Kohtuasi T‑544/13

Dyson Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Direktiiv 2010/30/EL – Energiamõjuga toodete energia‑ ja muude ressursside tarbimise näitamine märgistuses ja ühtses tootekirjelduses – Delegeeritud määrus (EL) nr 665/2013 – Komisjoni pädevus – Võrdne kohtlemine – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda) 11. novembri 2015. aasta otsus

1.      Energeetika – Energiamõjuga toodete energiatarbimise näitamine – Direktiiv 2010/30 – Liidu institutsioonide kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Tarbijad, keda ei ole eksitatud tolmuimejate energiatõhususte küsimuses

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/30)

2.      Energeetika – Energiamõjuga toodete energiatarbimise näitamine – Tolmuimejate energiamärgistus – Määrus nr 665/2013 – Tootjate kohustus parandada energiatõhusust

(komisjoni määrus nr 665/2013)

3.      Energeetika – Energiamõjuga toodete energiatarbimise näitamine – Direktiiv 2010/30 ja määrus nr 665/2013 – Energiatõhususe mõõtmismeetodid – Komisjoni pädevus – Tolmukotiga ja tolmukotita tolmuimejad – Erinevate olukordade sarnane käsitlemine, mis on õigustatud objektiivsete kriteeriumidega – Võrdne kohtlemine – Rikkumine – Puudumine

(komisjoni määrus nr 665/2013; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/30)

4.      Energeetika – Energiamõjuga toodete energiatarbimise näitamine – Tolmuimejate energiamärgistus – Määrus nr 665/2013 – Õigustloov üldakt – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Akti vastuvõtmise tinginud üldisele olukorrale ja sellega taotletavatele üldistele eesmärkidele osutava põhjenduse lubatavus

(komisjoni määrus nr 665/2013)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 38, 39, 47 ja 53)

2.      Määruse nr 665/2013, millega täiendatakse direktiivi 2010/30 seoses tolmuimejate energiamärgistusega, artiklis 7 on ette nähtud, et komisjon vaatab selle määruse tehnika arengu arvessevõtmiseks läbi hiljemalt viis aastat pärast selle jõustumist ja läbivaatamisel hinnatakse eelkõige, kas on mõistlik kasutada mõõtmismeetodeid, mis põhinevad pigem osaliselt täidetud, mitte tühjal tolmukogumisanumal. Seega peavad „tolmukotiga“ tolmuimejate tootjad nimetatud sätte alusel võtma arvesse võimalikke tulevasi arenguid. Seetõttu ei saa väita, et kõnealune määrus ei innusta tolmuimejate tootjaid kasutama energiatõhususe parandamiseks parimaid tehnilisi lahendusi.

(vt punktid 62–64)

3.      Komisjon on määruse nr 665/2013, millega täiendatakse direktiivi 2010/30 seoses tolmuimejate energiamärgistusega, vastuvõtmisel kohustatud oma kaalutlusõiguse teostamisel põhjendama energiatõhususe mõõtmismeetodite valikut objektiivsete kriteeriumidega vastavalt direktiivi 2010/30 eesmärkidele, milleks on tarbijatele usaldusväärse ja ühtse teabe esitamine, et neil oleks võimalik valida tõhusamaid tooteid. Võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole nimetatud määruses ette nähtud tolmuimejate puhastustõhususe mõõtmisel ühtse meetodi kohaldamine kõigil juhtumitel: nii tolmukotiga ja tolmukotita kui ka „tsüklontolmuimejate” puhul, kuna komisjoni määratud katsetest erinevad katseid, mida pakuvad tolmukotita tolmuimejate tootjad, endid ei ole katsetatud laboratooriumide vahelistes võrdluskatsetustes, mistõttu ei täida need üheaegselt usaldusväärsuse, täpsuse ega korratavuse kriteeriume. Nimelt kujutab selline asjaolu endast objektiivset põhjust, mis õigustab erinevat tehnoloogiat kasutavate, see tähendab „tolmukotiga“ ja „tolmukotita“ tolmuimejate sarnast käsitlemist.

(vt punktid 86, 93, 94, 102, 103 ja 108–110)

4.      Kui tegemist on õigustloova aktiga, siis piisab, kui põhjendustes on osutatud esiteks üldisele olukorrale, mis tingis akti vastuvõtmise, ja teiseks sellega taotletavatele üldistele eesmärkidele. Pealegi, kui sellisest üldkohaldatavast õigusaktist, nagu käesoleval juhul käsitletakse, nähtub institutsiooni taotletava eesmärgi põhisisu, oleks liigne nõuda, et erinevad tehnilised valikud oleks eraldi põhjendatud.

Neist kaalutlustest lähtudes on komisjon määruses nr 665/2013, millega täiendatakse direktiivi 2010/30 seoses tolmuimejate energiamärgistusega, piisavalt põhjendanud selle määrusega kehtestatud mõõtmismeetodite valikut. Nimelt võib selle määruse artiklist 7 koosmõjus artikliga 5, põhjendusega 4 ja VI lisa punktiga 1 tuletada, et komisjon kehtestas mõõtmismeetodid, mis põhinevad pigem tühja tolmukogumisanumaga läbiviidud katsel, kui täis tolmukogumisanumaga katsel, seetõttu, et tehnoloogiliste teadmiste tasemest lähtudes ei olnud komisjoni arvates olemas usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismenetlusi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, et viia läbi mõõtmised, mis põhinevad täis tolmukogumisanumaga katsetel, kuid sellegopoolest ei eelistanud ta otsesõnu üht katset teisele. Samadel põhjustel ei olnud komisjon kohustatud täpsemalt selgitama, miks ta tehnoloogilise arengu taseme tõttu lükkas kõnealuse määruse artiklis 7 viie aasta võrra edasi tolmuimeja energia‑ ja puhastustõhususe katsetehnika hindamise täis tolmukogumisanumaga.

Nimetatud määruse sellekohased põhjendused võimaldasid huvitatud isikutel mõista komisjoni kaalutlusi nii, et nad sai teada võetud meetme põhjused, ja need võimaldasid Üldkohtul teostada oma kontrolli.

(vt punktid 122, 123 ja 127–130)