Language of document :

21. detsembril 2023 esitatud hagi – Rimorchiatori Riuniti Panfido & C. versus CINEA

(kohtuasi T-1193/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Rimorchiatori Riuniti Panfido & C. Srl (Veneetsia, Itaalia) (esindaja: advokaat M. Solveni)

Kostja: Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

esimese võimalusena ELTL artikli 272 ja toetuslepingus INEA/CEF/TRAN/M2014/1038206 (edaspidi „toetusleping“) sisalduva vahekohtuklausli alusel tuvastada, et hageja on täitnud täpselt kohustusi, mis tulenevad talle toetuslepingust, ja eeskätt kohustused seoses projekti „Poseidon Med II“ tegevusega nr 15; sellest tulenevalt tuvastada, et CINEA on kohustatud tasuma hagejale kokku 9 872 799,02 eurot, et katta summas 19 745 598,03 eurot toetuskõlblikuks loetud kulutused; kohustada CINEAt sellest tulenevalt maksma 3 308 761,60 eurot (summa, mis tuleb toetuslepingu alusel hagejale maksta ja selle summa vahe, mis ta on juba saanud) koos viivise ja vääringu odavnemise hüvitisega või sellest väiksem summa, mis loetakse võlgnetavaks juhul, kui Üldkohus peaks asuma seisukohale, et toetuslepingu tegevus nr 15 viidi vaid osaliselt ellu enne 31. detsembrit 2021;

teise võimalusena ELTL artikli 262 alusel tühistada osaliselt CINEA 9. oktoobri 2023. aasta otsus, mis tehti hagejale teatavaks 11. oktoobril 2023, osas, milles sellega välistatakse toetuse maksmine hagejale;

juhul, kui hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud vaidlustatakse, anda menetlust korraldava toiminguga luba neid tõendada;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.    Esimene väide, mille kohaselt CINEA on rikkunud toetuslepingut.

Eeskätt heidab hageja ette seda, et vaatamata sellele, et ta esitas tõendid selle kohta, et viis täpselt ellu tegevused, milleks ta toetuslepingu alusel oli kohustatud; võttis formaalselt kohustuse viia lõpule ka laeva viimistlus ning käikulaskmine ning tõendas, et tegi kõik, mis on vajalik laeva täielikuks kasutuselevõtuks, ning et hilinemine on tingitud asjaoludest, mille eest ta juriidiliselt ei vastuta, leidis CINEA siiski, et hageja panus projekti oli olematu, rikkudes seeläbi Belgia tsiviilseadustiku artiklit 1147 (mille kohaselt peab kohustuse täitmata jätnud poole vastutuse tuvastamiseks esinema süüline käitumine), artiklit 1162 (mis näeb ette, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda contra proferentem põhimõttest) ning artiklit 1315 (mis näeb vastastikuste kohustuste puhul ette, et kui on tõendatud, et üks pool on lepingu täitnud, siis tuleb selleks, et teine pool lepingust vabaneks, tõendada, et tema kohustust lõpetav sündmus on toimunud) ning toetuslepingut ja INEA poolt CEF projektide1 toetuslepingute pooltele saadetud juhiseid.

2.    Teine väide, mille kohaselt tuleb ELTL artikli 263 alusel tühistada CINEA 9. oktoobri 2023. aasta otsus, millest nähtub, et amet ütles sõnaselgelt, et tühistamishagi esitamine on ainus vaidlustamise võimalus, mis võimaldab vältida nõuete aegumist, ning mille kohaselt vaidlustatud otsus tehti rikkudes CEF määrust1 , finantsmäärust2 , komisjoni rakendusotsust 2015/1951 ja toetuslepingu poolte tegevuse hindamise juhtnööre ning samuti Belgia Kuningriigi õigust seoses toetuslepinguga, ning milles viidatakse samadele õigusvastasuse alustele, mida nimetati seoses hagi esimese väitega.

____________

1 „Connecting Europe Facility“.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT 2013, L 348, lk 129).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1).