida vaidlusalused raamlepingud ja tunnistada need tühiseks on vastuvõetavad
80 Komisjon väidab, et kolmas ja neljas nõue on vastuvõetamatud osas, milles nendega palutakse tühistada komisjoni otsus sõlmida vaidlusalused raamlepingud ja et Üldkohus tunnistaks need raamlepingud tühiseks. Komisjon kinnitab, et vaidlustatud hankeotsuse tühistamine ei muuda juba allkirjastatud lepinguid tühiseks, kuna need lepingud kuuluvad üksnes lepingujärgse kohtu pädevusse ja liidu kohus ei saa neid ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi raames tühistada.
81 Mis puudutab küsimust, kas raamlepingute sõlmimise otsus on vaidlustatav akt, siis tuleb meelde tuletada, et ELTL artikli 263 kohaselt kontrollib liidu kohus üksnes liidu institutsioonide, organite ja asutuste nende aktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.
82 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole vastuvõetavad nõuded tühistada institutsioonide poolt ELTL artikli 263 alusel vastu võetud aktid, mis on seotud üksnes lepinguga, millest nad on lahutamatud (vt 3. oktoobri 2018. aasta kohtumäärus Pracsis ja Conceptexpo Project vs. komisjon ja EACEA, T‑33/18, ei avaldata, EU:T:2018:656, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka 17. juuni 2010. aasta kohtuotsus CEVA vs. komisjon, T‑428/07 ja T‑455/07, EU:T:2010:240, punkt 52, ja 29. jaanuari 2013. aasta kohtuotsus Cosepuri vs. EFSA, T‑339/10 ja T‑532/10, EU:T:2013:38, punkt 26).
83 Käesolevas asjas paluvad hagejad tühistada komisjoni 19. novembri 2020. aasta otsus sõlmida vaidlusalused raamlepingud ja tunnistada kehtetuks komisjoni ja edukate pakkujate sõlmitud raamlepingud. Selles osas piisab märkimisest, et esiteks on raamlepingute allkirjastamine olemuslikult lepingu sõlmimise protsessi osa ja käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada sellest protsessist lahutatavat otsust, ning teiseks tekitavad ja ammendavad need raamlepingud kõik oma tagajärjed lepingupoolte vaheliste lepinguliste suhete raames, mille suhtes hagejad on kolmandad isikud.
84 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et kolmas ja neljas nõue on vastuvõetamatud osas, milles nendega taotletakse raamlepingute sõlmimise otsuse ning komisjoni ja edukate pakkujate sõlmitud raamlepingute tühistamist.
85 Eeltoodut arvestades tuleb tühistamisnõuded jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kahju hüvitamise nõue
86 Hagejad taotlevad hüvitist võimaluse kaotamise eest esitada hankemenetluses oma pakkumus, kuna komisjon korraldas asjaomase väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse õigusvastaselt. Hagejate sõnul tuleb seda kahju pidada tegelikuks ja kindlaks, kuna nad on lõplikult kaotanud võimaluse olla hankemenetluses edukaks tunnistatud. Nad kinnitavad, et kuna komisjon keeldus avaldamast tehnilisi ja hanketingimusi, mille alusel edukaks tunnistamine otsustati, ei ole neil võimalik tõendada asjaolu, et nad oleksid tegelikult hankemenetluse võitnud. Seega paluvad hagejad esimese võimalusena kohustada komisjoni edastama hanketingimused, mille alusel vaidlusalused raamlepingud sõlmiti, ning teha vaheotsus, mille kohaselt komisjon vastutab selle eest, et ta korraldas õigusvastaselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, ja paluvad kahjuhüvitise summa kindlaks määrata menetluse hilisemas etapis. Teise võimalusena nõuavad nad 3 000 000 euro suuruse hüvitise maksmist.
87 Komisjon vaidleb neile argumentidele vastu.
88 Kõigepealt tuleb märkida, et ELTL artikli 340 teise lõigu kohaselt heastab liit lepinguvälise vastutuse korral kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.
89 Samas tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liidu lepinguväline vastutus tema institutsioonide õigusvastase tegevuse korral ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses tekib juhul, kui samal ajal on täidetud teatud tingimused: institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ning põhjuslik seos väidetava tegevuse ja viidatud kahju vahel. Kui üks neist tingimustest ei ole täidetud, tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata, ilma et oleks vaja analüüsida liidu lepinguvälise vastutuse teisi tingimusi (vt 15. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑474/10, ei avaldata, EU:T:2013:528, punkt 215 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka 9. septembri 2008. aasta kohtuotsus FIAMM jt vs. nõukogu ja komisjon, C‑120/06 P ja C‑121/06 P, EU:C:2008:476, punktid 106 ja 164–166 ning seal viidatud kohtupraktika).
90 Käesolevas asjas on otstarbekas kõigepealt uurida eespool punktis 89 välja toodud teist liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimust, see tähendab, et tuleb määrata kindlaks, kas hagejad on tõendanud, et nende viidatud kahju on tegelikult tekkinud.
91 Mis puudutab kahju tegelikkusega seotud tingimust, siis on liit vastutav ainult juhul, kui hagejal on tõepoolest tekkinud tegelik ja kindel kahju. Hagejal on kohustus esitada liidu kohtule tõendid sellise kahju olemasolu ja ulatuse kohta (vt 8. novembri 2011. aasta kohtuotsus Idromacchine jt vs. komisjon, T‑88/09, EU:T:2011:641, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
92 Sellega seoses tuleb märkida, et hagejate viidatud kahju seisneb võimaluse kaotamises esitada hankemenetluses pakkumus. Nagu väidab komisjon, ei anna pakkumuse esitamine aga pakkujale eelist, kuna see ei taga, et temaga sõlmitakse hankeleping. Seega ei kujuta pakkumuse esitamise võimaluse kaotamine endast tegelikku ja kindlat kahju, mille eest saab nõuda hüvitist, vaid oletuslikku kahju.
