Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Niedersächsischen Oberverwaltungsgericht (Saksamaa) 24. juulil 2023 – Umweltforum Osnabrücker Land e. V. versus Landkreis Osnabrück
(kohtuasi C-461/23, Umweltforum Osnabrücker Land)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Niedersächsisches Oberverwaltungsgericht
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Umweltforum Osnabrücker Land e. V.
Vastustaja: Landkreis Osnabrück
Eelotsuse küsimused
Kas direktiivi 2001/42/EÜ1 (keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiiv) artikli 3 lõike 2 punkti b koostoimes direktiivi 92/43/EMÜ2 (elupaikade direktiiv) artikli 6 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et kõiki sätteid, mis sisalduvad õigusaktis, millega liikmesriik määrab ala erikaitsealaks elupaikade direktiivi alusel, tuleb olenemata nende õiguslikust sisust pidada ala kaitsekorraldusega otseselt seotuks või selle jaoks vajalikuks, mistõttu ei ole õigusakti kui kava suhtes vaja korraldada keskkonnamõju hindamist KSH direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti b kohaselt koostoimes elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3, või on olenevalt konkreetsete sätete sisust vajalik nende diferentseeritud käsitlemine, mistõttu tuleb niisuguse õigusakti konkreetseid sätteid kui kava (osa) pidada otseselt seotuks ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalikuks ja selle õigusakti kui kava (osa) muid sätteid mitte?
Kui vastus esimese küsimuse teisele alternatiivile on jaatav: Kas KSH direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti b koostoimes elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusaktis – millega ala määratakse erikaitsealaks elupaikade direktiivi tähenduses, määratakse kindlaks kaitse-eesmärgid ning kehtestatakse nõuded ja keelud – sisalduvat konkreetset sätet tuleb käsitada kavana (või selle osana), mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kui see säte, millega kehtestatakse konkreetsed kriteeriumid ja tingimused, jätab alal toimuvad tegevused kehtestatud nõuete ja keeldude kohaldamisalast välja ning need tegevused ei ole otseselt vajalikud kaitse-eesmärkide täitmiseks, vaid neid tuleb käsitada projektiks kvalifitseeritavate kaitsekorraldus- või säilitamismeetmetena elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses?
Kui vastus teisele küsimusele on jaatav: Kas KSH direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti b koostoimes elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et ala olulist mõjutamist, mis tuleneb õigusaktis, millega ala määratakse erikaitsealaks elupaikade direktiivi tähenduses, sisalduvatest sätetest – nagu need, mida on kirjeldatud teises küsimuses ja milles on piisavalt täpselt kindlaks määratud kriteeriumid ja tingimused, mille alusel viiakse ellu sellega hõlmatud tegevusi, mida saab kvalifitseerida projektiks elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses – ei saa välistada, kui riigisiseses õiguses ei ole nende tegevuste jaoks loanõuet kehtestatud ja pädev asutus loobub nimetatud sätete alusel, mis sisalduvad neid tegevusi puudutavas õigusaktis, üksikjuhtudel nende tegevuste puhul ka eelnevast teavitamisest ja projekti tagajärgede asjakohasest hindamisest elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt või korraldab üksikjuhtudel projekti tagajärgede asjakohase hindamise ja kasutab seejuures projekti tagajärgede kriteeriumina seda, kas nimetatud sätetes sisalduvad kriteeriumid ja tingimused, nagu on kirjeldatud teises küsimuses, on täidetud?
Kui vastus teisele küsimusele on jaatav: Kas KSH direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti b koostoimes elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et ala olulise mõjutamise ohtu ei esine niisuguses õigusaktis, millega ala määratakse erikaitsealaks elupaikade direktiivi tähenduses, sisalduvate sätete tõttu, nagu need, mida on kirjeldatud teises küsimuses, kui selliste sätetega hõlmatud tegevusi on üldjuhul teostatud juba pikka aega ning nende teostamise kriteeriumide ja tingimuste tõttu, mis on sätetes kindlaks määratud, ei võimaldata vähemalt nende tegevuste intensiivistamist või laiendamist asjaomasel alal?
Kui eespool esitatud küsimustele antud vastuste põhjal tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise kohustusest KSH direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti b alusel koostoimes elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3 niisuguses õigusaktis, millega ala määratakse erikaitsealaks elupaikade direktiivi tähenduses, sisalduvate konkreetsete sätete sisu tõttu: Kas KSH direktiivi artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui ala määramist tuleb pidada väikese piirkonna kasutamise määramiseks kohalikul tasandil, peab liikmesriigi asutus – arvestades seda, et ala on juba varem liigitatud ühenduse jaoks oluliseks alaks elupaikade direktiivi artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu tähenduses – üldjuhul eeldama, et ala määramisel kaitsealaks on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju?
Kui eespool esitatud küsimustele antud vastuste põhjal tuleb lähtuda sellest, et keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb niisuguses õigusaktis, millega ala määratakse erikaitsealaks elupaikade direktiivi tähenduses, sisalduvate konkreetsete sätete sisust: Kas KSH direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti b koostoimes elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et keskkonnamõju hindamine tuleb korraldada ainult nende konkreetsete sätete alusel või tuleb keskkonnamõju hindamisel arvestada kogu õigusakti sisu?
Kui eespool esitatud küsimustele antud vastuste põhjal tuleb lähtuda sellest, et keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb niisuguses õigusaktis, millega ala määratakse erikaitsealaks elupaikade direktiivi tähenduses, sisalduvate konkreetsete sätete sisust: Kas KSH direktiivi artikli 4 lõiget 1, mille kohaselt korraldatakse artiklis 3 osutatud keskkonnamõju hindamine kava või programmi koostamise ajal ja enne selle vastuvõtmist või menetlusse andmist, tuleb tõlgendada nii, et kava või selle osade keskkonnamõju hindamist, mis on korraldamata jäetud, ei saa pärast kava või selle osade vastuvõtmist tagantjärele korraldada täiendavas menetluses ning keskkonnamõju hindamise korraldamata jätmise menetlusviga ei saa seega hiljem heastada?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT 2001, L 197, lk 30; ELT eriväljaanne 15/06, lk 157).
1 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102).