26. juunil 2007 esitatud hagi - Las Palmeras versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi T-217/07)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Las Palmeras S. Coop. And. (Sevilla, Hispaania) (esindaja: advokaat L. Ortiz Blanco)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

rahuldada vastavalt EÜ artiklis 288 sätestatule käesolev kahju hüvitamise hagi tunnistades hageja õigust sellele, et nõukogu ja komisjon hüvitaksid solidaarselt talle tekitatud kahju summas 288 238 eurot ja

mõista kohtukulud välja kostja institutsioonidelt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva menetluse hageja, toorpuuvilla kiu seemnetest eraldamisega tegelev hispaania ettevõtja, taotleb kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkis hagejale turustusaastal 2006/2007 sellest, et kohaldati määruse (EÜ) nr 1782/2003¹ IV jaotise 10a peatükki, mis lisati määrusesse määruse (EÜ) nr 864/2004² artikli 1 punktiga 20. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10a peatükiga kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks.

Selles osas tuletatakse meelde, et vaidluse esemeks olevad sätted tühistati Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C-310/04: Hispaania Kuningriik vs. komisjon, kuna oli rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Nimetatud otsuse kohaselt kohaldatakse seda määrust siiski jätkuvalt kuni uue määruse vastuvõtmiseni, mistõttu nimetatud sätteid kohaldati ka turustusaastal 2006/2007.

Konsultatsioonifirma koostatud kahe aruande alusel käsitletakse hagis sektorile tekitatud kahju, mis tekkis esiteks juba seetõttu, et tühistatud sätete kohaldamisest tulenevalt vähenes asjaomasel turustusaastal oluliselt toodetava toorpuuvilla kogus ja seetõttu ka tööstuse poolt seemnetest eraldatud puuvillakiu kogus. Täpsemalt, kõnealuste sätetega kehtestatud toetuskavade kohaselt on suur osa toetustest (umbes 65%) puuvilla kasvatamisest sõltumatud, st et põlluharija saab toetust ka siis, kui ta kasutab oma maid teiste kultuuride kasvatamiseks. Seetõttu on ühe hektari külvipinna kasutamisest puuvilla kasvatamiseks potentsiaalselt saadav kasu väiksem teiste kulutuuride kasvatamisest saadavast kasust. Selline olukord tõi kaasa ka puuvillakiu seemnetest eraldamisega tegeleva tööstuse poolt töötlemisest saadava tegevustulu vähenemise.

Hageja väidab, et uuritaval juhul on täidetud kohtupraktikast tulenevad nõuded ühenduse lepinguvälise vastutuse tuvastamiseks.

____________

¹ - Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 3/40, lk 269).

² - Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 864/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad ja teatavad talupidajatele ettenähtud toetuskavad ja kohandatakse seda Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga (ELT L 161, lk 48; ELT eriväljaanne 3/45, lk 136).