93 Kuivõrd hagejad viitavad sisuliselt kahjule, mis tuleneb võimaluse kaotamisest olla hankemenetluses edukaks tunnistatud, tuleb meelde tuletada, et kohtupraktika kohaselt saab hankemenetluses edukaks tunnistamise võimaluse kaotamist pidada tegelikuks ja kindlaks kahjuks üksnes siis, kui juhul, kui asutus ei oleks tegutsenud õigusvastaselt, ei oleks kahtlust, et hagejad oleks hankemenetluses edukaks tunnistatud (vt selle kohta 22. juuni 2011. aasta kohtumäärus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑409/09, EU:T:2011:299, punkt 85 ja seal viidatud kohtupraktika).
94 Hagejad möönavad ise, et neile tekkinud kahju arvutamisel tuleb arvesse võtta tõenäosust, et nad oleksid hankemenetluse võitnud. Sellega seoses olgu märgitud, et hüvitise summa, mida hagejad nõuavad teise võimalusena, vastab nende netokasumile, mille nad oleksid võinud teenida, kui nad oleks hankemenetluses edukas tunnistatud.
95 Tuleb uurida, kas hagejad on esitanud tõendeid, et näidata, et nad oleks hankemenetluses edukas tunnistatud juhul, kui neile oleks esitatud ettepanek esitada pakkumus asjaomases väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses.
96 Sellega seoses väidavad hagejad, et nad ei teadnud tehnilisi ja hanketingimusi, mille alusel edukaks tunnistamine otsustati, ning nad on muu hulgas palunud oma viiendas nõudes Üldkohtul kohustada komisjoni edastama hanketingimused, mille alusel vaidlusalused raamlepingud sõlmiti. Siiski tuleb märkida, et hagejatel olid olemas kõnealuses hankemenetluses kasutatud ja 24. detsembri 2020. aasta hankelepingu sõlmimise teates avaldatud hindamiskriteeriumid.
97 Käesoleval juhul on 24. detsembri 2020. aasta hankelepingu sõlmimise teate jaotises II.1.4 „Kokkuvõtlik kirjeldus“ märgitud, et komisjoni hankelepingu ese on osta kuni 200 lihtsalt kasutatavat iseliikuvat UV-desinfektsioonirobotit. Samas oli hankelepingu sõlmimise teate jaotises II.2.5 „Hindamiskriteeriumid“ esitatud asjaomases hankemenetluses pakkumuste hindamise kriteeriumide lühikirjeldus. Täpsemalt oli tegemist kolme kvalitatiivse kriteeriumiga: esiteks desinfitseerimisrobot peab olema tehnilisel tipptasemel ja väljaarendatud (see hõlmab desinfitseerimisprotsessi kvaliteeti, tõhusust ja kiirust, roboti autonoomiat, tööulatust, kasutamise lihtsust), teiseks meetodi kvaliteet, millega tagatakse tarne valitud haiglasse nelja nädala jooksul alates tellimuse esitamisest ja seejärel haigla töötajate koolitus ning tehniline tugi ja hooldus, kolmandaks tehnilise toe ja hoolduse pakkumise reageerimisaeg.
98 Hagejad väidavad, et nad on rahvusvaheline äriühing, kes tegutseb meditsiinitehnoloogia ning nakkuste ennetamise ja kontrolli valdkonnas ja nad toodavad kaasaskantavat Ultra‑V desinfitseerimisrobotit, mis kasutab UVC-valguskiirguse tehnoloogiat. Lisaks väidavad nad, et nad oleksid võinud anda kohase vastuse kõigile eespool punktis 97 kirjeldatud hindamiskriteeriumidele.
99 Hindamiskriteeriumide kohta, mis puudutavad esiteks valitud haiglasse tarnimise kvaliteeti ja kiirust ning haiglapersonali hilisemat väljaõpet ning teiseks tehnilise toe ja hoolduse reageerimisaega, ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hagiavalduse punktis 20 esitatud väidet, et nad oleksid suutnud need tingimused täita.
100 Kõigist eeltoodud asjaoludest tuleneb, et hagejad ei ole tõendanud, et ei oleks olnud kahtlust, et nad oleks tunnistatud nimetatud hankemenetluses edukaks, kui neile oleks asjaomases väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses esitatud ettepanek esitada pakkumus.
101 Seega ei ole vaja kohustada komisjoni edastama hanketingimusi, mille alusel vaidlusalused raamlepingud sõlmiti.
102 Sellest järeldub, et liidu lepinguvälise vastutuse tekkimiseks ei ole täidetud ELTL artikli 340 teise lõigu kohane kahju tegelikkuse tingimus.
103 Arvestades, et liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses on kumulatiivsed, ei ole vaja analüüsida teisi kohtupraktikast tulenevaid tingimusi.
104 Neil asjaoludel tuleb kahju hüvitamise nõue ja hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
105 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hagejad on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud, kaasa arvatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kulud, vastavalt komisjoni nõuetele mõista välja hagejatelt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud, välja Inivos Ltd‑lt ja Inivos BV‑lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 21. veebruaril 2024 Luxembourgis.
Allkirjad